ÄRA UNUSTA JUMALA HEADUST
Piibel näitab meile selgelt, et nii Taavet, Iiob kui paljud teised Vana Testamendi jumalainimesed tulid oma rasketest aegadest läbi tänu sellele, et meenutasid Jumala poolt osutatud ustavust eelnevatele põlvedele. Kui Taavet tundis oma südames kitsikust, kirjutas ta: „Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõigist su tegudest, ma mõlgutan meeles su kätetöid.“ (Psalmid 143:5). Pole kahtlustki, et suured hulgad Jumala pühasid on tulnud välja oma masendusest ja meeleheitest just samal moel.
See on imeline õnnistus meenutada kõiki oma mineviku pääsemisi. 5 Moosese raamatus on öeldud meile: „Ja tuleta meelde kogu teekonda, mida Issand, su Jumal, sind on lasknud käia…Hoia, et sa ei unusta…“ (5 Moosese 8:2, 11) Samas, Jumala vabastamiste meelespidamine oli Vana Testamendi usklike jaoks nii palju enamat, kui vaid õnnistus. See oli ka oluline enese distsiplineerimine. Iisraellastel oli kõikvõimalike rituaale ja kombeid, mis aitasid neil meeles pidada Jumala vabastavaid tegusid nende eludes.
Nõnda samuti on tänapäeva koguduski kutsutud üles pidama meeles Jumala vabastavaid tegusid. Samas on meile selleks antud palju parem moodus, kui Vana Testamendi aegadel. Seda nimelt seeläbi, et alates Taaveti aegadest on Jumal valanud välja oma Püha Vaimu ja see Vaim elab nüüd meie ihudes. Püha Vaim ei tröösti meid vaid me rasketel aegadel. Ta ei meenuta meile Jumala ustavust vaid minevikust, vaid Ta annab meile ka arusaamist sellest, mis peitub meie tuliste katsumuste taga. Ta teeb seda selleks, et me usk ei raugeks.
Kallis Jumala püha – Jumal ei ole sind unustanud keset sinu pimedaid ja raskeid katsumusi. Seetõttu tahan jätta sulle selle julgustusesõna Psalmidest, mis ütleb: „Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, sa oled meid sulatanud, nagu hõbedat sulatatakse. Sa vedasid meid võrku, sa panid vaotise meie niuetele. Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, me sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse…Ent mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält. Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!“ (Psalmid 66:10–12, 19–20).
See on imeline õnnistus meenutada kõiki oma mineviku pääsemisi. 5 Moosese raamatus on öeldud meile: „Ja tuleta meelde kogu teekonda, mida Issand, su Jumal, sind on lasknud käia…Hoia, et sa ei unusta…“ (5 Moosese 8:2, 11) Samas, Jumala vabastamiste meelespidamine oli Vana Testamendi usklike jaoks nii palju enamat, kui vaid õnnistus. See oli ka oluline enese distsiplineerimine. Iisraellastel oli kõikvõimalike rituaale ja kombeid, mis aitasid neil meeles pidada Jumala vabastavaid tegusid nende eludes.
Nõnda samuti on tänapäeva koguduski kutsutud üles pidama meeles Jumala vabastavaid tegusid. Samas on meile selleks antud palju parem moodus, kui Vana Testamendi aegadel. Seda nimelt seeläbi, et alates Taaveti aegadest on Jumal valanud välja oma Püha Vaimu ja see Vaim elab nüüd meie ihudes. Püha Vaim ei tröösti meid vaid me rasketel aegadel. Ta ei meenuta meile Jumala ustavust vaid minevikust, vaid Ta annab meile ka arusaamist sellest, mis peitub meie tuliste katsumuste taga. Ta teeb seda selleks, et me usk ei raugeks.
Kallis Jumala püha – Jumal ei ole sind unustanud keset sinu pimedaid ja raskeid katsumusi. Seetõttu tahan jätta sulle selle julgustusesõna Psalmidest, mis ütleb: „Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, sa oled meid sulatanud, nagu hõbedat sulatatakse. Sa vedasid meid võrku, sa panid vaotise meie niuetele. Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, me sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse…Ent mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält. Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!“ (Psalmid 66:10–12, 19–20).