RELIGIOOSSED AMBITSIOONID
„Kui keegi teine arvab, et temal võib olla lootust päritolu tõttu, siis minul veel enam: ma olen ümber lõigatud kaheksandal päeval, olen Iisraeli soost, Benjamini suguharust, heebrea rahvast sündinud heebrea mees, Seaduse järgi variser, innukuse poolest koguduse tagakiusaja, Seadusest tuleneva õiguse
poolest laitmatu.“ (Filiplastele 3:4-6).
Paulus oli mees, kes võis öelda: „Ma olin kord keegi. Kõik mu kaaslased, sh kaasvariserid, vaatasid mulle alt üles. Ma olin variseride variser, kes tõusis üha kõrgemale oma redelil ja keda peeti pühaks meheks ning mõjuvõimsaks käsuseaduse õpetajaks. Olin üle kogu ma tuntud ning rahva silmis igati laitmatu. Kuid kui Kristus mu kätte sai, muutus kõik. Kõik muu püüdlused ja pidev võistlemine – kõik see, mille osas olin arvanud, et see annab mu elule mõtte – sai alistatud. Mõistsin, et olin Jumalast täiesti valesti aru saanud.“
Paulus oli kord arvanud, et tema religioossed ambitsioonid – tema innukus, võitlusvaim, teod ja pidev sebimine – tegid teda õigeks. Ta oli arvanud, et see kõik on ju Jumala auks. Kuni Jeesus talle ilmutas, et tegelikult oli tegu vaid lihalike tegudega omaenda nime auks. Seetõttu Paulus ütleski: „Ma panin maha igasuguse igatsuse edu ja tunnustuse järele ning otsustasin saada pigem teiste teenijaks.“ „Sest ehk ma küll olen sõltumatu kõigist inimestest, hakkasin ma kõikide orjaks, et võita võimalikult palju.“ (1 Korintlastele 9:19).
Paulus nägi, et Jeesus oli samuti võtnud enesele orja rüü. Tema, kes Ta oli Jumala Poeg ja ometigi omas teenija südant. Paulus teadis, et tänu Jeesuse ohvrile ristil, oli temastki saanud Jumala poeg ja nii nagu Jeesus, igatses temagi omada teenija südant. Nii et ta otsustaski saada Kristuse ja Tema koguduse teenijaks.
Mu armsad, ka mina tean, et ma olen Jumala poeg. Samas aga, nagu Pauluski, tahan ma omada Kristuse teenivat südant. „Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses.“ (Filiplastele 2:5). Kristuse meelsuse omamine tähendab minna kaugemale teoloogiast. See tähendab alistada omaenda tahe asjade pärast, mis Jeesusele korda lähevad.
poolest laitmatu.“ (Filiplastele 3:4-6).
Paulus oli mees, kes võis öelda: „Ma olin kord keegi. Kõik mu kaaslased, sh kaasvariserid, vaatasid mulle alt üles. Ma olin variseride variser, kes tõusis üha kõrgemale oma redelil ja keda peeti pühaks meheks ning mõjuvõimsaks käsuseaduse õpetajaks. Olin üle kogu ma tuntud ning rahva silmis igati laitmatu. Kuid kui Kristus mu kätte sai, muutus kõik. Kõik muu püüdlused ja pidev võistlemine – kõik see, mille osas olin arvanud, et see annab mu elule mõtte – sai alistatud. Mõistsin, et olin Jumalast täiesti valesti aru saanud.“
Paulus oli kord arvanud, et tema religioossed ambitsioonid – tema innukus, võitlusvaim, teod ja pidev sebimine – tegid teda õigeks. Ta oli arvanud, et see kõik on ju Jumala auks. Kuni Jeesus talle ilmutas, et tegelikult oli tegu vaid lihalike tegudega omaenda nime auks. Seetõttu Paulus ütleski: „Ma panin maha igasuguse igatsuse edu ja tunnustuse järele ning otsustasin saada pigem teiste teenijaks.“ „Sest ehk ma küll olen sõltumatu kõigist inimestest, hakkasin ma kõikide orjaks, et võita võimalikult palju.“ (1 Korintlastele 9:19).
Paulus nägi, et Jeesus oli samuti võtnud enesele orja rüü. Tema, kes Ta oli Jumala Poeg ja ometigi omas teenija südant. Paulus teadis, et tänu Jeesuse ohvrile ristil, oli temastki saanud Jumala poeg ja nii nagu Jeesus, igatses temagi omada teenija südant. Nii et ta otsustaski saada Kristuse ja Tema koguduse teenijaks.
Mu armsad, ka mina tean, et ma olen Jumala poeg. Samas aga, nagu Pauluski, tahan ma omada Kristuse teenivat südant. „Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses.“ (Filiplastele 2:5). Kristuse meelsuse omamine tähendab minna kaugemale teoloogiast. See tähendab alistada omaenda tahe asjade pärast, mis Jeesusele korda lähevad.