JULGUSTAJATE TEENISTUS
Apostlite tegude 27-peatükis viibis Paulus laevas, mis oli teel Rooma ja tegi vahepeatuse Siidonis. Paulus küsis väesalga pealikult luba minna külastama oma sõpru selles linnas ja: ”Julius kohtles Paulust lahkesti ning andis talle loa minna oma sõprade juurde, et need saaksid tema eest hoolitseda.” (Apostlite teod 27:3) Samas on ka veel üks teine näide, kus Jumal kasutab usklikke julgustamaks teisi usklikke ja me näeme seda 2 Timoteose raamatus, kus Paulus kirjutab ühest konkreetsest usklikust: ”Issand andku halastust Onesiforose kodule, sest tema on mind sagedasti kosutanud ega ole häbenenud mu ahelaid, vaid kui ta juhtus Rooma, otsis ta mind hoolega ning leidis üles...Ja kui palju ta on abistanud mind Efesoses, tead sina kõige paremini.”
Onesiforos oli üks Pauluse vaimulikest poegadest ja armastas Paulust kogu südamest ja tingimusteta, otsides Pauluse üles isegi keset tolle kannatusi. Kord, kui Paulus pandi vangi, käis Onesiforos kogu linna läbi, et teda leida. Tema motiiv oli väga lihtne: ”Minu vend on kannatamas. Ta on üleelanud laeva huku ja nüüd saatan väntsutab teda siia-sinna. Ma pean teda julgustama.”
Julgustajate teenistus tähendab otsida üles need, kes on kannatamas. Tänapäeval kuuleme me väga palju räägitavat koguduses peituvast väest: väest tervendada haigeid, väest võita uskmatuid, väest ületada pattu. Kuid mina ütlen, et võrratult suur tervendav vägi voolab välja hoopis sellest inimesest, kes on saanud kosutatud ja uuendatud. Masendus, meeleheide või koormatud süda võivad põhjustada erinevaid füüsilisi haigusi, kuid vaim, mis on saanud värskendatud ja julgustatud – hing, mis tunneb end vastuvõetud, armastatud ja vajalikuna – on just see tervendav palsam, mida kõige enam vajatakse.
Taolist julgustajate teenistust võib kohata juba Vanas Testamendis. Kui Taavet oli sunnitud põgenema kuningas Sauli eest nii ööd kui päevad – väsinud ja kurnatuna – tundis ta end mahajäetuna nii Jumala juhtide kui ka rahva poolt. Kuid siis, kõige kriitilisemal hetkel ”võttis Joonatan, Sauli poeg, kätte ja läks Taaveti juurde metsakurusse ning kinnitas tema kätt Jumalas. Ja ta ütles temale: "Ära karda, sest mu isa Sauli käsi ei leia sind, vaid sina saad Iisraeli kuningaks
ja mina olen sinust järgmine!" (1 Saamueli 23:16-17).
See oli kõik, mida Taavet vajas kuulda ja koheselt sai ta hing kosutatud. Taoline mudel tuleb Piiblis esile ikka ja jälle: Jumal ei saada ei inglit ega nägemust, vaid hoopis kaasuskliku julgustama oma armsaid.
Onesiforos oli üks Pauluse vaimulikest poegadest ja armastas Paulust kogu südamest ja tingimusteta, otsides Pauluse üles isegi keset tolle kannatusi. Kord, kui Paulus pandi vangi, käis Onesiforos kogu linna läbi, et teda leida. Tema motiiv oli väga lihtne: ”Minu vend on kannatamas. Ta on üleelanud laeva huku ja nüüd saatan väntsutab teda siia-sinna. Ma pean teda julgustama.”
Julgustajate teenistus tähendab otsida üles need, kes on kannatamas. Tänapäeval kuuleme me väga palju räägitavat koguduses peituvast väest: väest tervendada haigeid, väest võita uskmatuid, väest ületada pattu. Kuid mina ütlen, et võrratult suur tervendav vägi voolab välja hoopis sellest inimesest, kes on saanud kosutatud ja uuendatud. Masendus, meeleheide või koormatud süda võivad põhjustada erinevaid füüsilisi haigusi, kuid vaim, mis on saanud värskendatud ja julgustatud – hing, mis tunneb end vastuvõetud, armastatud ja vajalikuna – on just see tervendav palsam, mida kõige enam vajatakse.
Taolist julgustajate teenistust võib kohata juba Vanas Testamendis. Kui Taavet oli sunnitud põgenema kuningas Sauli eest nii ööd kui päevad – väsinud ja kurnatuna – tundis ta end mahajäetuna nii Jumala juhtide kui ka rahva poolt. Kuid siis, kõige kriitilisemal hetkel ”võttis Joonatan, Sauli poeg, kätte ja läks Taaveti juurde metsakurusse ning kinnitas tema kätt Jumalas. Ja ta ütles temale: "Ära karda, sest mu isa Sauli käsi ei leia sind, vaid sina saad Iisraeli kuningaks
ja mina olen sinust järgmine!" (1 Saamueli 23:16-17).
See oli kõik, mida Taavet vajas kuulda ja koheselt sai ta hing kosutatud. Taoline mudel tuleb Piiblis esile ikka ja jälle: Jumal ei saada ei inglit ega nägemust, vaid hoopis kaasuskliku julgustama oma armsaid.