KUTSE ANDA by Gary Wilkerson
Oli püha söömmaaja viimane õhtu ja Jeesusel oli viimane jutuajamine oma jüngritega. Kõik, mida Ta tol õhtul ütles, oli teadmises, et Ta on neid peagi maha jätmas. Ta võttis kogu õhtu kokku julgustava palvega kõige selle osas, mis oli tulemas – koguduse osas, kes saab ületama raskusi ja olema võidukas; inimeste osas, kelle armastus üksteise vastu saab olema tunnistuseks maailmale; jumaliku väe ja meelevalla osas, mis saab voolama läbi Tema järgijate ja Jumala au osas, mis saab hingama Tema rahva üle. Need kõik olid asjad, mida Jeesus pidi oma kogudusele läbi Püha Vaimu andma.
Kuid mõtle, mida Jeesus oli juba teinud. Oma kolme teenistusaasta jooksul oli Ta tervendanud haigeid, taastanud pimedate nägemise, äratanud surnuid üles, toitnud ime väel suuri rahvahulki, kuulutanud häid sõnumeid vaestele ja jaganud massidele tõde nende Taevase Isa kohta. See on ikka hämmastav saavutuste hulk Poja poolt, kes kuuletus oma Isa tahtele.
Kristus annab väga selgelt mõista, et see kõik oli Tema Isa andva loomuse vili. Oma palves Johannese 17 ptk’s, tõuseb sõna „andma“ esile rohkem kui ükski teine sõna. „Isa, Sa oled andnud nad mulle…Sa oled andnud neile…Mina olen andnud neile…“ Kõigi nende 26 salmi jooksul, kasutab Jeesus sõna „andma“ erinevates variantides 17 korda.
Esimene asi, mida me selles hämmastavas palves märkame, on see, kui sageli ja heldelt me Isa annab. See on Tema loomuses anda häid ande oma lastele. Oma Poega siia ilma läkitades nimetas Ta kõik need asjad, mis Ta talle annab: „Ma annan Sulle oma nimes meelevalla ja väe. Ma annan Sulle kõik ilma peal elavad inimesed. Ma annan Sulle sõnad, mida kõnelda ja teod, mida teha ja ma annan Sulle oma au.“ Samas näeme ka, et Jeesusel on samasugune andev loomus nagu Ta Isal. Ta palve kätkeb endas kõike, mida Kristus meile juba andnud on ja mida Ta jätkuvalt meile annab. See piiblilõik toob väga võimsalt esile Jumala südame andva loomuse ja selle, mis Talle tähtis.
Tol viimasel söömaajal esitles Jeesus oma jüngritele otsekui oma viimast tahet ja testamenti. Ta ütles: „Ma rajasin oma Kuningriigi läbi andmise ja see on see, kuidas ma tahan näha seda jätkumas ka läbi teie.“ Kõige viimane asi, mille Ta oma järgijaile enne lahkumist andis oli üks eriline kutse – kutse anda.
Kuid mõtle, mida Jeesus oli juba teinud. Oma kolme teenistusaasta jooksul oli Ta tervendanud haigeid, taastanud pimedate nägemise, äratanud surnuid üles, toitnud ime väel suuri rahvahulki, kuulutanud häid sõnumeid vaestele ja jaganud massidele tõde nende Taevase Isa kohta. See on ikka hämmastav saavutuste hulk Poja poolt, kes kuuletus oma Isa tahtele.
Kristus annab väga selgelt mõista, et see kõik oli Tema Isa andva loomuse vili. Oma palves Johannese 17 ptk’s, tõuseb sõna „andma“ esile rohkem kui ükski teine sõna. „Isa, Sa oled andnud nad mulle…Sa oled andnud neile…Mina olen andnud neile…“ Kõigi nende 26 salmi jooksul, kasutab Jeesus sõna „andma“ erinevates variantides 17 korda.
Esimene asi, mida me selles hämmastavas palves märkame, on see, kui sageli ja heldelt me Isa annab. See on Tema loomuses anda häid ande oma lastele. Oma Poega siia ilma läkitades nimetas Ta kõik need asjad, mis Ta talle annab: „Ma annan Sulle oma nimes meelevalla ja väe. Ma annan Sulle kõik ilma peal elavad inimesed. Ma annan Sulle sõnad, mida kõnelda ja teod, mida teha ja ma annan Sulle oma au.“ Samas näeme ka, et Jeesusel on samasugune andev loomus nagu Ta Isal. Ta palve kätkeb endas kõike, mida Kristus meile juba andnud on ja mida Ta jätkuvalt meile annab. See piiblilõik toob väga võimsalt esile Jumala südame andva loomuse ja selle, mis Talle tähtis.
Tol viimasel söömaajal esitles Jeesus oma jüngritele otsekui oma viimast tahet ja testamenti. Ta ütles: „Ma rajasin oma Kuningriigi läbi andmise ja see on see, kuidas ma tahan näha seda jätkumas ka läbi teie.“ Kõige viimane asi, mille Ta oma järgijaile enne lahkumist andis oli üks eriline kutse – kutse anda.