VÕTKE VASTU ARMU ÕNNISTUS by Gary Wilkerson
Paljud tänapäeva kristlased kujutavad oma elu ette kui õigluse kaalukaussidena. Ühel pool on kõik nende head ja jumalakartlikud teod, teisel pool aga pidevalt kasvav pattude ja läbikukkumiste kuhi. Kui nad näevad, et kaalukausid hakkavad rohkem sinna läbikukkumiste poole kalduma, tunnevad nad sundi rohkem palvetada, Piiblit lugeda ja kirikus käia. Samas on selge, et ükskõik kui palju lisaheategusid me ka omaenese õigsuses ei teeks – kaalukaussi ei kõiguta need nagunii.
Nägin hiljaaegu üht videoklippi kiirtoidurestorani tellimusakna tööst. Kui autojuht oli lõpetanud oma tellimuse esitamise, kostus teiselt poolt mikrofoni hääl, mis küsis: „Ja veel?“ Tundes end veidi süüdi, lisas autojuht tellimusele friikartulid ning kuulis seejärel uuesti häält: „Ja veel?“ Olles täiesti hämmingus, lisas autojuht tellimusele ka magustoidu ja taaskord küsis hääl: „Ja veel?“ Autojuht läks endast täiega välja ja karjus mikrofoni: „Ei, ei, ei! Ei mingit „ja veel“ enam!“
See on pilt ka meist, kui püüame oma tegudega Jumala õigsust välja teenida. Mida enam me pingutame, seda lähemale jõuame hetkele, kus oleme lõpuks sunnitud hüüdma: „Ei mingi „ja veel“ mu jaoks!“ See selgitab ka põhjust, miks paljud kristlased tunnevad juba ainuüksi mõttest Jumalat teenida, end kurnatuna. Paulus nimetab nende jõupingutusi põhjusega „surnud tegudeks“, sest taoline lähenemisviis ei too kunagi õigsust ega rõõmu, vaid ainuüksi väsimust ja kannatusi. Selles pole mingit elu – ainuüksi surm, sest selles pole Kristuse evangeeliumi.
„Jah, ühe inimese üleastumise tõttu on surm valitsenud kuningana selle ühe (Aadama) kaudu.“ (Roomlastele 5:17). Kui surm valitseb su tegude üle – kui kannad endaga kaasas pidevat patust tingitud süüdistuste koormat ja kõik, mis sa teed, pole kunagi piisavalt hea – siis järgid vana, Aadama loomuse häält enda sees. Sellest vanast loomusest lähtuvad ka kõikvõimalikud lihalikud püüded avaldada Jumalale muljet, mis on täiesti vastupidine su identiteedile Kristuses. Paulus lisab samas salmis: „Aga seda kindlamini need, kes saavad armu ülirohkesti ning õiguse anni, hakkavad valitsema kuningana elus selle ühe - Jeesuse Kristuse - kaudu.“
Meid on määratud võitma ära iga patt, kuid mitte läbi enda jõupingutuste, vaid läbi ühe isiku – Jeesuse. Seetõttu õhutab ka Kristus ise meid ja ütleb: „Kuidas oleks, kui võtaksite need inimlikult tehtud kaalukausid ja tooksite mu risti alla? Ma pole kunagi kutsunud teid mulle muljet avaldama. Kõik, mida olen kutsunud teid tegema, on vaid üks – võtma vastu minu armu õnnistus!“
Nägin hiljaaegu üht videoklippi kiirtoidurestorani tellimusakna tööst. Kui autojuht oli lõpetanud oma tellimuse esitamise, kostus teiselt poolt mikrofoni hääl, mis küsis: „Ja veel?“ Tundes end veidi süüdi, lisas autojuht tellimusele friikartulid ning kuulis seejärel uuesti häält: „Ja veel?“ Olles täiesti hämmingus, lisas autojuht tellimusele ka magustoidu ja taaskord küsis hääl: „Ja veel?“ Autojuht läks endast täiega välja ja karjus mikrofoni: „Ei, ei, ei! Ei mingit „ja veel“ enam!“
See on pilt ka meist, kui püüame oma tegudega Jumala õigsust välja teenida. Mida enam me pingutame, seda lähemale jõuame hetkele, kus oleme lõpuks sunnitud hüüdma: „Ei mingi „ja veel“ mu jaoks!“ See selgitab ka põhjust, miks paljud kristlased tunnevad juba ainuüksi mõttest Jumalat teenida, end kurnatuna. Paulus nimetab nende jõupingutusi põhjusega „surnud tegudeks“, sest taoline lähenemisviis ei too kunagi õigsust ega rõõmu, vaid ainuüksi väsimust ja kannatusi. Selles pole mingit elu – ainuüksi surm, sest selles pole Kristuse evangeeliumi.
„Jah, ühe inimese üleastumise tõttu on surm valitsenud kuningana selle ühe (Aadama) kaudu.“ (Roomlastele 5:17). Kui surm valitseb su tegude üle – kui kannad endaga kaasas pidevat patust tingitud süüdistuste koormat ja kõik, mis sa teed, pole kunagi piisavalt hea – siis järgid vana, Aadama loomuse häält enda sees. Sellest vanast loomusest lähtuvad ka kõikvõimalikud lihalikud püüded avaldada Jumalale muljet, mis on täiesti vastupidine su identiteedile Kristuses. Paulus lisab samas salmis: „Aga seda kindlamini need, kes saavad armu ülirohkesti ning õiguse anni, hakkavad valitsema kuningana elus selle ühe - Jeesuse Kristuse - kaudu.“
Meid on määratud võitma ära iga patt, kuid mitte läbi enda jõupingutuste, vaid läbi ühe isiku – Jeesuse. Seetõttu õhutab ka Kristus ise meid ja ütleb: „Kuidas oleks, kui võtaksite need inimlikult tehtud kaalukausid ja tooksite mu risti alla? Ma pole kunagi kutsunud teid mulle muljet avaldama. Kõik, mida olen kutsunud teid tegema, on vaid üks – võtma vastu minu armu õnnistus!“