esmaspäev, 5. detsember 2011

JUMAL ON VALMIS PÄÄSTMA PAADUNUD PATUSEID!

Jumala rahval Juudas oli probleem. Nad kahtlesid Jumala tahtes ja väes päästa need, kes olid taganenud oma usust ning teenisid ebajumalaid. „Aga nad vastavad: Asjata! Sest me käime oma nõu järgi ja talitame igaüks oma kurja südame paadumuses.“ (Jeremija 18:12).

Juuda oli kaotanud lootuse, mõeldes: „Me oleme läinud liiga kaugele ja nüüd pole enam mingit tagasiteed. Me oleme hüljanud oma Jumala, solvanud ja pilganud Teda ning jätnud Ta tahaplaanile. Oleme langenud nii sügavale oma pattu, et see on täiesti lootusetu. Isegi Jumal ei suuda meid sellest päästa!“

Olles teeninud aastaid jumalariigitöös, võitlen ma endiselt sarnase mõtteviisiga. Tunned ehk sina samuti? Su abikaasa on võib olla ateist, õel ja jumalakartmatu inimene ning sa oled veennud end selles, et: „Kõikjal minu ümber saavad inimesed päästetud, kuid minu abikaasaga on teisiti. Ta on liiga kalk.“

Kuid Issand küsis Juudalt: „Ons mu käsi liiga lühike lunastamiseks?“ (Jesaja 50:2). See lühike viitab „maha raiutule“. Jumal küsis: „Kas sa tõesti arvad, et vaenlane on raiunud maha mu võimsa käe? Et ma olen kaotanud oma päästva väe? Ei! Minu võimas käsivars kuivatas Surnumere. See kattis taevad pimedusega. See avas pimedate silmad! Sa oled näinud, et ma päästan kõige täiega. Miks sa siis arvad, et ma olen kaotanud oma väe lunastamaks sind?“

Mu armsad, millal kaotas Jumal oma väe, et päästa kõige nurjatumgi patune maa peal? Millal kadus Ta soov päästa narkomaanid, joodikud ja prostituudid ja seda isegi siis, kui keegi ei palvetanud nende pärast?

Kas Jumal peaks siis mingil põhjusel otsustama mitte päästa su pereliikmeid, kelle pärast sa oled ustavalt palunud ja paastunud? Kindlasti mitte! Me peame hüüdma Ta poole usus: „Oo Issand, sina suudad päästa Wall Street’i. Sina suudad vabastada patuse New Yorgis. Sina suudad lunastada ükskõik, millise moslemi ükskõik, kus maal ja sina suudad päästa ka mu pereliikmed. Sinu käsi pole liiga lühike ja Sa suudad päästa ükskõik, kelle!“

Seetõttu ära arva, et Ta käsi on maha raiutud. Selle asemel usu parem võimatusse! Hakka nägema Tema armu ja armastust, mis voogab läbi Tema kõikvõimsa käsivarre, mis on enam kui võimas, et päästa! Me peame paluma ja olema kannatlikud, mispeale Tema kogub kõik meie armsad ükshaaval kokku!

„Pöörduge ümber, taganenud lapsed, ütleb Issand, sest mina olen võtnud teid oma valdusesse; ja mina võtan teid: igast linnast ühe ja igast suguvõsast kaks ning viin teid Siionisse!“ (Jeremija 3:14)

reede, 2. detsember 2011

PIMEDUS EI SAA PEATADA VALGUST!

Olles alles alustanud oma teenistusega, kõnelesin ma erinevates kogudustes üle Ameerika, hoiatades ette moraalsest langemisest. Rääkisin inimestele Iowas, Oklahomas ja Lõuna osariikides, et narkootikumid saavad niitma kõige väiksemaidki alevikke, tuues kupeldajaid nii koolidesse kui mänguväljakutele. Hoiatasin ka jultunud homode eest, kelle paljastavad paraadid saavad toimuma meie linnades. Samuti kuulutasin ette alastust ja seksuaalseid akte, mis vallutavad meie teleekraanid.

Paljud, kes kuulsid mind kõnelemas, arvasid, et tulen Marsilt. Pastorid sõimasid mind ja vagad kristlased tulid ning ütlesid mulle: „Pole vähimatki võimalust, et Jumal laseks sel Ameerikas sündida!“ Tänasel päeval on osa neist inimestest vanavanemad. Nad istuvad oma telekate eest, vaadates „Alla 16.a. keelatud“ filme, millest ma prohveteerisin ning nende lapselapsed on alkoholi ning uimastite sõltlased. Pimedus, mille suhtes hoiatasin, on nüüd käes.

Kuid kujutate te ette, kui pimedaks kogu see lugu veel läheb, kui Issanda tulek peaks viibima?
Samas lubage mul küsida te käest: „Nähes kogu seda pimedust enda ümber muutumas veelgi pimedamaks – usute te, et see saab ületama evangeeliumi valguse? Usute te, et pimedus saab pimestama ja kustutama selle?“

Ei iial! Jumala rahvas ei tohiks kunagi tunda hirmu pimeduse ja vaenlase möllamise ees. Piibel ütleb, et Jeesus saab tõusma ja särama sõltumata sellest, kui pimedaks maailm ka ei muutu! „Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus.“ (Jesaja 9:1)

Me elame ajal, kus pimedus ja surm levivad kulutulena. Kuid Jumal ütleb, et just sellistel aegadel saab Tema valgus särama kõige eredama leegina: „Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Need on asjad, mis ma teen ega jäta tegemata.“ (Jesaja 42:16).

Ükski pimedus ei suuda peatada Jumala valgust! Seetõttu tõstke oma pilk kõige pimeduse ja patu ja metsikute inimeste pealt ning uskuge Jumala esiletulevasse ning kõike vallutavasse valgusesse!

neljapäev, 1. detsember 2011

VALMIS ÄRKAMISEKS

Kas me saame olla valmis ärkamiseks, kui me usume, et kogu meie lootus on kadunud, et oleme oma armuaja pattude tõttu maha maganud ja ees ei oota midagi enamat kui vaid kohtumõistmine? Mu armsad, me ei saa uskuda ärkamisse enne kui me pole veendunud selles, et Jumal tahab endiselt valada välja oma Vaimu me üle!

Miks pole Ameerika üle veel kohut mõistetud? Miks pole Jeesus veel tagasi tulnud? Aga seepärast, et suur lõikus on veel endiselt ootel ja Jumal: „…ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.” (2 Peetruse 3:9).

Me näeme seda Issanda imelist armu ka Jesaja raamatus, kus Jumal juhendas oma prohvetit kõnelema Juudale: „Kus on teie ema lahutuskiri, millega ma tema olen ära saatnud? Või kellele oma võlausaldajaist ma olen teid müünud? Vaata, te olete müüdud oma süütegude pärast, ja teie üleastumiste pärast on teie ema ära saadetud. Miks ei olnud kedagi, kui ma tulin, ei vastanud keegi, kui ma hüüdsin? Ons mu käsi liiga lühike lunastamiseks või ei ole mul jõudu päästmiseks?“ (Jesaja 50:1-2).

Jumal oli juba lahutanud end Iisraelist, andes neile „lahutuskirja“ (Jeremija 3:8). Nüüd aga oli Tema tähelepanu Juuda peal – rahva peal, kes oli Teda petnud ja Talle selja pööranud. Kuid Jumala süda oli endiselt Juudaga, mistõttu Ta tuli nuttes nende juurde, küsides näha seda lahutuskirja (vt. Jesaja 50:1). Ta ütles: „Näidake mulle oma lahutuspabereid! Tõestage mulle, et ma olen teid hüljanud! Hoopis teie olite need, kes mulle selja pöörasite! Ma pole teinud vähimatki, et teid kurvastada või haavata. Olen kogu selle aja armastanud teid, mistõttu ma ka tulin te juurde ja otsisin teid üles!“

Mu armsad, see on just see, mida ma näen Jumalat tegevat ka Ameerikaga praegu. Ta ütleb sellele rahvale: „Näidake mulle neid lahutuspabereid! Tõestage mulle, et ma jätsin teid maha! Ma ei ole veel kõrvaldanud oma Püha Vaimu, vaid olen endiselt tegutsemas selle rahva keskel. Endiselt manitsemas, kutsumas ja tulemas te juurde!“

Jumal on kuulutamas seda sõna mitmetest kantslitest üle kogu maa. Ta jagab seda läbi jumalakartlike meeste ja naiste, kes veedavad kallist aega koos Temaga. Ta on kutsumas Ameerikat tagasi meeleparandusele – tagasi Tema südame ligi!

Seetõttu peame me olema täiesti veendunud, et veel on aega ja veel on lootust. Ja sel ajal, kui me palvetame, on Püha Vaim tegemas oma tööd eri-tasanditel meie ühiskonnas, kutsumas ja hüüdmas rahvast enese ligi!

kolmapäev, 30. november 2011

HILINE VIHM!

„Aga sel päeval ma hävitan kõik paganad, kes tulevad Jeruusalemma kallale. Ja ma valan Taaveti soo peale ja Jeruusalemma elanike peale kaastunde ja anumise vaimu; siis nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid, ja kaeblevad tema pärast, nagu kaeveldakse ainsa lapse pärast, ja nutavad tema pärast kibedasti, nagu nutetakse kibedasti esmasündinu pärast.“ (Sakarja 12:9-10).

See Sakarja prohveteering räägib viimsete aegade Püha Vaimu erilisest väljavalamisest. Sarnasest väljavalamisest on ka juttu Joeli 3 peatükis ning ma usun, et see räägib nelipühast. Sest seal on kirjas: „Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi. Ja neil päevil valan ma oma Vaimu ka sulaste ja teenijate peale.“ (Joel 3:1-2). See on just see, mis juhtus nelipüha päeval! Püha Vaim tulvas sisse kui vetevoog ja prohvetlik vaim täitis kogu ülemise toa Jeruusalemmas.

Sellest samas väljavalamisest sai alguse pidev Püha Vaimu kastmine, mis on kestnud läbi sajandite. Pea 2000 aastat on Jumal valanud oma Püha Vaimu kui kastet oma rahva üle, kastes ja kaitstes igapäevaselt oma kogudust. Jesaja viitab sellele järgmiselt: "Tore viinamägi, laulge sellest vastastikku!" Mina, Issand, olen selle valvur, ma kastan seda igal hetkel, ma valvan öösel ja päeval, et sellele kahju ei tehtaks.“ (Jesaja 27:2-3).

Neile kahele Vaimu väljavalamisele viidatakse kui esimesele (ehk endisele) vihmale ja viimasele (ehk hilisele) vihmale. „Ja kui te tõesti kuulate mu käske, mis ma täna teile annan, nõnda et te armastate Issandat, oma Jumalat, ja teenite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis annan mina teie maale vihma õigel ajal, varajase ja hilise vihma, ja sa koristad kokku oma teravilja, veini ja õli.“ (5Moosese 11:13-14).

Iisraelis valitsevad külvi –ja lõikusajad olid täiesti vastupidised meie omadele. Esimesed vihmad, mis niisutasid maad, kestsid oktoobrist detsembrini ja siis algas külviaeg. Viimased vihmaajad kasvatasid saaki ja kestsid märtsist aprillini, lõppedes vahetult enne lõikusaega.

On oluline mõista, et need kaks väljavalamist olid alati seotud lõikusega. Vaimu töö on alati keskendunud hingede saagile!

teisipäev, 29. november 2011

HIRMU JUUR

„…kui su kätes on süütegu, siis saada see kaugele
ja ära lase ülekohut jääda oma telkidesse -,
siis sa võiksid küll häbimärgita oma palge üles tõsta,
võiksid olla kindel ega tarvitseks karta.“ (Iiob 11:14-15)

Iga hirmu puhul on võimalik ajada jälge,
mis viib patu ja salajaste möödalaskmisteni,
mida inimene oma südames kannab.
See on inimese enda võimuses
loobuda neist kõigist,
kuid põlates ära Jumala rikkalikud armuannid,
Tema pikameelsuse ja kannatlikkuse,
jätkab ta oma kurjadel teedel,
lastes oma ellu seda,
mida ta teiste elus hukka mõistab,
saades käsuks iseendale.
Ta loodab Jumala erilisele meeleheale,
et pääseda Tema vihast ja karistusest,
kuid Jumal ei tee vahet inimeste vahel,
mõistes kõigi üle kohut ühtmoodi,
lubades au ja austust ning rahu neile,
kes jätavad oma kurjad teed.
Alles seejärel saab inimene tõsta oma laitmatu pale.
Olla kindel ja kartmatu
ning ilma ühegi hirmuta,
sest vaid seal, kus patt laiutab ukse ees,
tunneb inimene hirmu.

laupäev, 26. november 2011

TUNDES ISSANDA HÄÄLT!

Tänu rahva ja preesterkonna patususele lakkas Jumal kõnelemast Iisraeli rahvaga. Piiblis on öeldud: „Issanda sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.(1Saamueli 3:1). Ometigi, keset seda Sõna põuaaega, ilmus Jumal siiski noorele Saamuelile: „…hüüdis Issand Saamueli…Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnudtemale veel ilmutatud.“ (1Saamueli 3:4,7).

Saamuel oli kõigest 12-aastane ja kuigi pühendatud Jumalale, ei tundnud ta veel Issanda häält. Mistõttu Jumal ilmus tema voodiveerele ja kutsus teda kuuldavalt. Algul Saamuel arvas, et Eeli räägib temaga, kuna ta ei teadnud veel, et teda oli treenitud eristama hääli ja kuulma otse Jumalalt!

Jumal ei kõnelenud preester Eeliga, kes oli muutunud kurdiks Tema hääle suhtes! Muide, jääb mulje, et tegelikult oli olemas vaid üks prohvet, kes kuulis Jumalat – nimeta mees, kes hoiatas Eelit, et Jumal peagi ta hea käekäigu lõpetab (1Saamueli 2:27-36).

Jumala kuulmine eeldab palju enamat kui vaid üksi veedetud vaikset aega. See nõuab enamat kui vaid lihtsalt klauslit: „Kõnele Issand, su sulane kuuleb!“ Ei! Pole olemas ühtegi mudelit Jumala kuulmiseks ega ka 10 sammu, mida järgida. Enne, kui sina saad kuulda Jumalalt, peab Tema kõnetama sind. Kuid Tema kõnetab vaid neid, kes on valmistanud oma südame võtmaks kuulda!

Saamuelil polnud mingeid sügavaid teoloogilisi teadmisi Jumalast, kui Issand teda esmakordselt kõnetas. Kuid tal oli õrn, puhas ja pühendunud süda, mis oli avatud Jumalale. Seega, mis sa arvad, mida Jumal Saamuelile õpetas peale seda, kui Ta temaga esmakordselt kõneles? Issand ütles Saamuelile: „Ma saan mõistma kohut Eeli üle, kuna ta teadis oma poegade patususest, kuid ei teinud midagi nende peatamiseks! Neilt oleks tulnud võtta nende rüüd ja öelda: „Te ei tohiks minna püha paiga ligidalegi!“ Mistõttu Saamuel, ma tahan näidata sulle, milline on mu viha patu vastu minu kojas. Ma tahan näidata sulle, mida läheb tarvis selleks, et kuulda mu häält ja elada koos minuga.“ (vt.1Saamueli 3:11-14).

Pole ime, et Piibel räägib Saamueli kindlast kõnest, kuna ta oli kuulnud Jumala häält! Ta veetis palju aega koos Jumalaga, paludes ja otsides Tema palet ning Jumal rääkis temaga selgelt igal ajal.

Hetkel on inimesi, kes on treenitud kuulma Jumala häält. Need palvetavad Jumala pühad valavad oma südamed välja Tema ees ning Tema omakorda valab oma südame välja neile!

reede, 25. november 2011

VIIMSETE AEGADE KÄPUTÄIE SÜND

Prohvet Saamuel on näide viimsete aegade pühast käputäiest, mille moodustab usklike kogu, kes tõuseb vana ning mahakäinud koguduse varemeist.

Saamueli ema Hanna tõi oma poja ilmale tänu kibedatele pisaratele ja rohketele palvetele. „…ja olles hinges kibestunud, palvetas ta Issanda poole ja nuttis väga.“ (1Saamueli 1:10).

Püüdke seda pilti ette kujutada: Hanna viibis templis altari ees põlvitades kõik oma päevad, olles murtud ja haavatud tänu oma lastetusele. Ajal, mil tema nuttis, heitis ta abikaasa teine naine tema üle nalja ning mõnitas teda. „Ja teine naine,Peninna, solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast alandatuna, sellepärast et Issand oli sulgenud ta lapsekoja.“ (1Saamueli 1:6).

Tuginedes sellele piiblilõigule, tahaksin tuua esile kolm olulist asja:

• Esiteks, see viimne käputäis, keda Saamuel esindab, sünnib läbi valu ja eestpalve.
• Teiseks, need kes paluvad ja janunevad Jumala südame järele, saavad kogema väljakutseid oma vastaste poolt.
• Ja kolmandaks, Jumala viimset käputäit ei mõisteta kunagi!

Pange tähele, mis juhtus Hannaga ajal, mil ta palvetas: „Ja kui ta nõnda Issanda ees kaua palvetas, pani Eeli tähele ta suud,sest Hanna kõneles südames, üksnes ta huuled liikusid ja tahäält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli joobnud. Ja Eeli ütles temale: "Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase enesest vein haihtuda!" (1 Saamueli 1:12-14). Eeli ja tema pojad esindavad hääbuvat korrumpeerunud kogudust, kes on hüljanud Issanda teed. Eeli oli nii lainelt ära ja nii surnud oma vaimus, et pidas Hannat joobnuks!

Kui Hanna palvetas, siis koges ta ühte meeletut valu, kandes koormana igatsust oma poja sünni järele. Kõik, mida ta teha suutis, oli vaid meeleheites oma huuli liigutada. Ta palus:"Vägede Issand, kui sa tõesti vaatad oma teenija viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma teenijat, …siis ma annan tema Issandale kogu ta eluajaks…!" (1 Saamueli 1:11).

Siin on kaks olulist aspekti, mis iseloomustavat Jumala püha käputäit:

• Nad paluvad nagu Hanna. Nende koorem on raske ja nende süda on vaevatud tänu Jumala kojas valitsevale kurjusele.
• Nõnda nagu Hanna, pühendavad nemadki kõik oma elupäevad palvele.

Jumala tahab sind muuta selliseks. Ta tahab, et sa oleksid võimeline puudutama Teda ning kuulma Teda. Ta tahab anda sulle teenistuse, mis teenib neid, kes pöörduvad sinu poole oma koormate ja katsumustega. Ja kui sa nende eest palud, saab Tema Sõna ilmsiks!

neljapäev, 24. november 2011

JUMALA VÕIMAS ARMEE

Tänapäeva maailmas sünnib võimsaid ja imelisi asju – asju, mis ületavad kogu inimmõistuse. Asju, mis saavad mõjutama kogu maailma neil viimseil päevil.

Jumal on valmistamas väikest, kuid võimast kristlaste armeed, kelle näol on tegu kõige pühendunuma sõjaväega kogu maa peal. Jumal läkitab neid tegema suuri asju; Ta saab sulgema selle ajastu peatüki puhta, pühendunud ja kartmatu käputäiega.

Olen kogu oma elu kuulnud lugusid meie jumalakartlikest esiisadest, kes vihkasid pattu. Need mehed ja naised tundsid oma Jumala häält ning veetsid tunde, kui mitte päevi, paludes ja paastudes. Nad palusid lakkamata ja omasid väge ning võimet seista vastu nende ajal valitsenud ebamoraalsusele.

Need esivanemad on juba ammu läinud oma teed. Kuid Jumal on tõstmas esile üht teist sõjaväge ja seekord ei koosne Tema võitlejad ainuüksi hallipäistest vanadest Siioni isadest ja emadest. See uus armee saab koosnema nii uuematest kui staažikamatest usklikest, nii noortest kui vanadest – tavalistest kristlastest, kes on haaranud kinni Jumalast! Üks täiesti uus teenistus saab tungima esile!

Konfessioonidele tuginev kirikusüsteem tundub olevat surmasuus. Tal puudub peaaegu igasugune mõju sekulaarses ühiskonnas ning puudub ka Kristuse võimas vägi. Mõned süüdistavad mind selles, et olen pastoritega liiga „karm“. Kuid ma suhtlen väga paljude jumalakartlike pastoritega, kes kurvastavad nagu minagi kogu jumalariigis valitseva tagasilangemise üle. Ometigi on olemas veel ka üks väike käputäis jumalakartlikke pastoreid ja ma tänan Jumalat igaühe nende eest. Ometigi vastab faktina tõele seegi, et üha enam ja enam jumalariigi sulaseid põrutab allamäge kompromisside mäest.

Samas Piibel hoiatab meid, et me ei tunneks hirmu! Jumalal on plaan ja see on nüüd oma kuju võtmas. See kõik on selgelt kirjas peamiselt 1 Saamueli esimeses neljas peatükis.

Prohvet Saamuel on kui näide Jumala viimsete aegade käputäiest. Jumal valis ta välja keset kõige hullemaid aegu ning hoidis teda varjul kogu väljaõppe käigus, kuni saabus aeg tuua esile midagi uut. Jumal ütles Saamuelile: "Vaata, mina teen Iisraelis midagi, mis igaühel, kes sellest kuuleb, paneb mõlemad kõrvad kumisema.“ (1 Saamueli 3:11). Milles siis seisnes see miski, mis pidi hämmastama ja ehmatama kõiki, kes seda kuulsid? See oli Jumala kohtumõistmine tagasilangenud religioosse süsteemi üle ning uue ja püha käputäie koondamine, koolitamine ja võidmine.

See, mida Jumal tegi Saamueli päevil, seda teeb Ta iga põlvkonna keskel. Sest tõesti, iga põlvkonna seas on leidunud see väike käputäis palvetavaid inimesi, kes on Jumala südame järele.

kolmapäev, 23. november 2011

INIMENE EI ELA ÜKSIPÄINIS LEIVAST

Kui sa arvad, et sa oled liiga tavaline, et olla kasutatud Jumala poolt, siis pane hoolega tähele: Jumala lõpuaegade tööd ja tegemised ei saa sündima mitte läbi kuulsate evangelistide või pastorite! Seda seetõttu, et nemad üksi ei suudaks tulla toime Püha Vaimu suure liikumisega! Seepärast vajab Jumal igat koduperenaist, teismelist või vanurit ning kõiki teisi, kes Teda armastavad, et viia täide Jumala suured teod. See viimsete aegade pataljon saab koosnema kristlastest, kes pole toitunud ainuüksi leivast. Lubage ma selgitan.

Jumal ütles Moosesele: „…inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust.“ (5Moosese 8:3). Leib viitab eluks vajalikele maistele asjadele: toit, elupaik, riided, töö, palk. Leib viitab ka kõigele elutoovale – asjadele, mida me vajame, kuid mis ei kujuta endast halba. Paljud kristlased aga elavad kahjuks siiski vaid maiste asjade nimel, elades seetõttu vaid üksipäini leivast! Jeesus õpetas meid paluma: „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!“ (Matteuse 6:11). Kuid enne seda ütles Ta, et me peaksime paluma: „Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu!“ (Matteuse 6:10). Sellest lähtuvalt peaksime me esmalt keskenduma Jumala huvidele, paludes Tema tahte sündimist!

Millele sa oled mõelnud viimase kuue kuu jooksul, mis on haaranud kõiki su meeli ja mõtteid enam kui miski muu? Mis on nõudnud enamuse su ajast ja palvetest? On see olnud valdavalt seotud „leiva“ teemaga ehk siis isiklike vajadustega? Kui sa keskendud ainuüksi leivale, pole sul mingit elu! Sa elad kõrbes otsekui Iisraeli lapsed seda tegid. Nad ärkasid igal hommikul paludes leiva ehk siis oma isiklike vajaduste pärast. Iga päev 40 aastat järjest!

Mu armsad, see on igav ja tülgastav! Jumal ei soovinud, et Ta lapsed niimoodi elaksid. Selle asemel ütles ta iisraellastele läbi Moosese: „Te peaksite elama igast sõnast, mis lähtub mu suust! Jah ma lubasin, et annan teile leiva, kuid ärge piirduge ainuüksi sellega! Minge edasi! Ma olen ju rääkinud teile, et on olemas maa, mis voolab piima ja mett; kus on jõed ja puud ja metsad ning haljad aasad ja et ma olen valmistanud selle paiga teie jaoks!“

Jumal on tõstmas esile rahvast, kes on keskendunud Tema tahte täitmisele keset pimedat kesköö tundi! Nad on tüdinud elamast vaevu toimetuleku kõrbes. Kõik, mida nad igatsevad, on teada ja täita Jumala tahet. Iga liige sellest viimsete aegade pataljonist peab olema valmis ja ettevalmistunud südamega, sest Jumal on valmis päästma valla oma lõpuaegade suurima Püha Vaimu väljavalamise!

esmaspäev, 21. november 2011

TUNDES JUMALA MÕTTEID JA TAHET

„Viletsate igatsemist sa kuuled, Issand; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele.“ (Psalmid 10:17).

Taavet toob selles salmis esile lihtsa, 3-sammulise kava, kuidas teada Jumala mõtteid ja tahet oma elu suhtes:

  1. Palu Jumalat
  2. Valmista oma süda ette, et kuulda Ta häält
  3. Ta annab sulle teada – Püha Vaim kõneleb sinuga.

Jumal on peagi valamas välja oma aulist karikat, mis täidetud suurima Püha Vaimu kogusega, mida maailm eales näinud on. Püha Vaimu tunnetus ja meeleparandus saavad langema su naabrite, töökaaslaste ja päästmata pereliikmete peale. Inimesed saavad kogema palju kannatusi, mistõttu nad pöörduvad oma surnud kogudustest nende poole, kes omavad elavat suhet Jumalaga. Nad püüavad meeleheitlikult leida kedagi, kelle süda on ettevalmistatud.

Jumal saab kasutama selles lõpuaegade töös sadu tuhandeid tavalisi sulaseid, kes teeniksid inimesi üks-ühele. Seega ma küsin su käest: oled sa valmistamas oma südant ette selleks tööks, mida Jumal tahab teha nii sinu sees kui sinu läbi? Tunnista Jumalale juba täna: „Issand, ma tahan, et mu elul oleks kaalu! Ma tean, et hetkel ma elan veel ainuüksi leivast kesk’ meeleheite kõrbe, aga ma tahan elada kõige täiega!“

Sukeldu Tema Sõna sügavustesse. Õpi otsima Tema ligiolu iga päev. Sinu südame ettevalmistuses peitub revolutsiooniline vägi! Sest läbi selle ettevalmistusaja leiad sa oma elule nii tähenduse kui täiuse. Sinu tunded ja isiksus saavad muutuma ja vägi vallandatakse sinu üle!

Kui Jumal näeb, et sa oled valmis, kingib Ta sulle ka võrratuid võimalusi teha Tema tööd. Sa ei pea isegi lahkuma kodust, sest Jumal kannab need vajadused otse su koduukse alla! Kõikvõimas Jumal, keda me teenime, on valmistamas oma rahvast just sel tunnil, et saata korda võimsaid tegusid. „Issand läheb välja nagu kangelane, ta õhutab võitlusindu otsekui sõjamees ta tõstab sõjakisa, hüüab valjusti, astub võidukalt oma vaenlaste vastu.“ (Jesaja 42:13).

Valmista oma süda ette, et kohtuda Temaga! Ole kui valmis sulane, kes varustatud ja ettevalmistunud Tema viimsete aegade võimsaks väljavalamiseks Siis Tema au muutub elavaks nii sinu sees kui sel viimsel tunnil!

reede, 18. november 2011

ENAM KUI VAID ÕPETUS JA SÕNAD

Mina usun, et evangeeliumi peaksid saatma nii Püha Vaimu vägi kui selle ilmingud – võimsad imeteod, mis kinnitaksid evangeeliumi tõepärasust!

Paulus kuulutas julgelt: „Ning mu kõne ja mu kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega.” (1Korintlastele 2:4). Kreekakeelne sõna viitab siin ”tõestusele”. Ehk Paulus ütles: „Ma kuulutan tõestatud evangeeliumi. Jumal ja Püha Vaim kindlustavad mu tagalat imede ja tunnustähtedega!“ Heebrea 2:4 ütleb, et Jumal tõepoolest kinnitas Pauluse kuulutustööd imede ja tunnustähtedega. „Kusjuures Jumal ise on kinnitanud nende tunnistust tunnustähtede ja imedega, mitmesuguste vägevate tegudega ning Püha Vaimu andidega, mida ta jagas oma tahtmise järgi.”

Uue Testamendi usklikel oli vaid üks palve: „Et imed ja tunnustähed sünniksid Jumala püha sulase Jeesuse nime läbi.“ (Apostlite teod 4:30). Apostlid käisid kõikjal, kuulutades evangeeliumi kõige täiega. „…sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.“ (Apostlite teod 2:43). „Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imetegusid rahva seas…Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, suurel hulgal nii mehi kui naisi.“ (Apostlite teod 5:12,14).

Siin aga on üks kõige kokkuvõtlikum salm, mis tõestab, et täiel määral kuulutatud evangeelium hõlmab endas ka imesid ja tunnustähti: ”Apostlid viibisid seal kauemat aega, kuulutades avalikult Issandat, kes andis tunnistust oma armusõnale ja laskis sündida nende käte läbi tunnustähti ja imetegusid.” (Apostlite 14:3). See salm ütleb, et apostlid viibisid seal pikka aega, kuulutades julgelt oma Issandas, kes kinnitas oma Sõna armu ja imede ning tunnustähtedega, mis sündisid apostlite käte läbi.

Jumala lõpuaegade kogudus läheb samuti välja, kuulutades kõikjal ning lastes Jumalal tegutseda iseendi läbi, kinnitades jagatavat Sõna imeliste tunnustähtedega. (Markuse 16:20). See on Jumala plaan meie suhtes. Lõpuaegade koguduse imed saavad olema ehedad, vaieldamatud ja ümberlükkamatud, kuid jäävad ometigi üsna varju. Küll aga tulevad nad igati esile tavaliste, pühade ja end Issandale eraldanud Jumala inimeste kaudu, kes omavad lähedast suhet Jeesusega. Need usklikud tõusevad oma salajastest palvekambritest – väike, ettevalmistunud armee täis usku ning igatsust teha ei midagi muud kui vaid Jumala tahet, tuues seeläbi au Tema nimele. Nad on võimsad ja kartmatud palves. Nad panevad kogu rahva avanema Jumala evangeeliumile ja Jumal saab kinnitama oma Sõna läbi nende võimsate tegude!

neljapäev, 17. november 2011

“LÕPUNI KUULUTATUD” EVANGEELIUM

Apostel Paulus ütles ma oma põlvkonnale: „Ma olen Kristuse evangeeliumi kuulutamise lõpule viinud.“ (Roomlastele 15:19). Ta kirjeldas seda „lõpuni kuulutatud“ evangeeliumi kui midagi palju enamat kui lihtsalt sõnu. See on sõnade ja tegude evangeelium! „Sest ma julgen ju rääkida ainult sellest, mida Kristus paganate kuulekuseks on teinud minu kaudu sõna ja teoga.“ (Roomlastele 15:18). Paulus ütles seeläbi, et: „Paganad ei pöördunud Kristuse juurde ainuüksi minu kuulutuse tõttu, aga ka imeliste tegude tõttu, mis mu sõnu saatsid!“ „…tunnustähtede ja imetegude väe läbi, Jumala Vaimu väe läbi, nii et ma, alustades Jeruusalemmast ja liikudes ümberringi Illüüriani, olen Kristuse evangeeliumi kuulutamise lõpule viinud.“ (Roomlastele 15:19).

Kui Paulus oleks kuulutanud ja õpetanud ilma sellele järgnevate imede ja tunnustähtedeta, poleks tema sõnum omanud täit mõju. See poleks olnud lõpuni kuulutatud evangeelium! Ta ütles korintlastele: „Apostli tunnusteod on ju teie seas täide saadetud kogu kannatlikkusega, nii tunnustähtede, imede kui ka vägevate tegudega.“ (2 Korintlastele 12:12)

Pane tähele Pauluse sõnu selles salmis: tunnustähed, imed ja vägevad teod. Enamus tänapäeva kristlasi tõmbusid tagasi nende sõnade eest. Miks? Sest need sõnad on muudetud põlastusväärseteks tänu südametunnistuseta võimuahnetele jutlustajatele ja õpetajatele! Suurim tragöödia on aga see, et paljud jumalakartlikud pastorid, evangelistid ja ilmikud on pöördunud ära lõpuni kuulutatud evangeeliumi tõest.

Mu armsad, Jumal on endiselt Jumal ja Ta on piisavalt kõikvõimas, et saata korda imesid ja tunnustähti! Ta on endiselt meie tervendaja ja tahab ilmutada end tugevana kõigile neile, kes Temasse usuvad ja Teda usaldavad! Uue Testamendi koguduse ajal leidsid aset imeliselt üleloomulikud teod ja seda ilma ühegi moonutuseta – ilma ühegi reklaami, etteastete või isikuteta, kes oleks kuulutanud, et kogu vägi ja meelevald lähtub vaid neist. Pauluse teenistus on hea näide selle kohta Kord, kui Paulus oli Troases jutlustamas ja ta sõnum pisut pikale venis, jäi üks teda kuulanud noormees aknalaua peal magama ja kukkus seetõttu 3-korruselt alla ning sai surma. (vt. Apostlite teod 20:9-12). Kui Paulus poisini jõudis, vaigistas ta rahvahulga ja nõnda nagu omal ajal Eelijagi oli teinud, heitis ka tema selle surnud noormehe peale ja korraga eluvaim voolas sellesse mehesse tagasi. Poiss äratati surnuist üles! Milline võrratu ime!

Peale seda, kui see oli sündinud, ei saatnud Paulus kõiki inimesi sellest imest kuulutama. Ei, see pole üldse see, mis juhtus. Igaüks läks lihtsalt tagasi kolmandale korrusele, võttis osa leivamurdmisest ja Paulus jätkas oma kõnega. Peale seda ei maini Piibel seda noort meest enam kunagi. Miks? Sest kogudus ootas ja arvestas imedega! Nad kuulutasid täit evangeeliumi saatjaks imed ja tunnustähed!

kolmapäev, 16. november 2011

VIIMSETE AEGADE KOGUDUS

Mina usun, et Jumala nägemus oma viimsete aegade kogudusest on rajatud Tema Sõnale, sest Piibel toob väga selgelt välja, milline saab olema Jeesuse Kristuse kogudus enne Tema tagasitulekut.

Ameerika kogudus on kaugel sellest, millisena Jumal teda ette kujutas. Valdavas enamuses tegutsevad kõik konfessioonid ilma Püha Vaimuta. Neil puuduvad Jeesuse ligiolu ja vaimuannid. Nad praktiseerivad mingit sorti usku, kus puudub igasugune vägi, patutunnetus ning päästev sõnum. Nad on üsna heal lainel maailmaga ning on enam poliitilised kui vaimsed. Nad teevad järeleandmisi patu suhtes, vilistavad lahutuste peale ning naeruvääristavad üleloomulikku, heites kõrvale kõik õpetused taeva, põrgu, meeleparanduse ja hukkamõistu kohta.

Uue Testamendi kogudus pani deemonid värisema! Ta palvetas deemonite leegionid tagasi pärapõrgusse, palvetas vanglauksed valla, pani valitsejad värisema hirmust. Neil algkoguduse usklikel oli selline usk ja vägi, et jalutud tõusid üles ja kerjustest said evangelistid. Nad uskusid üleloomulikku, avades pimedate silmi, kurtide kõrvu ja tervendades kõikvõimalikke haigusi. Nad äratasid isegi surnuid üles!

Ma ei taha siinkohal öelda, et Jumala viimsete aegade kogudus peaks olema kordus või koopia esimese sajandi kogudusest. Kindlasti mitte. Mida ma öelda tahan, on see, et see saab olema veelgi võimsam! See saab olema tugevam ja võimsam, kandes edasi veelgi suuremat ilmutust Jeesusest. Sel’ saab olema suurim Vaimu võidmine kui eales varem – võimsam veel kui nelipüha päev oligi! Sest Jumal jätab oma parima veini alati viimaseks! Prohvet Taaniel kinnitab seda. Ta ütleb, et teatud prohvetlikud tõed olid varjul, hoitud ilmutamiseks ainult viimseil päevil: „…sest need sõnad jäävad saladusse ja pitseriga kinnipanduks kuni lõpuajani!...aga õelad teevad õelust ja ükski õel ei mõista seda; aga mõistlikud mõistavad küll.“ (Taaniel 12:9-10).

Tänasel päeval ilmutab Püha Vaim neid asju oma vaimuga täidetud ja tundlikele pühadele. „Kuid nõnda nagu on kirjutatud: "Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad." Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.“ (1 Korintlastele 2:9-10).

Issand on valmistamas võimast, samas alandlikku armeed oma karjastest, kes on Tema südame järele. Samas aga ka kogudust näljastest lammastest, kes on pöördunud ära kaasaegse koguduse patust ja surmast. Areen selle koguduse jaoks on valmis – tuline ja mitte leige – ja see saab raputama iga väiksematki põrgu alust! Ükski vägi maa peal ei saa seda eirata ega põlata!

teisipäev, 15. november 2011

JUMAL EI OLE VÄSINUD

Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud?
Igavene Jumal, Issand,
on maailma äärte Looja;
tema ei väsi ega tüdi,
tema mõistus on uurimatu.
(Isaiah 40:28).

Jumala suhtes valitseb teadmatus,
mis arvab, et Ta ei ilmuta end enam
inimestele keset nende häda ja raskusi.
Et Ta kas on surnud või magab,
olles võimetu jälgima või juhtima
inimese samme.
Kuid kes on inimene, et mõõta Jumalat?
Kellega me saaks Teda üldse
võrrelda või mõõta?
Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud?
Igavene Looja, kogu maailma Jumal
ei tuku ega maga,
tema ei väsi ega tüdi.
Ja need, kes Temasse usuvad,
saavad uut rammu.
Nad hakkavad lendama nagu kotkad:
nad jooksevad ega tüdi
nad käivad ega väsi.

esmaspäev, 14. november 2011

LOOBU VÕRDLEMISEST

„…ja rahvas kartis Issandat…ja need tulid ning alustasid tööd vägede Issanda, oma Jumala koja kallal.“ (Haggai 1:12, 14). Iisraellased tundsin end süüdi omaeneste huvidele keskendumise pärast ning pöördusid tagasi templi ehitamise juurde. Nad olid tagasi seal, kus nad pididki olema – ehitamas Jumala koda!

Nad seisid templi vundamendi juures ja selle seinad hakkasid kiiresti kerkima. Kuid miski oli siiski valesti ja paljud vanemad inimesed hakkasid nutma! Miks? Sest nad olid näinud Saalomoni templi auhiilgust 68 aastat varem ja see uus ei jõudnud ligilähedalegi sellele! Võrdluses vanaga tundus see tühisena! Inimesed hakkasid rääkima mineviku aulistest aegadest, öeldes: „Sel templil puutub seaduselaegas ja puuduvad ka armutroon ning keerubid. Altaril pole kõikehävitavat tuld ega ka shekinah au langemas koja peale. Peale kõike meie rasket tööd, ohverdusi ja sõnakuulelikkust ning Jumala esikohale seadmist, pole see siiski piisavalt hea! See pole midagi võrreldes sellega, mida kord nägime! Milleks üldse pingutada ja edasi minna, kui me näeme nii vähe kõige selle tulemusena, mida oleme teinud?“

Suur hulk Jumala rahvast annab alla tänapäevalgi, kuna neil on tunne, et nad ei vea iialgi välja! Nagu iisraellasedki, on nad läinud tagasi Jumala juurde, tagasi selle juurde, et seada Ta esikohale, otsida Tema tahet ning ehitada Tema koda. Kuid kui nad vaatavad oma elude peale, siis nad ütlevad: „Mul on nii vähe, mida kõigi oma püüdluste eest ette näidata. Mul on nii vähe Jumala pühadust ja nii vähe Tema au oma elus. Võrreldes teiste kristlastega ei vea ma kunagi välja! Milleks siis üldse pingutada? Ma ei võida kunagi.“

Ma olen kindel, et just see on põhjus, miks paljud kristlased loobuvad võitlemast. Nad võrdlevad iseendid teiste usklikega ja heituvad, kuna tunnevad end täielike lüüasaanutena! Kuid kui sa jääksid kindlaks oma Jumalale ega püüaks end mõõta ega võrrelda mitte millegi muu kui oma armastusega Jeesuse vastu, siis võid kindel olla, et sa kasvad ja Jumala tõotused on sinu päralt!

Mu armsad, te võite selle endale kirja panna, sest see on Jumala tõotus te jaoks! Sellest hetkest alates, mil sa keskendud taaskord Kristuse ihu ülesehitamisele – pannes kõrvale kõik võrdlemise mõtted ja isekad teed ning lastes Temal saada oma kõige kõigeks – saad sa nägema ka Tema esiletulevaid õnnistusi. Sa võid sõna otseses mõttes selle kirja panna! Sa võid teada, et Tema meelehea hingab su üle, Tal on naeratus huulil sinu pärast ning Ta tunneb sinust rõõmu!

reede, 11. november 2011

HOIDES ALAL JUMALA ÕNNISTUSI JA SOOSINGUT

Jumal õnnistab neid, kes on ustavad ja ilmutab oma soosingut neile, kes hoiavad Tema ligi!

Kuidas on rahvastel, peredel ja üksikisikutel võimalik kaotada Jumala õnnistus ja soosing? Prohvet Haggai räägib sellest, tuues esimese põhjusena välja asjaolu, et inimeste isiklikud huvid hakkavad varjutama Jumala huve! „See rahvas ütleb: Aeg ei ole veel tulnud Issanda koja ülesehitamiseks." (Haggai 1:2). Iisraellased loobusid Issanda koja ülesehitamisest, kuna neil oli vaja oma majad püsti panna!

See olukord leidis aset 68 aastat peale Saalomoni templi hävitamist. Babüloni vangipõlvest järelejäänud väike käputäis suundus Jeruusalemma just nimelt selleks, et ehitada üles Issanda koda! Ja polnud kahtlustki, et selle vundamendi rajamine käis täie põnevuse –ning pühendumisega! Kuid siis põrkasid nad kokku teatud raskustega – pettumuste ja väljakutsetega, mistõttu huvi jumalariigi töö vastu hakkas tasapisi vaibuma. Nad ütlesid: „See lihtsalt pole õige aeg. Meil on liiga palju probleeme. Pealegi kulutame me siin liiga palju aega, ignoreerides täiega oma perekondi ja isiklikke ettevõtmisi.“ Ja ükshaaval hakkasid nad lahkuma, võttes sihikule omaenda huvid. Jumala huvid, mis olid igati seotud nende endi heaoluga, jäid tahaplaanile! Nad hakkasid ehitama omaendi maju, kasutades selleks materjal, mis oli mõeldud templi ehitamiseks.

Kuidas kaotavad tänapäeva usklikud Jumala õnnistuse ja soosingu? Lõpetades Tema templi töö! See lõppeb sellega, kui me lõpetame palvetamise ja Jumala pale otsimise – kui me lõpetame Tema vaimuliku ihu ülesehitamise!

Haggai toob selle probleemi esile: Kui inimesed seadsid Jumala huvid esikohale, varustas Ta neid toiduse ja peavarjuga. Nad olid iga päev hoitud. Nende viinaaiad vohasid ja nende viinamarjad olid lopsakad; nende uni oli magus ja nende lapsed võisid kepselda tänavail. Ükski nende vaenlastest ei saanud nende vastu. See oli imeline Jumala õnnistuste aeg, kuid seejärel pöördus rahva pilk vaid iseenda huvide peale. Ja see on see, mis sünnib ka tänapäeval! Meie maailm on täis vaid iseennast – enese uhkust, enese ambitsioonikust, enese tahet – igaüks on vaid oma huvide peal väljas! Pole siis ime, et nii paljud on viinast purjus või uimastitest pilves, ekseldes kesk pimedust ja segadust.

Jumal ütleb: „Ma olen kutsunud põua maale…ja kogu nende kätetööle.“ (Haggai 1:11). Ta ütleb: „Kui te pöörate vaid tähelepanu oma hingele ja pöördute materiaalsete asjade poole, kaob ka teie rõõm ja rahulolu ning te muutute tühjaks ja kuivaks! Seetõttu tahan ma, et te seaksite minu huvid esikohale, saades taaskord kogeda minu õnnistusi ja soosingut!“

neljapäev, 10. november 2011

JEESUS SOOVIB OMA PRUUDILE VAID PARIMAT

See murrab Issanda südame, kui me kahtleme Tema võimes ja igatsuses anda meile oma parim! Piibel ütleb meile väga selgelt, kuidas Issand kandis imelist ja põhjalikku hoolt Rutti eest. Rutt pühendas oma armastuse Jehoova Jumalale ja ütles Noomile, oma ämmale: „Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.“ (Rutt 1:16).

Jumal armastas Rutti ja avas talle kõik uksed. Ta oli vaene ning pidi korjama põllul viljapäid, kuid Piiblis on öeldud, et: „…temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele…“ (Rutt 2:3). Pole vähimatki võimalust, et see „lihtsalt juhtus“! See oli Jumala töö, sest Tema teadis, mis on Ruttile parim.

Rutt lihtsalt armastas Issandat. Ta pani kogu oma usalduse Tema peale ja Jumalal oli väga rikas mees varuks ta jaoks! Boas nägi Rutti põllul ja jagas koheselt: „Ta on erinev, kohe väga erinev!“ ja ta süda oli müüdud!

Milline armastuslugu ja millised imelised olukorrad, mis selle kõik kokku viisid. Rutt abiellus selle jumalakartliku mehega ja kui Jumal tegi seda Rutti jaoks, kas Ta ei teeks seda sama siis ka oma Pruudi jaoks ükskõik, kus või millistes oludes?

Meil on keegi, kes on rikkam ja võimsam kui Boas. Talle kuuluvad karjad tuhandetel mägedel. Ta teab kõik ja suudab kõik ja Ta armastab oma pruuti! Jumal tõepoolest töötab kõik välja su heaks, et anda sulle oma täiuslik parim. Ja Ta tunneb sellest ka täit rõõmu. Isegi keset raskusi ja kannatusi saab iga Jeesuse armsam Tema täie tähelepanu osaliseks! Samas aga paljud meist ei oska kahjuks ammutada sellest. Me kahtleme, kas Ta ikka on pidevalt tegutsemas, et pöörata asju meie heaks.

Mu armsad, miski ei murra Tema südant enam kui see kahtlemine! Paulus kirjeldas Kristuse pruuti kui „aulist kogudust, kellel pole ühtegi plekki ega kortsu ega muud selle sarnast…“ (Efeslastele 5:27). „Korts“ viitab siin „kurrule“ kellegi näos – nagu kipras kulmule, mis peegeldab muret või hirmu. Kuid Paulus ütleb selle kohta, et Jeesuse pruudil ei saa olema ühtegi „murekortsu“. Kristuse pruut hingab Tema armastuses. Ta on kindel, et Jeesus teab tema olukorrast ja sellest, kuidas ta end tunneb, millest läbi läheb ja mis on parim ta jaoks. Jeesuse armastus annab talle rahu ja hingamise. Ta teab, et Jeesus ei lase millelgi lahutada teda Temast või teha talle haiget. Jeesus saab hoidma teda, kuna on ise öelnud, et: „Ta kuulub mulle!“

kolmapäev, 9. november 2011

KRISTUSE PRUUT

Mida küll üks mees mõelda võiks, kui tema tulevane pruut ta endale külla kutsuks, elutuppa diivanile istuma paneks ja siis ise lahkuks? Toimetaks köögis, võtaks tolmu, peseks põrandaid ega lausuks mehele sõnagi! Jeesus kogeb samasugust valu, mida iga mees kogeks, kui ta armastatu kiidaks ja ülistaks teda, talle pidevalt korrutades: „Ma armastan sind!“, kuid samas ei pööraks talle mingit tähelepanu!

Mõned kaunitarid võivad õhates öelda: „Mu armsam on pidevalt mu mõtetes.“ Olen kuulnud seda sama ka paljude suust Jeesuse kohta: „Ta on pidevalt mu mõtetes, ükskõik, mida ma ka ei teeks.“ Kuid vaatamata sellele, et Jeesus on päev läbi su mõtetes, võid sa ometigi ignoreerida Teda! Kui tulevane pruut nii teeks, oleks tema nn. armastus tühine! Ta võib ju oma peiule väita, et armastab teda, kuid ometigi räägivad ta teod vastupidist.

Jumal küsib: „Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.“ (Jeremija 2:32). Ka Taavet ütleb, et Iisrael unustas pidevalt oma Issanda: „Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses“ (Psalmid 106:21).

Jumal väljendas oma valu, et kogu maailm võiks seda näha! Ta tunnistas avalikult: „Minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.“ Miks pidi Jumal kuulutama kogu maailmale sellest hülgamisest? Kas armutuvide erimeelsused ei peaks jääma nende endi teada? Ei, sest Ta tahab, et me teaksime, kui palju see Talle haiget teeb! Ta kuulutab sellest kogu maailmale, sest meie käitumine murrab Ta südame!

Kujuta ette, et sa oled kihlatud noor naine ja lähed kogudusse oma tulevase abikaasaga. Sa hoiad kõvasti ta käest kinni ja kuulutad igaühele: „Me abiellume varsti! Ma armastan teda nii väga ja ta on lihtsalt imeline!“ Kuid niipea, kui kirikuuksest välja saate, jääd sa vait kui sukk ega lausu enam sõnagi! Mida su peigmees sellest arvama peaks? Mina küll ei tahaks endale sellist pruuti, kes avalikkuse ees kiidab minu voorusi ja ütleb, kui kallis ma ikka olen, kuid hiljem muutub külmaks kui jää ja väldib igasugust suhtlemist minuga. See pole tõeline armastus!

Mu armsad, kui teie ei võta igapäevaselt kvaliteetaega Jeesuse jaoks; kui te ei võta aega, et olla palves koos Temaga või uurida Tema Sõna, siis te ka ei armasta Teda ja see murrab Ta südame.

teisipäev, 8. november 2011

JÕU SALADUS

Aga õige püsib oma teel,
ja kellel on puhtad käed,
kasvab tugevuses. (Iiob 17:9)

Inimesed on kaotamas ohjasid käest.
Pilkajaid on ümberringi,
provokatsioone igal sammul.
Tarkasid inimesi ei kusagil.
Pimeduses tehtavate asemete isaks
on korruptsioon.
Aeg on süütul hingel
olla hämmingus sellest
ja õhutada end üles
silmakirjalike vastu.
Et ta võiks ometi hüüda Jumala poole
ja õiglane võiks püsida oma teel;
et kõlvatute tuli saaks kustutatud
ja nende leek võiks hääbuda.
Sest õelate tee on libe
ja patus peitub süüdistav, näriv jõud.
Aga see, ja kellel on puhtad käed,
kasvab tugevuses.

esmaspäev, 7. november 2011

TEENIDES ISSANDAT RÕÕMUGA

Jumala igatsuseks on, et me oleks nii veendunud Tema hellas armastuses ja nii kindlad Tema töös meie sees, mis viib meid Tema parimani, et me kogeks pidevat rõõmu käies koos Temaga! Mooses hoiatas Iisraeli: „Et sa ei ole teeninud Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest, siis sa pead teenima oma vaenlasi, keda Issand saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses.“ (5Moosese 28:47-48).

Jumal ütleb meile täna: „Hõiska ja tunne rõõmu kõigest, mida ma juba olen su heaks teinud! Sest kui sa käid ringi virisedes ja vingudes ja nurisedes, saad sa kogema igavest vaimset nälga ja alastiolekut, olles parajaks saagiks oma vaenlastele!“ Jumal tahab, et me usaldaks Tema armastust nii väga, et muutuksime elavateks rõõmu ja hõiskamise eeskujudeks. Ta igatseb jutlustajate järele, kelle süda on täis rõõmu, mis on rajatud tõele. Sest Tema tõde ongi see, mis toob esile rõõmuallikad voolamas välja me südameist: „Teenige Issandat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!“ (Psalm 100:2). „Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.“ (Psalm 105:43). „Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt!“ (Psalm 32:11). „Kuid õiged rõõmutsevad ja hõiskavad Jumala palge ees ning ilutsevad rõõmu pärast.“ (Psalm 68:3).

Sa võid nüüd küsida: „Aga kui kaua ma pean seda rõõmu alal hoidma teenides Issandat?“ Paljud usuvad, et rõõm kestab vaid seni, kuni kestavad värskendavad „mäetipu kogemused“ või kuni kõik läheb hästi. Kuid tegelikult peame me rõõmustama igal ajal! Sest see on just see, mida Piibel ütleb: „Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!“ (Psalmid 90:14). „Vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.“ (Jesaja 65:18).

Meie olemegi see „taevane Jeruusalemm“ - uuesti sündinud ja elades Talle täis rõõmu ja hõiskamist! Usalda oma Tavast isa; usu, mida Ta Sõna ütleb Ta kohta ja lase Tema rõõmul tulla esile oma elus.

reede, 4. november 2011

JUMALA ARMULISED TEOD

„…sest ma olen Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu.“ (Jeremija 31:9).

Efraimi rahvas, Iisraeli suurim hõim, oli Jumalale kõige südamelähedasem. Jumalal oli oma igavikuline plaan selle õnnistatud suguharu jaoks, aga nemad langesid pidevalt tagasi ja kurvastasid seeläbi Jumalat. See rahvas patustas rohkem kui kogu Iisrael kokku! Kuid kas Jumal hülgas nad seepärast? Otse vastupidi: Issand ütles, et nad peavad saama vabaks! Ja et nad saavad elama rasva sees, ehk siis Jumala suurimate õnnistuste keskel (vt. Jeremija 31:14).

Mida Jumal nägi Efraimis? Seda, et neil oli meeleparandust otsiv süda – häbi oma patu pärast ja valmidus pöörduda tagasi Issanda juurde. Ja vaatamata oma läbikukkumistele, köitis just see omadus neid Jumala südame külge! Kui tugev prohvetlik sõna tuli esile, nad reageerisid ja kui neid sõideldi, siis nad nutsid oma patu pärast.

Kõigi nende patustamiste tipus ütles Jumal: „Eks ole Efraim mulle kalliks pojaks ja lemmiklapseks? Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale, ütleb Issand.“ (Jeremija 31:20). Ehk teisisõnu ütles Jumal: „Vaatamata Efraimi puudustele ja läbikukkumistele, näen ma neis meeleparandusmeelset vaimu ega kõrvalda seetõttu oma hoolivat armastust neist. Minu igavene plaan Efraimi suhtes jääb püsima nagu seda algselt plaanisin!“

Mu armsad, Jumalal on plaan ka teie elude jaoks! Ja Ta viib selle täide sõltumata sellest, millest olete läbi minemas või kui rasked ka poleks te katsumused. Jumal on panustanud kõvasti teie tulevikku!

Mul on üks prohvetlik sõna kellelegi, kes seda sõnumit praegu loeb: sa ei saa mõõta Jumala igavikulist plaani oma elu kohta selle põhjal, mida mõtled või tunned. Jumal tahab öelda sulle: „Hoia oma süda alandlik mu ees. Usalda minu Sõna selle kohta, milline on mu loomus – et ma olen õrn ja armastav Isa, kes on investeerinud sinusse palju ja kes ei lase sul minna. Sa oled minu armas laps ja ma päästan su!“

„Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.“ (Jeremija 29:11).

neljapäev, 3. november 2011

JUMAL TEAB, MIS ON PARIM ME JAOKS!

On aegu, mil Jumal võtab meilt midagi ära ja aegu, kus me palume millegi pärast, mida tundume kangesti vajavat, kuid mida Jumal ometigi ei anna meile. Sellest hoolimata: „Issand tunneb õigete teed!“ (Psalmid 1:6) ja ühel päeval saab ilmsiks, et Jumala teod olid meie ja Tema Kuningriigi huvides!

Tõeline rahulolu elust lähtub Jumala täiuslikus tahtes olemisest; Tema töö tegemisest ning Tema valikutest lähtuvalt elamisest. Kuid enamus meist on veendunud, et ainult meie teame, mida vajame selleks, et olla tõeliselt õnnelikud ning rahul. Enamus juhtudel aga kõik see, mida meie peame parimaks, lihtsalt hävitaks meid! Mitte kordagi inimkonna ajaloos pole Jumal võtnud midagi oma lastelt ilma, et Ta poleks asemele toonud midagi palju ilusamat, paremat ja rahuldust pakkuvamat.

Jumala parim pole miski, mida peaks kartma. Sest Ta ainuüksi ei tea, mis on parim su jaoks, vaid Ta tahab ka anda sulle Oma parima! Kui me seda siiralt usuksime, oleks me elu täis tõelist rahu, hingamist ja rõõmu! Me ei kurvastaks enam asjade pärast, millel tuli lasta minna ja me teaks, et meid on vabaks lastud kõigist ahelaist! Ja me ütleks: „Issand, kui sa võtad selle praegu mu käest, siis järelikult on sul midagi palju paremat varuks mu jaoks! Mistõttu võta see – see kuulub sulle!“

Mu armsad, me peaksime leidma rahu oma armastava Isa embuses! Me peame jõudma sellisele usalduse tasemele, kus me ütleme: „Mul on armastav Isa, kes soovib mulle vaid parimat. Tema teab kõik!“ Kuidas Iiob lõpuks hingamisse jõudis? Ta veenis iseennast, et Jumal teab, mida teeb ja et kõik on Tema kontrolli all! Iiob ütles: „Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.“ (Iiob 23:10).

Paljud kristlased näevad Jumalat tegutsemas oma elus, kuid ometigi mõtlevad: „Aga mis siis, kui see kõik vastu taevast lendab? Mis siis, kui ma midagi valesti teen ja Jumal pahandab mu peale ning kaotab kannatuse? Kas sel juhul Ta tõotused enam ei kehti mu jaoks? Pean ma siis leppima vähemaga kui Tema parim?“ Ei, mitte iialgi! Kui su süda on õiges kohas ja sa pöördud ikka ja jälle tagasi Jumala poole, otsides Teda kogu oma südamest, ei muuda miski Tema plaane sinu elu suhtes!

kolmapäev, 2. november 2011

KAHTE SORTI ARMASTUST

Meie Isal on kahte sorti armastust: üldine armastus kõigi patuste vastu ja eriline armastus kõigi nende vastu, kes kuuluvad Tema perekonda. Jumala üldine armastus kogu inimkonna vastu võib osaks saada igaühele, kes tuleb Tema juurde meeleparanduses. Kuid Jumala südames leidub veel üht sorti armastust – erilist ja erakordset oma laste vastu!

Jumal on alati omanud üht valitud seltskonda, kellele Ta on lasknud osaks saada oma imelise armastuse. Iisrael oli kord Tema erilise armastuse objekt: „Sest sa oled Issandale, oma Jumalale, pühitsetud rahvas; Issand, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on. Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Issand teid eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist, vaid sellepärast et Issand teid armastas…ja tõi teid vägeva käega välja…“ (5 Moosese 7:6-8).

Jumal ütles need sõnad Iisraeli kohta. Samas aga, kui sina oled võtnud Jeesuse vastu kui oma isikliku Päästja ja Issanda ning sind on lapsendatud Jumala perekonda ning Jumal on su armastav Isa, siis ka sina pead mõistma, kui ütlemata eriline sa oled Ta jaoks! Sa oled Jumala erakordse armastuse osanik ja siin on Tema sõnad sulle: „Teie aga olete "valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse - teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on.“ (1 Peetruse 2: 9-10).

Oli aeg, mil sa polnud Tema erilise armastuse sihtmärk, kuid nüüd oled! Sind on lepitatud Isaga ja Ta armastab sind üliväga! Just nüüd ja praegu!

teisipäev, 1. november 2011

ISA ARMASTUS

Paljude inimeste jaoks on raske näha Jumalat Isana. Nad näevad Teda otsekui läbi varjutatud prillide, mis saavad oma varjundi mineviku haiget saamistest tänu jumalakartmatutele maistele isadele või kasuisadele. Tuhanded kristlased ei usu Jumala armastusse, kuna nende maised isad hülgasid, haavasid või kurvastasid neid kõige täiega. Seetõttu mu palve on, et see sõnum ei kõnetaks ainuüksi neid, aga ka kõiki teid, kes te pole veel avastanud meie Taevase Isa armastuse sügavust!

Paljud meist on tuttavad piiblisalmide ja õpetustega, mis puudutavad Jumala suurt armastust oma laste vastu. Samas aga vaid vähesed meist on õppinud saama osa sellest armastusest ning nautima sellega kaasnevaid hüvesid. Kuid pange tähele, kuidas Jumal kirjeldas end Moosesele: "Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu.“ (2 Moosese 34:6-7).

Keset katsumusi olles, unustame me ära, mida Jumal on öelnud oma loomuse kohta. Kui me aga vaid usuks Temasse keset neid samu aegu, oleks meil rahu ja kindlus südames. Sest Piibel on kaanest kaaneni täis Jumala häält, mis ilmutab meile, kui õrn ja armastav Ta tegelikult on.

Tema on valmis andestama igal ajal: „Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.“ (Psalmid 86:5).

Ta on pika meelega meie suhtes, täis armu ja õrnust. „Sinu halastus, Issand, on suur.“ (Psalmid 119:156). „Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.“ (Psalmid 145:8).

Minnes Jumala ette palve ja ülistusega, ole valvas selles osas, millise kujutluspildi Jumalast sa Tema ligiollu kaasa viid! Sa pead olema täiesti veendunud, et Ta armastab sind ning uskuma, et Ta on kõik see, kes Ta ütleb end olevat!

esmaspäev, 31. oktoober 2011

PUHASTADES OMA KEELT

Prohvet Jesaja toob meile näite sellest, kuidas puhastada oma keelepruuki.

1. Jesaja hoidis Jumala ligi ja palus nägemust Tema pühaduse kohta, öeldes: „…nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel“ (Jesaja 6:1)

Igaüks, kes tahab elada Jumalale meelepärast elu, peab hoidma pidevalt Tema ligi, kuni saab osa Jumala ilmutusest Tema pühaduse kohta. Kogu tervenemine ja kõik tõelised õnnistused ning võidud saavad alguse Tema trooni eest. Sest ainuüksi see on see paik, kus me näeme Jumalat Tema pühaduses!

2. Jumala püha ligiolu oli paik, kus Jesaja tuli patutunnetusele oma keelepruugi suhtes. ”Ja ma ütlesin: "Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat." (Jesaja 6:5).

Miks kostis Jesaja, et ta on „roojane mees huultelt“? Aga seetõttu, et ta oli näinud Au Kuningat! Jumala ligiolus viibides muutuvad me üleastumised eriti patusteks. Tema pühaduse valgus paljastab kõik, mis pole Tema sarnane!

3. Jesaja lubas Jumalal puudutada end ja puhastada end oma püha tulega. ”Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud. Ja ta puudutas mu suud ning ütles: "Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud." (Jesaja 6:6-7).

Jumala Sõna on elav süsi ja Püha Vaim selle tuli! Läbi selle sõnumi praegu saad sa puudutatud Püha Vaimu läbi ja Jumal tahab tabada su keelt oma tulega, et seda pühitseda. Ja Ta tahab seda teha, kui sa vaid laseks Ta Sõnal end tõe tunnetusele tuua. Ja Ta tõesti on ainukene, kes saab seda teha. Sinu osa on lihtsalt tunnistada nõnda nagu Jesaja seda tegi: „Häda mulle, ma olen roojane!“

Lase sel sõnal siis minna otse oma südamesse ja puhastada sind oma tulega. Tunnista: „Jah Issand, see olen mina! Ma ei lase sel sõnal lihtsalt minna endast mööda! Puhasta mu huuled ja mu keel. Puhasta mu suu ja mu süda!“

reede, 28. oktoober 2011

HOOLIMATUD SÕNAD

„Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud, sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi." (Matteuse 12:36-37). Me kipume arvama, et me sõnad langevad lihtsalt maha ja hääbuvad või kaovad kuhugi õhku, kadudes ei tea, kuhu. Kuid see pole nii! Meie sõnad elavad edasi ja ei sure mitte!

Sa võid öelda: „Aga ma rääkisin seda kuulujuttu vaid ühele oma sõbrale ja ta lubas, et ei räägi kellelegi. Et see kõik jääb vaid tema teada.“ Kuid see ei jää! Iga väiksemgi sõna, mis lähtub sinu ja minu huulilt, saab kirja pandud igavikku ja me kuuleme neid kõiki ükspäev kohtujärje ees.

Mäletan, kuidas langesin kord ise meeletu süütunde alla, kui olin jaganud üht üsna kõlvatut „külajuttu“ ühe oma sõbraga. See, mida talle rääkisin, vastas küll tõele, sest puudutas ühe pastoriga seotud moraalset olukorda. Ta nimi kerkis esile me vestluse käigus ja ma ütlesin oma sõbrale: „Ära usalda teda, kuna mul on andmeid ta kohta!“ Niipea, kui olin seda öelnud, kogesin end süüdi ja Püha Vaim sosistas mulle: „Lõpeta kohe praegu! Mitte keegi ei pea sellest teadma! Ära ütle enam sõnagi, sest sel pole mõtet nagunii. Mis sest, et see vastab tõele, sina ei pea seda enam korrutama!“

See, mida olin jõudnud öelda, oli juba iseenesest halb. Kuid seejärel pahvatasin välja veel ka üsna pikantsed detailid kogu loo kohta. Ma teadsin, et oleksin pidanud vait olema ja koheselt kogesin ka Püha Vaimu manitsust. Seetõttu helistasin hiljem oma sõbrale ja ütlesin: „Vabanda palun tagarääkimise pärast. See kõik läks üle piiri. Palun ole nii hea ja jäta see enda teada ning püüa isegi mitte mõelda sellele.“

Kas see mu patt on kaetud Jeesuse verega? On, sest ma andsin endale täiesti aru, et olen pattu teinud ja lasin Püha Vaimul näidata endale minusse jäänud käsumeelest lähtuvat uhkust. Ma lasin Tal muuta mind alandlikuks ning tervendada end! Mistõttu nüüd, kui ma hakkangi midagi kellegi kohta rääkima, kuuletun Pühale Vaimule niipea kui kuulen Teda selgelt ja konkreetselt ütlevat: „Lõpeta!“

neljapäev, 27. oktoober 2011

SÜDAME KÜLLUSEST LÄHTUVAD SÕNAD

Millal iganes ma lapsena midagi ulakat ütlesin, pesi ema mu suu seebiga puhtaks. Kuid mitte suu polnud see, mis vajas puhastust, vaid hoopis mu süda! Sest suu räägib ainult sellest, mida süda täis. Need on Jeesuse enda sõnad, kelle sõnul mõtlematud, kurjad ja sobimatud sõnad lähtuvad vaid mittepuhtast südamest.

Usklikena pole me võtnud Issanda sõnu keele talitsemise kohta tõsiselt. Tema jaoks on see aga südameasi! Sest minu hoolimatu sõnavara ei kahanda ainuüksi minu vaimulikkust, aga paneb mind ka silmitsi seisma tõsiasjaga, et mu süda pole puhas. Seetõttu, kui ma räägin kedagi taga, teen rumalaid nalju, tõmban kellelegi vee peale või tõstan oma häält ja karjun oma pereliikmete peale, peaksin ma küsima iseendalt: „Mis laadi musta ja räpast jama on mu sisse veel jäänud, mis paneb mind nõndaviisi rääkima?“ Ma pean katsuma oma südame läbi ja küsima: „Kust see kõik tuleb? Mu sees peab olema midagi, millega ma pole veel tegelenud, sest vastasel korral ma ei räägiks nii. Miks ma klatšin? Miks ma lasen hoolimatutel, haiget tegevatel sõnadel tulla üle oma huulte? Millised püünised hoiavad mu südant ikka veel ikkes?“

Jeesus rõhutab selle teema tõsidust, öeldes: „Kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil. Hea inimene võtab heast varamust head ja kuri inimene võtab kurjast varamust kurja.“ (Matteuse 12:34-35). Jeesus ütleb siin: „Kui sa oled hoolimatu oma sõnade suhtes – norid, virised, hädaldad, räägid taga – siis on sul tõsised südameprobleemid! Su süda pole õige Jumala ees ja see probleem on väga sügav. Sinu sisse on jäänud mõned vaenlase varamud, nõnda, nagu maolgi on mürgikotid oma lõugade taga. Seetõttu, kui sinust lähtub surmavat mürki, on see tingitud sellest, et need mürgikotid pole tühjaks lastud!“

Millal iganes ma lasen millelgi ebapuhtal tulla üle oma huulte, pean ma peatuma ja ütlema Issandale: „Isand, tundub, et mu südames on endiselt mõni kadeduse või himu juur. Seetõttu kaevu palun sügavale mu südamesse ja juuri välja kõik kibestumise, uhkuse ja kõige muu juured, mis sealt leiad!“ Jumal tahab jõuda selle kurjani sinu südames; selle mürgikotini, mis varjul sinu sees! Ta tahab juurida selle välja ning tervendada sind täiesti!

kolmapäev, 26. oktoober 2011

TALTSUTA OMA KEELT

„Aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.“ (Jakoobuse 3:8).

Jakoobus räägib selles salmis uskliku keelest. Ta kutsub kogudust üles valvama oma keele üle, enne kui see neid hävitab! Sa võid küsida: kui tõsine see keele talitsemine siis on? Kas see „taltsutamatu keel“ võib tõesti olla nii patune?

Kontrollimatu keele kasutus muudab me usu täiesti väärtusetuks! Jumala silmis võib see muuta iga su vaimuliku tegevuse tühiseks: „Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.“ (Jakoobuse 1:26).

Jakoobuse viide siin sellele „kellelegi“ tähendab inimesi koguduses. Mitte narkomaane ega tänava rahvast, vaid Kristuse ihu liikmeid, kes väliselt nii kangesti pühad ja aulised. Nad on küll aktiivsed jumalariigitöös, kuid nende keele kasutus on ohjeldamatu ning täiesti kontrolli alt väljas! Jakoobus nullib ära kõik need, kes väliselt pühad, lahked, õrnad ja armastavad, kuid kes laksutavad keelt nii oma koguduse, töö või perekonna suhtes, levitades usinasti kuulujutte või olles varmad neid ise kusagilt kinni püüdmas. Nad virisevad ja vinguvad ning Jumal ütleb, et nende usk – kõik see vaimulikkuse väline paraad – on täiesti tühine ning mõttetu!

Mu armsad, mina ei taha seista üks päev Jumala kohtujärje ees ja saada teada, et kogu mu töö Issandale – kõik mu vaimulikud püüdlused – on olnud asjata! Ma ei taha kuulda Teda ütlemas: „David, sa tegid mu nimel võimsaid tegusid. Toitsid vaeseid ja riietasid alasti olijaid, ajasid välja kurje vaime ja rajasid rehabilitatsioonikeskusi narkomaanidele ning kodusid alkohoolikutele. Jah, sa kuulutasid isegi lugematul arvul tuhandetele inimestele ja võitsid paljusid minu Kuningriiki, kuid seda kõike ilma asjata! Sinu huulilt lähtus küll palju julgustavaid sõnu, kuid samas ka palju kibestumist, vaenulikkust ja kadedust! Sa võtsid mu hoiatusi keele talitsemise osas liiga kergelt!“

Sa võid nüüd spekuleerida ja mõelda: „No Jumal ei saa ometigi olla nii südametu, et nullib ära kogu mu vaimulikkuse ainuüksi mõne pahatahtliku sõna või ütlemise pärast!“ Ma räägin siin kristlastest, kes pole kunagi valitsenud oma suud ja on rääkinud Jumala rahva vastu nii, et silm ka ei pilgu! Kuid Jumala Sõna ütleb: „Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.“ (1 Korintlastele 13:1-3)

teisipäev, 25. oktoober 2011

HISKIJA – MEES, KES VÕITIS SURMASUU!

„Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: "Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks! Siis Hiskija…palus Issandat.“ (Jesaja 38:1-2).

Hiskija oli kuningas, kes nautis võidurõõmu.
Pääsenud Jumala ime läbi
kuningas Sanheribi sõjaväe käest.
Ta oli rikas ja tuntud.
Kui aga haigus teda jalust niitis,
viies teda silmitsi surmaga,
hoiatas prohvet:
„Ole valmis surema,
sest sinu aeg on läbi.“
Kuid kuningas armastas elu,
mistõttu ta pööras oma näo seina poole
ja hüüdis ning palus Jumalat
uue võimaluse eest elule.
Jumal kuulis ja kinkis talle 15 aastat.
Kuidas aga peaks üks inimene elama,
kes on saanud võidu surma üle?
Nõnda nagu paljud teisedki,
kes on seisnud silmitsi surmaga.
Kas mitte elama igat päeva tänutundes,
pühendades end alandlikult
nii Jumala kui ininkonna heaks?
Kuid inimlik loomus ei arva nii.
Kuningas hakkas kummardama iseenda väärtust.
Ta uppus materialismi mülkasse,
uhkeldades oma varaga kõigi võõraste ees.
Prohveti teine sõnum puudutas
kohtumõistmist tema järeltulijate üle
nende uhkuse ja tänamatuse pärast.
Ja kui palju on tänapäevalgi inimesi,
kellele antud veel üks võimalus elada;
kuid seda vaid selleks,
et kulutada see vaid isekatele ambitsioonidele,
millel pole mingit väärtust.
Igavik paljastab kord kõik,
kelle jaoks oleks parem olnud surra
kui et põgeneda nüüd karistuse eest.

esmaspäev, 24. oktoober 2011

KUHU ME LÄHEME SÖÖMA?

Miika 7.peatükk sisaldab endas kõige mõjuvõimsamaid sõnumeid, mida uue lepingu kohta eales kuulutatud on. Oma võrratus jutluses kõneleb Miika tolle aja Iisraeliga, aga samas ka tänapäeva kogudusega. Ta alustab oma jutlust südantlõhestava appihüüuga – millegagi, mis kostub veel tänapäevalgi vaimulikult nälginud usklike seas: „Häda mulle!....Ühtegi kobarat ei ole süüa.“ (Miika 7:1).

Miika kirjeldab nälja mõju Iisraelile – nälja, mis oli tingitud toidu ja Jumala Sõna puudumisest. Selles omakorda kajavad Aamose poolt varem prohveteeritud sõnad, mille kaudu Jumal ütles:
"Vaata, päevad tulevad," ütleb Issand Jumal, "mil ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele. Siis nad…uitavad, otsides Issanda sõna, aga nad ei leia.“ (Aamos 8:11-12).

Iisraelis oli lõikusaeg ja viinapuu istandused oleksid pidanud olema lookas viljast, kuid viinapuude küljes polnud ühtegi kobarat. Miika nägi, kuidas rahvas läks viinapuuaedadesse vilja otsima ja korjama, kuid ei leidnud midagi. Läbi oma prohvetliku silma nägi Miika ka suuri rahvahulki viimseil päevil ühest kohast teise jooksmas, et ometigi kuulda tõelist Jumala sõna. Ta nägi vaimusilmas usklikke, kes tormasid ühest kogudusest teise, ühest ärkamisest teise ja ühe rahva seast teise rahva sekka – seda kõike vaid selleks, et kustutada oma janu ja nälga ning leida toidust oma hingele. Ja nende appihüüded kõlavad veel tänagi: „Häda mulle – ühtegi kobarat pole!“

Maal valitseb suur nälg. Ja vaatamata sellele, et suured massid jooksevad vaimuliku toiduse järele, on neid, kes tõeliselt Jumala Sõna järele igatsevad, vaid väike käputäis. (vt. Miika 7:14, 18). Ja see tõde kehtib tänapäeval sama palju kui muistses Iisraelis. Vaid vähesed tänapäeva kristlased janunevad tõeliselt puhta Jumala sõna järele. Selle asemel nuumab enamust neist end Soodoma õuntega, ahmides toidust väärastunud evangeeliumi kuulutusest.

reede, 21. oktoober 2011

PÜHA TÕE TORKAVAD NOOLED

Ma usun, et Jumal peab meis saatma korda ühe töö enne, kui võime haarata kinni Tema lepingu tõotusest. Milles aga seisneb kõik see eelnev töö, millest kõik ülejäänud sõltub? Jeremija ütleb meile: „…ja ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.“ (Jeremija 32:40). Jumala eelnev töö meie sees enne lepingu pärandit, on panna oma kartus me südameisse Püha Vaimu töö läbi.

Jeremija räägib siin Jumala uue lepingu juurde kuuluvast varustatusest, mitte vana lepingu omast. Samuti annab Jumal meile väga selgelt teada, kuidas see lepingu esmane töö käib. „Ja ma annan neile südamesse minu kartuse.“ Sellega ütleb Ta meile, et me ei saa jumalakartust kuidagimoodi ise üles õhutada, tehes seda kas käte peale panemise läbi või kõigest väest ise pingutades. Ei! Ainukene viis, kuidas see püha töö saab tehtud me sees, on läbi selle, kui Jumala Vaim seda ise teeb. Jumal ütleb meile selles piiblilõigus: „Ma saan tegema imelisi asju te sees. Ma saadan omaenda Püha Vaimu, et see elaks teie sees ja kingiks teile uue südame. Tema annab teile väe, et surmata kõik lihalikud teod ja Tema on see, kes juhib teid täielikku vabadusse patust. Lõppeks aga suunab Ta teid tahtma ja täitma minu head tahet.“

„Küll aga on üks töö, mida minu Vaim peab tegema su sees enne seda kõike. Ta paneb su sisse tõelise jumalakartuse patu suhtes. Ta juurutab sinusse eheda aukartuse minu pühaduse ees, et sa ei taanduks minu käskudest. Sest vastasel korral juhib patt sind alati rappa.“

Kõige lihtsamalt öeldes – Püha Vaim muudab meie vaatenurka patule. Ta teab, et seni, kuni me võtame oma pattu kergelt, ei saa me kunagi tõeliselt vabaks. Kuid, kuidas siis Püha Vaim seda teeb? Kasutades Jumala patutunnetusele toovat Sõna – püha tõe torkavaid nooli.

neljapäev, 20. oktoober 2011

KUIVANUD LUUD VÕIVAD ELADA!

Hesekieli 37 peatükk räägib meile Jumala igatsusest selle kohta, et me haaraksime kinni Tema uue lepingu tõotusest, õppides, kuidas tõeliselt elada selle lepingu õnnistuses.

Me kõik oleme kuulnud „kuivanud luudest“, millest Hesekiel räägib. Siinkohal on oluline mõista, et need samad elutult maas lebavad luud kuulusid lepingu alla. Seda seetõttu, et Issand oli öelnud neile: „Kuivanud luud, kuulge Issanda sõna!“ (Hesekiel 37:4). Nad olid kuulnud Jumala lepingu tõotust: „Ma panen oma Vaimu teie sisse ja te saate elama!“

Kuid vaatamata sellele, et uue lepingu tõotus oli kuulutatud nende luude üle, ei olnud nad hakanud nautima sellega kaasaskäivaid õnnistusi. Ka paljud tänapäeva kristlased teavad Jumala uut lepingut, kuid nad ei suuda seda uskuda, sest see tundub liiga hea, et olla tõsi. Nad ütlevad: „Ma tean küll, et Jumal on andnud mulle oma Püha Vaimu, et see elaks mu sees. Ma tean ka seda, et see on Püha Vaimu töö, mis paneb meil kuuletuma Kristusele. Ja ma nii väga igatseks kogeda seda õnnistust, kuid kuidas ma küll saaksin seda oma ellu?“

On midagi, mida me peame tegema. Hesekiel kirjutab, et Jumal käskis tal prohveteerida. Nõnda ütleb Issand Jumal: „Vaim, tule nelja tuule poolt ja puhu neisse tapetuisse, et nad saaksid elavaks!" (37:9). Ja siis Hesekiel ütleb, et ta kuulutas nõnda nagu Jumal oli teda käskinud: „…ja neisse tuli vaim ja nad said elavaks ning tõusid jalgadele - päratu suur vägi.“ (37:10).

Korraga seisis Hesekieli ees üks ilmatuma suu armee – täis elu ja hingamist! Püha Vaim oli täitnud kõik need surnud ihud eluga ja nüüd olid nad valmis lahinguks. Nad olid hetkega sisenenud täielikku uue lepingu õnnistusse ja nautimisse. Jumala Vaim oli saanud oma õige koha nende sees ja viis täide kõik muudatused, mida oli lubanud.

kolmapäev, 19. oktoober 2011

OLE VALMIS SUREMA

Sõlmides uue lepingu, kohustas Jumal end omaenese vande kaudu varustama meid kõige toimiva väe ja jõuga, täitmaks igat lepingu nõuet ja punkti. Seega, kui Jumal ütleb: „Ma teen seda“, on meie asi usus vastata: „Las see sündida!“

Lubage ma näitan teile üht võrratut tõde uue lepingu kohta. Eelnevalt kehtis arusaam, et Jumal ei jõua kunagi piisavalt oma laste ligi ja Tema lapsed ei jõua sellisel määral Tema ligi, nagu Ta seda igatseks. Seetõttu liidab ja seob ja ühendab Ta meid enese külge ja ennast meie külge läbi uue siduva lepingu. Uus leping pole midagi muud, kui Tema pühendumise väljendus hoidmaks oma lapsi kukkumast, ning lohutamaks ja kinnitamaks meile, et patu vägi ja võim saavad murtud meis elava Püha Vaimu läbi. See tõde on ainukene lootus nende usklike jaoks, kes on kaotanud oma julguse võitluses vargsi sisse hiilinud patuga. Ainuüksi uue lepingu ilmsiks saamise läbi võime me õppida omama võitvat väge patu üle.

Surm on ainukene viis vanast lepingust uude. Lihalik usk peab surema – ei mingeid püüdlusi enam, et uskuda! Kui ma tahan omada usku – seda tõelist, mida Kristuski omas – on Tema see, kes peab seda mulle andma. Meil küll on juba üks usumõõt, kuid kui vastab tõele, et me ei suuda midagi iseenestes, tähendab see seda, et me vajame Tema usku. Seetõttu nimetabki Piibel seda „Kristuse usuks“.

Oled sa patuhaige? Igatsed sa tõesti kogu hingest elada püha elu, vaba kõigist harjumuslikest lihahimudest? Siis ole valmis surema. Ole valmis seisma silmitsi ristiga. Vana leping viib sind ei-kuhugi. Kui sa aga oled loobunud igasugusest lootusest saada patust jagu omaenese inimlikust jõust ja tahtest, oled sa valmis sisenema aulisesse ja reaalsesse vabadusse, mille uus leping endaga kaasa toob.

teisipäev, 18. oktoober 2011

KASU KUULUB MEILE

Jumal andis oma Poja, Tema Poeg andis oma elu ja kasu sellest kõigest kuulub meile!

Ühise kokkuleppe tulemusena sõlmisid Isa ja Poeg lepingu, mille kohaselt hoida alal Kristuse seeme. See sai sõlmitud ka selleks, et kindlustada meile vastupidamine kuni lõpuni.

„Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju! Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa. Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima. Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad. Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi, kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske, siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega, kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust. Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt. Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile. Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees.“ (Psalmid 89:27-37).

„Tuginedes lepingule tõotas Jumal oma Pojale järgmist: „Mina, Issand, olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt; ma kaitsen sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valguseks.“ (Jesaja 42:6). Jumal ütles sellega: „Minu käsi saab alati hoidma sinu kätt ja sa ei ole kunagi lahutatud minu väest. Ma luban, et hoian sind kõigi vaenlase kavalate käikude eest!“

See sama Isa tõotus on kättesaadav meilegi tänu Tema Pojale, kelle ristisurm on meid liitnud sama lepinguga. Jumal tõotas oma Pojale: „Kui sina lähed, siis ma hoian alal iga viimsegi kui su seemne nõnda, nagu ma olen hoidnud ja kaitsnud Sindki. Ma ei loobu oma ustavusest ei Sinu ega Su laste suhtes.“

TALTSUTA OMA KEELT

„Aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.“ (Jakoobuse 3:8).

Jakoobus räägib selles salmis uskliku keelest. Ta kutsub kogudust üles valvama oma keele üle, enne kui see neid hävitab! Sa võid küsida: kui tõsine see keele talitsemine siis on? Kas see „taltsutamatu keel“ võib tõesti olla nii patune?

Kontrollimatu keele kasutus muudab me usu täiesti väärtusetuks! Jumala silmis võib see muuta iga su vaimuliku tegevuse tühiseks: „Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.“ (Jakoobuse 1:26).

Jakoobuse viide siin sellele „kellelegi“ tähendab inimesi koguduses. Mitte narkomaane ega tänava rahvast, vaid Kristuse ihu liikmeid, kes väliselt nii kangesti pühad ja aulised. Nad on küll aktiivsed jumalariigitöös, kuid nende keele kasutus on ohjeldamatu ning täiesti kontrolli alt väljas! Jakoobus nullib ära kõik need, kes väliselt pühad, lahked, õrnad ja armastavad, kuid kes laksutavad keelt nii oma koguduse, töö või perekonna suhtes, levitades usinasti kuulujutte või olles varmad neid ise kusagilt kinni püüdmas. Nad virisevad ja vinguvad ning Jumal ütleb, et nende usk – kõik see vaimulikkuse väline paraad – on täiesti tühine ning mõttetu!

Mu armsad, mina ei taha seista üks päev Jumala kohtujärje ees ja saada teada, et kogu mu töö Issandale – kõik mu vaimulikud püüdlused – on olnud asjata! Ma ei taha kuulda Teda ütlemas: „David, sa tegid mu nimel võimsaid tegusid. Toitsid vaeseid ja riietasid alasti olijaid, ajasid välja kurje vaime ja rajasid rehabilitatsioonikeskusi narkomaanidele ning kodusid alkohoolikutele. Jah, sa kuulutasid isegi lugematul arvul tuhandetele inimestele ja võitsid paljusid minu Kuningriiki, kuid seda kõike ilma asjata! Sinu huulilt lähtus küll palju julgustavaid sõnu, kuid samas ka palju kibestumist, vaenulikkust ja kadedust! Sa võtsid mu hoiatusi keele talitsemise osas liiga kergelt!“

Sa võid nüüd spekuleerida ja mõelda: „No Jumal ei saa ometigi olla nii südametu, et nullib ära kogu mu vaimulikkuse ainuüksi mõne pahatahtliku sõna või ütlemise pärast!“ Ma räägin siin kristlastest, kes pole kunagi valitsenud oma suud ja on rääkinud Jumala rahva vastu nii, et silm ka ei pilgu! Kuid Jumala Sõna ütleb: „Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.“ (1 Korintlastele 13:1-3)

esmaspäev, 17. oktoober 2011

KUTSUTUD OSADUSSE

Apostel Paulus kirjutas: „Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.“ (1Korintlastele 1:9).

Vaid see üksainus salm juhib meid tõeni, mis võib kanda meid läbi ükskõik, millisest elutormist. Siin peitub üks lihtne tõde, mis võib hoida me südamed rahus isegi siis, kui kõik me ümber vappub. Siin on Jumala Sõna, mis võib hoida meid hirmu eest, mis vallutab kogu ülejäänud maailma ja see tõde peitub selles, et me õpime tundma Jumala ustavust läbi selle, kui püsime osaduses Jeesusega. „Kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.“ (1Korintlastele 1:9).

Meid ei ole kutsutud usaldama omaenda tarkust. Meid ei ole kutsutud usaldama lihalikku loomust, inimesi või mida iganes muud, mis on sellest maailmast. Jeesus ütleb meile: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Matteuse 11:28).

Ainuüksi Kristus ise saab olla meie rahu, kindluse ja rahulolu allikas. Olen ise kogenud seda rahulolu, kui olen usu läbi näinud oma Issandat aus – armastamas mind ja kutsumas mind oma kallisse ligiollu, öeldes mulle, et Temast on mulle rohkem kui küll. Ma ei pea Teda kuidagi moodi paluma või anuma või Teda kartma. Mida enam ma kõigis asjus Jeesusele vaatan, seda enam ma tean, kui rahul Ta on, sest ilma usuta on võimatu olla Talle meelepärane.

Kahjuks aga on ka palju neid, kes küll armastavad Jeesust, kuid kes raskuste keskel sattuvad paanikasse ja muretsevad end halliks. Nad kulutavad oma aega püüdlustele leida väljapääs oma katsumustest või neis kuidagi ellu jääda. Nad ei pööra tähelepanu Tema kutsele „tulla ja olla“ koos Temaga. Ma ei räägi siinkohal tunni või paari veetmisest palves päevas. Ma räägin Temale keskendumisest läbi kogu päeva. „Lakkamata palvetamisest“ (1Tessalooniklastele 5:17). See on lihtne, vaikne vestlus – lihtsalt Temaga rääkimine ja Tema tundma õppimine, et kui siis rasked ajad tulevad, ei pea me keskendunult tormama oma palvekambrisse ja hüüdma appi kui võõrad.

Ta kuuleb kõiki appihüüde – olgu need valjud või vaiksed – ja vastab alati oma ustavuses.

reede, 14. oktoober 2011

KUIV MAA

Jumala nõue on, et meie tee peale läbi Kõrkjamere jääks ka kuiva maad. Tema tahe oli, et „Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!“ (2Moosese 14:16). Hämmastaval kombel kasutab Jumal seda sama fraasi neljal korral, öeldes oma rahvale, et: „Te lähete üle, tehes seda läbi kuiva maa.“ Me näeme seda sama fraasi ka siis, kui iisraellased olid minemas Kaananimaale. Teel tõotatud maale ületasid nad Jordani läbi kuiva maa.

Lihtsamalt öelduna tähendab kuiv maa üht teed. Ja kui sa sellel käid, siis järelikult oled sa minemas kuhugi. See ei tähenda jalge alt pinnase kaotamist või tagasikäiku, vaid seda, et see kuiv maa on Jumala plaan, Tema töö sinu elus ja platvorm imede kordasaatmiseks. Sa oled liikumas ühe ilmutuse poole; uue võidu poole Kristuses ja millegi suurema poole.

Piibel kinnitab seda. Pange tähele, kus vaarao ja tema sõjavägi kaotasid lahingu: Jumala poolt antud kuival maal. See kuiv maa on just see paik, kus Saatan tuleb sind ründama. Ta tahab rünnata sind just siis, kui sa kõige nõrgem oled. Samas aga on see just see sama kuiv maa, kus Issand eemaldab Saatana vägedelt ja võimudelt nende „sõjavankrite rattad“. „Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki.“ (2Moosese 14:28).

Jumal ütleb meile tegelikult järgmist: „Ma tahan õpetada sind liikuma usus – mitte selles, mida sa kuuled või näed, vaid just seal, kus sa oled kõige kuivema koha peal. Ma tahan, et sa oleksid kindel, et isegi kui sa ei kuule mu häält või ei näe, mis on ees ootamas – kui sa oledki seal oma kuivas paigas – et ma siis ometigi olen sind juhtimas kuhugi.“ Jumal on tõotanud muuta me põuased maad värsketeks allikateks. „Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett ja nende keel kuivab janust, siis mina, Issand, kuulen neid…Ma panen jõed voolama viljatuil künkail ja allikad orgude põhjas; ma muudan järveks kõrbe ja veelätteiks põuase maa.“ (Jesaja 41:17-18).

Armas Jumala püha, oled sa selles kuivas paigas? Jumal ütleb sulle: „Üsna peagi näed sa lõikust! Seal, kus kunagi oli kuiv maa, saab peagi puhkema elu su jalge ees. Ja mina olen selle loonud! Püsi paigal ja vaata, mida mina su heaks seal kuival maal teen.“

neljapäev, 13. oktoober 2011

JUMAL EI LOOBU KUNAGI

"Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?“ (Luuka 15:4).

Jeesus räägib siin lambast, kes oli oma aedikus. Ilmselgelt kirjeldab see Kristuse karja liiget – kedagi, kes on hästi toidetud ja juhitud armastava karjase poolt. Ometigi on see lammas kaduma läinud ja karjane on läinud teda otsima. Pange tähele, mida Jeesus ütleb selle karjase kohta: „Ta läheb selle ühe kadunud järele, kuni ta leiab ta.“ Jumal ei loobu kunagi kellestki, kes Talle kuulub ja kes on omadega metsa läinud. Selle asemel läheb Ta hoopis seda lammast otsima, kutsudes ta tagasi oma embusesse ning tuues tagasi oma karja juurde. Ehk lühidalt öeldes: sa võid langeda oma patus kasvõi põrgu servani, kuid ometigi tuleb Ta sulle järele. Taavet tunnistas: „Kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!“ (Psalmid 139:8).

Me kõik oleme kuulnud väljendit: „Põrgu on lahti!“ Just selline on elu nende jaoks, kes põgenevad Jumala eest. Nende „ase surmavallas“ tähendab kohutavat olukorda. See tähendab olla nii patust haaratud ja minna Jumalast nii kaugele, et sa langed lõpuks elutusse uima. Ja seda uima saadab pidev näriv hirm, mis sosistab: „Sa vajud üha sügavamale ja sügavamale põrgusse ja sa ei pruugi enam kunagi jõuda tagasi Jumala juurde.“ Kuid Kristuse sõnum meile on järgmine: „Sa võid olla teinud oma aseme surmavalda, kuid minu jaoks pole sa iialgi nii sügavas patus, et ma ei suudaks sinuni jõuda ja sind avali süli enese juurde tagasi tuua.“

Kui karjane leiab oma kadunud, vigastada saanud lamba, kannab Ta selle haavata saanud olendi oma kotta. Seejärel kutsub aga kõik oma sõbrad ja naabrid kokku ning kuulutab: "Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!" (Luuka 15:6). „Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.“ (Luuka 15:7).

kolmapäev, 12. oktoober 2011

MÕTTEID USUST JA ARMASTUSEST

Luba mul jagada mõned väga tervendavad mõtted usust ja armastusest. Mina usun, et Jumal teeb imesid usupalvete peale. Ja ma usun igasse tõotusesse, mis kirjas Jumala Sõnas. Kuid läbi rohkete kannatuste ja pisarate olen ma avastanud midagi imelist Jumala tegevusviiside kohta. See, mida järgmiseks loed, peaks aitama sul uuendada oma kindlust Issandas ja vabastama sind püüdest usust oma mõistusega aru saada.

Siin on minu järeldused:

  • Kui sa ei suuda pakkuda Jumalale täiuslikku usku, paku Talle täiuslikku armastust! „Täiuslik armastus ajab hirmu välja.“ Täiuslik armastus kätkeb Jumala rahu, mis on Tal varuks iga oma lapse jaoks. Ta tahab, et me hingaksime Tema armastuses, uskudes, et Ta tuleb alati meile appi kui isa, kes jookseb oma haiget saanud lapse juurde. Ja Ta teeb seda sõltumata meie nõdrast usust.

Lõpeta oma usu mõõtmine või hindamine. Ja lõpeta ka püüe mõista usku mõistusega. Piiblis on öeldud: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“ (1 Korintlastele 13:13). Kui sa tahad üldse milleski spetsialiseeruda, siis spetsialiseeru armastuses, sest ka usk töötab armastuse kaudu.

  • Kui Jumal ei vasta mõningatele meie palvetele, siis võime olla kindlad, et Tal on mõni väga mõjuv igavikuline põhjus, miks Ta seda ei tee.

See kõik taandub ühele asjale: Jumalal on kogu vägi ja Ta võib teha mida iganes. Tema jaoks pole miski võimatu. Ka on Ta tõotanud vastata igale palvele, mis palutud Jeesuse nimel, mistõttu me peame paluma täie usukindlusega, oodates ka vastust. Kuid kui Jumal peaks viivitama vastusega või valima hoopis mõne teise tee me jaoks, on Tal selleks ka kindlasti väga mõjuv põhjus. Seetõttu peame me uskuma, et mis iganes me eludes ka ei toimuks, Jumal töötab selle üks päev meie kasuks (Roomlastele 8:28). Meie Taevane Isa teab täpselt, kuhu me oleme teel ja mida me vajame ja Ta annab meile parima õigel, Püha Vaimust juhitud ajal (Matteuse 7:11).

Jumal ei lase su katsumustel sinu üle võimust võtta. Sa võid küll oma arust jõuda teatud murdepunktini, kuid samas jääd sa siiski ellu ja elad edasi, rääkides kõigile Tema ustavusest. Kuid seda kõike muidugi siis, kui sa ei paaduta oma südant, vaid langed Tema käte vahele ja usud Tema igavesse armastusse.