ÜLETADES SÕNAKUULELIKKUSE PIIRI
„Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!” (Luuka 22:31-32).
Kui Jeesus maa peal elas ja käis, teadis Ta enam kui hästi kurjuse põletavatest vägedest ja sellest, kuidas Saatan kasutab igat võimalikku relva otse põrgust, et sõeluda Jumala jüngreid. Ma ei usu, et keegi meist mõistaks seda tegelikku suurt konflikti, mis hetkel vaimses maailmas valitseb. Ühtlasi ei mõista me sedagi, kui otsusekindlalt on Saatan otsustanud hävitada kõik Jumala pühad, kes vähegi on kinnitanud oma südame Jumala külge ja on valmis minema Kristusega lõpuni välja.
Me ületame oma kristlikus elus ühe piiri – ma nimetan seda „sõnakuulelikkuse piiriks“ – mis paneb kõik häirekellad põrgus lööma. Hetkel, mil’ ületad piiri ellu, kus alistad end täielikult Jeesuse sõnakuulelikkuse ja Temast sõltuvuse alla, olles otsustanud mitte kunagi enam tagasi vaadata, muutud sa ohtlikuks pimeduse kuningriigile ning sihtmärgiks selle jõududele. Igat usklikku, kes pöördub kogu südamest Jumala poole, igatsedes pühaduse ja sügavama osadusel järele Jeesusega, tabavad kõikvõimalikud kummalised ja jõulised hädad, katsumused ning proovilepanekud!
Võib-olla sa olid kunagi poole kohaga jünger. Armastasid Jumalat, kuid olid samas vaimses mõttes laisk. Sa polnud innukas Piibli uurija ega hoidnud vaimsete asjade poole. Sa ei tahtnud olla mingi usufanatt ja su asjad sujusid üsna hästi. Kurat ei tüüdanud sind just eriti palju, kuna olid pigem aia peal vahtija. Kuid nüüd oled korraga Jumala asjades sees! Ta Sõna on saanud elavaks su jaoks ja sa palvetad ning nutad kadunud hingede pärast ning armastad neid. Kõik on muutunud – kaasaarvatud su katsumused. Milline tohutu südame muutus! Samas aga oled tekitanud sellega tohutuid laineid nähtamatus maailmas. Oled ületanud sõnakuulelikkuse piiri ja Jeesus ütleb nii sulle, kui kõigile teistelegi, kes seda on teinud: „Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks.“ (Luuka 22:32).
Kui Jeesus maa peal elas ja käis, teadis Ta enam kui hästi kurjuse põletavatest vägedest ja sellest, kuidas Saatan kasutab igat võimalikku relva otse põrgust, et sõeluda Jumala jüngreid. Ma ei usu, et keegi meist mõistaks seda tegelikku suurt konflikti, mis hetkel vaimses maailmas valitseb. Ühtlasi ei mõista me sedagi, kui otsusekindlalt on Saatan otsustanud hävitada kõik Jumala pühad, kes vähegi on kinnitanud oma südame Jumala külge ja on valmis minema Kristusega lõpuni välja.
Me ületame oma kristlikus elus ühe piiri – ma nimetan seda „sõnakuulelikkuse piiriks“ – mis paneb kõik häirekellad põrgus lööma. Hetkel, mil’ ületad piiri ellu, kus alistad end täielikult Jeesuse sõnakuulelikkuse ja Temast sõltuvuse alla, olles otsustanud mitte kunagi enam tagasi vaadata, muutud sa ohtlikuks pimeduse kuningriigile ning sihtmärgiks selle jõududele. Igat usklikku, kes pöördub kogu südamest Jumala poole, igatsedes pühaduse ja sügavama osadusel järele Jeesusega, tabavad kõikvõimalikud kummalised ja jõulised hädad, katsumused ning proovilepanekud!
Võib-olla sa olid kunagi poole kohaga jünger. Armastasid Jumalat, kuid olid samas vaimses mõttes laisk. Sa polnud innukas Piibli uurija ega hoidnud vaimsete asjade poole. Sa ei tahtnud olla mingi usufanatt ja su asjad sujusid üsna hästi. Kurat ei tüüdanud sind just eriti palju, kuna olid pigem aia peal vahtija. Kuid nüüd oled korraga Jumala asjades sees! Ta Sõna on saanud elavaks su jaoks ja sa palvetad ning nutad kadunud hingede pärast ning armastad neid. Kõik on muutunud – kaasaarvatud su katsumused. Milline tohutu südame muutus! Samas aga oled tekitanud sellega tohutuid laineid nähtamatus maailmas. Oled ületanud sõnakuulelikkuse piiri ja Jeesus ütleb nii sulle, kui kõigile teistelegi, kes seda on teinud: „Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks.“ (Luuka 22:32).