USUMÕÕT by Gary Wilkerson
Evangeeliumid annavad väga selgelt mõista, et igatsetav ja kättesaadav usumõõt sõltub meist endist.
„Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal. Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma. Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: „Neil ei ole enam veini.” (Johannese 2:1-3).
On su elus tulnud ette olukordi, kus midagi on otsa saanud? Ehk oled kaotanud kannatuse oma mässumeelse lapse suhtes? Kaotanud lootuse oma abielu suhtes? Jeesuse ema Maarja nägi Kaana pulmas, kuidas vein oli otsa saanud, mistõttu ta läks Jeesuse juurde ja ütles: „Tee midagi.“ Jeesus vastas: „Minu tund ei ole veel tulnud.“ (Joh.2:4). Maarja oleks võinud võtta oma Poja sõnu kui vankumatut fakti selle kohta, et: „Taevast on antud raudne kinnitus, et selles pulmas veini ei paljundata.“ Tema aga käitus selle asemel kui üks korralik juudi ema või tegelikult – nagu ükskõik, milline ema – ja ignoreeris oma poja vastust. „Ta ema ütles teenritele: „Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!” (Joh.2:5).
Teoloogilises mõttes olen ma enam kui kindel Jumala suveräänsuses. Olen kindel, et ükski asi ei juhtu ilma Tema loata. Kuid vahel jätab Jumala suveräänsus asjad ka meie otsustada. Ülaltoodud piiblilõik annab selgelt kinnitust, et Jeesus ei kavatsenud täita oma ema palvet. Tal oli selleks isegi teoloogiline põhjendus – „Mu tund ei ole veel tulnud.“ Ehk teisisõnu: Jumal ei olnud veel kuulutanud välja Tema avalikku teenistust. Kuid Maarja ei jaksanud oodata taevase kalendri tähtaja kukkumist. Ta vajas koheselt Jumala sekkumist, mispeale taevas pani ka tähtaja kukkuma! „Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” Ja nad täitsid need ääretasa. Ja ta ütles neile: „Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!”…Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on…siis pulmavanem kutsus peigmehe ja ütles talle: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles.” (Joh.2:7-10). Tegu polnud lihtsalt mingi „asendusveiniga“, vaid parimatest parima veiniga!
Ime oli sündinud, mis ületas igasugused Maarja ootused. Samas aga oleks võinud minna ka teisiti. Ta oleks võinud heituda Jeesuse vastusest. Ta oleks võinud võtta Jeesust sõna sõnalt ja nõustuda, et ju siis pole veel õige aeg. Kuid tema otsustas ammutada taevasest pangast, kuhu ta polnud veel ühtegi sissekannetki teinud.
„Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal. Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma. Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: „Neil ei ole enam veini.” (Johannese 2:1-3).
On su elus tulnud ette olukordi, kus midagi on otsa saanud? Ehk oled kaotanud kannatuse oma mässumeelse lapse suhtes? Kaotanud lootuse oma abielu suhtes? Jeesuse ema Maarja nägi Kaana pulmas, kuidas vein oli otsa saanud, mistõttu ta läks Jeesuse juurde ja ütles: „Tee midagi.“ Jeesus vastas: „Minu tund ei ole veel tulnud.“ (Joh.2:4). Maarja oleks võinud võtta oma Poja sõnu kui vankumatut fakti selle kohta, et: „Taevast on antud raudne kinnitus, et selles pulmas veini ei paljundata.“ Tema aga käitus selle asemel kui üks korralik juudi ema või tegelikult – nagu ükskõik, milline ema – ja ignoreeris oma poja vastust. „Ta ema ütles teenritele: „Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!” (Joh.2:5).
Teoloogilises mõttes olen ma enam kui kindel Jumala suveräänsuses. Olen kindel, et ükski asi ei juhtu ilma Tema loata. Kuid vahel jätab Jumala suveräänsus asjad ka meie otsustada. Ülaltoodud piiblilõik annab selgelt kinnitust, et Jeesus ei kavatsenud täita oma ema palvet. Tal oli selleks isegi teoloogiline põhjendus – „Mu tund ei ole veel tulnud.“ Ehk teisisõnu: Jumal ei olnud veel kuulutanud välja Tema avalikku teenistust. Kuid Maarja ei jaksanud oodata taevase kalendri tähtaja kukkumist. Ta vajas koheselt Jumala sekkumist, mispeale taevas pani ka tähtaja kukkuma! „Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” Ja nad täitsid need ääretasa. Ja ta ütles neile: „Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!”…Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on…siis pulmavanem kutsus peigmehe ja ütles talle: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles.” (Joh.2:7-10). Tegu polnud lihtsalt mingi „asendusveiniga“, vaid parimatest parima veiniga!
Ime oli sündinud, mis ületas igasugused Maarja ootused. Samas aga oleks võinud minna ka teisiti. Ta oleks võinud heituda Jeesuse vastusest. Ta oleks võinud võtta Jeesust sõna sõnalt ja nõustuda, et ju siis pole veel õige aeg. Kuid tema otsustas ammutada taevasest pangast, kuhu ta polnud veel ühtegi sissekannetki teinud.