EGIPTUSE MEELSUS
Joosua 5 peatükis oli Iisrael oma õitsengu tipus, kogedes enneolematuid imesid. Iisraeli rahvas oli armastatud ja hoitud ning nende vaenlased otsekui ära sulanud, kuna „nende süda läks araks ja neil polnud enam julgust Iisraeli laste ees.“ (Joosua 5:1). Joosua 5:2 on aga öeldud, et „sel ajal“ – st siis sel võidu, õnnistuste, Jumala juhtimise ja soosingu ajal, mil’ nad olid kohe kohe valmis vallutama Tõotatud Maad – ütles Jumal hoopis järgmist: „Pidage! Meil on probleem. Kuigi kõik näeb suurepärane välja ja suuremad võidud ootavad veel saavutamist, on siiski üks asi, mis vajab veel korraldamist. Egiptuse meelsus on endiselt te sees ja sellest tuleb lahti saada.“
See on otsekui Jumal oleks öelnud oma rahvale: „Ma olen kannatlikult talunud te tagasilangemisi, virisemist ja pidevat, lõputut himustamist. Te esiisad panid mind 10 korda kõrbes proovile ja ma andestasin selle kõik. Nähes teid hävitamas oma elu Egiptuse põletusahjus, ma pesin ja päästsin teid oma verega, vabastades teid te vaenlase käest. Kuid sellest hoolimata olete kogu selle aja kandnud salajast pattu oma südameis. Olete keeldunud loobumast oma ebajumalaist, kes on köitnud te südamed.“
Ka prohvet Aamos kinnitas, et Iisrael kandis oma südameis ebajumalaid: „Kas te tõite minule kõrbes tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat, Iisraeli sugu? Aga teie peate kandma oma kuningat Sikkutit ja oma tähejumalat Kiijunit, kujusid, mis te enestele olete teinud.“ (Aamos 5:25-26). Siin peitus Egiptuse meelsuse tuum: vaatamata Jumala armastusele, kaitsele, õnnistustele ja juhtimisele, olid iisraellased kandnud kogu selle aja midagi salajast oma südameis. Ja isegi, et nad laulsid kiitust Jumalale, valitses nende seesmisi motiive hoopis üks teine jumal.
Nende „pagasis“ leidus nende esiisade ebajumalaid! Ja isegi mitte püha ning kardetava Jumala võimas hääl ei suutnud neid panna loobuma oma väikestest templitest, oma kuldsetest Egiptuse kujukestest. Ehk siis – üheaegselt Jumala teenimisega, tahtsid nad kinni hoida ka oma ebajumalatest. Jumal oli kogu selle aja olnud väga kannatlik, kuni esitas lõpuks ultimaatumi: „Ma liigun edasi ainuüksi pühade inimestega. Teie ees laiub küll maailm täis rahu ja rõõmu, kuid te ei saa siseneda sinna oma Egiptuse meelsusega. Lõigake see läbi! Teritage oma noad! Ei mingit lihalikku loomust enam sellest päevast alates! Ei mingit ebajumala teenistust! Ei mingit himudest kinni hoidmist! Ei mingeid salajasi patte!“
See on otsekui Jumal oleks öelnud oma rahvale: „Ma olen kannatlikult talunud te tagasilangemisi, virisemist ja pidevat, lõputut himustamist. Te esiisad panid mind 10 korda kõrbes proovile ja ma andestasin selle kõik. Nähes teid hävitamas oma elu Egiptuse põletusahjus, ma pesin ja päästsin teid oma verega, vabastades teid te vaenlase käest. Kuid sellest hoolimata olete kogu selle aja kandnud salajast pattu oma südameis. Olete keeldunud loobumast oma ebajumalaist, kes on köitnud te südamed.“
Ka prohvet Aamos kinnitas, et Iisrael kandis oma südameis ebajumalaid: „Kas te tõite minule kõrbes tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat, Iisraeli sugu? Aga teie peate kandma oma kuningat Sikkutit ja oma tähejumalat Kiijunit, kujusid, mis te enestele olete teinud.“ (Aamos 5:25-26). Siin peitus Egiptuse meelsuse tuum: vaatamata Jumala armastusele, kaitsele, õnnistustele ja juhtimisele, olid iisraellased kandnud kogu selle aja midagi salajast oma südameis. Ja isegi, et nad laulsid kiitust Jumalale, valitses nende seesmisi motiive hoopis üks teine jumal.
Nende „pagasis“ leidus nende esiisade ebajumalaid! Ja isegi mitte püha ning kardetava Jumala võimas hääl ei suutnud neid panna loobuma oma väikestest templitest, oma kuldsetest Egiptuse kujukestest. Ehk siis – üheaegselt Jumala teenimisega, tahtsid nad kinni hoida ka oma ebajumalatest. Jumal oli kogu selle aja olnud väga kannatlik, kuni esitas lõpuks ultimaatumi: „Ma liigun edasi ainuüksi pühade inimestega. Teie ees laiub küll maailm täis rahu ja rõõmu, kuid te ei saa siseneda sinna oma Egiptuse meelsusega. Lõigake see läbi! Teritage oma noad! Ei mingit lihalikku loomust enam sellest päevast alates! Ei mingit ebajumala teenistust! Ei mingit himudest kinni hoidmist! Ei mingeid salajasi patte!“