ÜLETADES PIIRI
Nagu me Ruti raamatu 1-peatükist näeme, jõudsid Noomi, Orpa ja Rutt Moabi ja Juuda piirini ja seisid seejärel silmitsi otsusega: kas astuda edasi Jumala armu liikumisest Kristuse täie täiuse sisse? Nende nimed annavad sellest veidi aimu. Noomi tähendab „armu“, Orpa tähendab „kangekaelset“ ja Rutt „sõpra või kaaslast“. Tõehetk saabus seal samas piiril, kui Noomi otsustas Orpa ja Ruti pühendumise ja otsusekindluse proovile panna. Otsus minna, tähendas nende jaoks enamat kui vaid emotsiooni või sõnu. Nad pidid valima, kas minna tagasi või edasi, omamata mingitki lubadust eesootava tasu suhtes või selget visiooni selle osas, mida see kõik neile maksma läheb.
Selle asemel, et kuulutada neile edukusest, kergest elust ja heaolust, maalis Noomi nende silme ette pildi kannatusest ja vaesusest. Ei mingeid lubadusi maise vara kohta – ainuüksi elu usus. Muide, ta isegi julgustas neid pöörduma tagasi oma emakoju (vt Rutt 1:8-9). Nii Orpa kui Rutt jäid sel hetkel veel enesele kindlaks: Aga nad tõstsid häält ja nutsid ning ütlesid temale: „Ei, me läheme koos sinuga su rahva juurde!” (Rutt 1:9-10).
Me teame juba Orpa nime põhjal, et vaatamata tema suurele pisarate voolule ja kindlatele sõnadele edasi minna, langes ta siiski välja ja pöördus tagasi oma ebajumalate poole. Jah, väliselt oli ta küll murtud ja õrnake, jättes mulje, et on osa Jumala juurde tagasi liikumisest. Kuid ma usun, et Noomi nägi Orpa südame läbi ja nägi, kuidas ta võitles. Võimalik, et Noomi mõtles endamisi: „Vaene laps! Ta arvab, et igatseb Jumala täiuse järele, kuid samas igatseb siiski selle maailma järele. Ta oleks äärmiselt õnnetu, kui läheks edasi, sest jääks alati vaatama tagasi!“ Nii et Noomi ütles: „Mine oma teed!“ Orpa oli eeldavasti langetanud oma südames otsuse: „Ma lähen tagasi Moabi ja teenin ka seal Jumalat – ainult et omal moel! Ma küll armastan Tema rahvast, kuid mu oma elu vajab ju ka elamist. Ma ei ole veel valmis loobuma oma minevikust.“ Piibel ütleb: „Aga nemad tõstsid häält ja nutsid veel enam; Orpa suudles seejärel oma ämma.“ (Rutt 1:14) Piibi algtekstis on lisatud: „ja läks tagasi“.
Osad teist, kes te seda teksti praegu loete, olete samuti oma usukaaslastega peagi hüvasti jätmas. Te südames on miski, mis teid tõmbab – kas mingi kindel sõprade ring või vana armastus. Kuid nagu Noomi ütles Rutile: „Vaata, su kälis pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde.“ (Rutt 1:15), nõnda on ka sinu südames mingi ebajumal – miski su minevikust, millest sa ei suuda lahti lasta!
Selle asemel, et kuulutada neile edukusest, kergest elust ja heaolust, maalis Noomi nende silme ette pildi kannatusest ja vaesusest. Ei mingeid lubadusi maise vara kohta – ainuüksi elu usus. Muide, ta isegi julgustas neid pöörduma tagasi oma emakoju (vt Rutt 1:8-9). Nii Orpa kui Rutt jäid sel hetkel veel enesele kindlaks: Aga nad tõstsid häält ja nutsid ning ütlesid temale: „Ei, me läheme koos sinuga su rahva juurde!” (Rutt 1:9-10).
Me teame juba Orpa nime põhjal, et vaatamata tema suurele pisarate voolule ja kindlatele sõnadele edasi minna, langes ta siiski välja ja pöördus tagasi oma ebajumalate poole. Jah, väliselt oli ta küll murtud ja õrnake, jättes mulje, et on osa Jumala juurde tagasi liikumisest. Kuid ma usun, et Noomi nägi Orpa südame läbi ja nägi, kuidas ta võitles. Võimalik, et Noomi mõtles endamisi: „Vaene laps! Ta arvab, et igatseb Jumala täiuse järele, kuid samas igatseb siiski selle maailma järele. Ta oleks äärmiselt õnnetu, kui läheks edasi, sest jääks alati vaatama tagasi!“ Nii et Noomi ütles: „Mine oma teed!“ Orpa oli eeldavasti langetanud oma südames otsuse: „Ma lähen tagasi Moabi ja teenin ka seal Jumalat – ainult et omal moel! Ma küll armastan Tema rahvast, kuid mu oma elu vajab ju ka elamist. Ma ei ole veel valmis loobuma oma minevikust.“ Piibel ütleb: „Aga nemad tõstsid häält ja nutsid veel enam; Orpa suudles seejärel oma ämma.“ (Rutt 1:14) Piibi algtekstis on lisatud: „ja läks tagasi“.
Osad teist, kes te seda teksti praegu loete, olete samuti oma usukaaslastega peagi hüvasti jätmas. Te südames on miski, mis teid tõmbab – kas mingi kindel sõprade ring või vana armastus. Kuid nagu Noomi ütles Rutile: „Vaata, su kälis pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde.“ (Rutt 1:15), nõnda on ka sinu südames mingi ebajumal – miski su minevikust, millest sa ei suuda lahti lasta!