esmaspäev, 24. aprill 2017

PEA VEEL ÕIGE PISUT VASTU - Gary Wilkerson

Oled sa kunagi olnud pikal teekonnal, kus olles sõitnud maha sadu kilomeetreid, näed korraga teeviita, et sihtkohani on jäänud vaid 15 km? Võiks ju arvata, et need viimased mõned kilomeetrid lendavad kui linnulennul, kuid tegelikkuses tunduvad need venivat kui teod. See viimane osa kogu teekonnast võib olla kõige raskem.
Sama võiks öelda ka me usu kohta rasketel aegadel. Mu isa ütles mulle kord: „Poeg, kui tunned, et tahaks alla anda; kui tunned, et elu on rööpast väljas ja sa ei kuule enam Jumalat, siis pea vastu! See viimane osa ongi kõige raskem!“ „Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.“ (Heebrealastele 10:36)
Tahan julgustada sind pidama veel veidi vastu. Jah ma tean, et sul võib olla tunne, et su unistus ei täitu kunagi ja sa tahad lihtsalt alla anda. Kuid Jumal ütleb sulle: „Pea veel õige pisut vastu, mu armas! Su võit on vaid ühe sammu kaugusel!“
Olen kohanud nii palju inimesi, kes elavad vaid keskpärast elu, kuna Jumala tõotuste täitumine nende elus on võtnud aega. Kui nad oleks vaid õige pisut veel vastu pidanud, oleksid nad saanud ka kogeda oma igatsuse täitumist. Kuid nad hülgasid oma usu, kaotasid oma vapruse ja loobusid oma unistusest ning eesmärgist. Seda tehes aga hakkasid elama elu täis vaikset meeleheidet, sest nad ei usaldanud enam Jumalat.
Kui me ei usu enam, et Jumal võiks teha suuri asju, hakkame liikuma omas jõus – täiesti ilma Tema jõu ja väeta. Seetõttu, pea veel õige pisut vastu, sest olles täitnud Jumala tahet, saad ka kätte Tema tõotuse.

laupäev, 22. aprill 2017

MIT FREIMÜTIGKEIT HINZUTRETEN - Nicky Cruz

Um dem Geist folgen zu können und auf alle seine Umwege empfindlich zu sein, müssen wir zuerst ein offenes, gebetendes Herz haben, das mit Gott verbunden bleibt. Dafür ist Jesus unser größtes Beispiel.
Kein Aspekt des Lebens Jesu leuchtet heller als Seine Abhängigkeit vom Gebet und Gemeinschaft mit Seinem himmlischen Vater. Es ist das gekennzeichnete Merkmal Seines Dienstes, die Kraft hinter allem, was Er sagte und tat. Jesus betete ständig bei jeder Gelegenheit. Er betete für die Sünder, für Seine Jünger, für Weisheit und Führung, für Sein Essen und Wasser - für alles. Und Er ging oft weg, um allein zu sein, damit Er ohne Unterhaltung auf die Stimme des Geistes hören konnte.
Das Gebet ist die Eingang, wodurch der Heilige Geist erlaubt ist, zu unseren Herzen und Köpfen zu zugehen, und jede ernsthafte Bitte für Gottes Führung und Richtung muss mit dieser einfachen Weise der Kommunikation beginnen.
Wenn wir beten, können wir ganz ehrlich sein. Jesus kennt unsere Herzen, unsere Gründe, unsere Gedanken, unsere Sünden und Kämpfe. Er versteht unsere Schmerzen und Prüfungen: „Denn wir haben nicht einen Hohenpriester, der nicht Mitleid haben könnte mit unseren Schwachheiten, sondern der in allem in gleicher Weise wie wir versucht worden ist, doch ohne Sünde. Lasst uns nun mit Freimütigkeit hinzutreten zum Thron der Gnade, damit wir Barmherzigkeit empfangen und Gnade finden zur rechtzeitigen Hilfe!“ (Hebräer 4:15-16).
Jesus versteht uns viel besser als wir uns verstehen. Er hat uns gemacht und lebte unter uns. Er weiß, was wir durchleben. Und ein Teil unseres Seins ist ein wirksames Werkzeug für Christus bereit zu sein, unsere Herzen und Seelen zu Ihm zu öffnen - damit Er mit uns unsere Erfolgen und Misserfolgen teilen kann.
Nicky Cruz, international bekannter Evangelist und prominenter Autor, kannte Jesus und änderte sich sein Leben von voller Gewalt und Verbrechen nach einer Begegnung mit David Wilkerson in New York City im Jahr 1958. Die Geschichte seiner dramatischen Bekehrung wurde zuerst im „The Cross und the Switchblade” von David Wilkerson erzählt Und dann später in seinem eigenen meistverkauften Buch „Run, Baby, Run”.

LÄHENEDES TALLE TÄIE JULGUSEGA - Nicky Cruz

Selleks, et olla võimelised järgima Jumala Vaimu ja olla tundlikud Tema erinevatele käikudele, peame esmalt omama avatud, palvetavat südant, mis on püsiühenduses Jumalaga. Jeesus on me suurim eeskuju selles osas.
Mitte ükski teine aspekt Jeesuse elust ei tule nii eredalt esile kui Tema sõltuvus palvest ja suhtlusest oma Taevase Isaga. See kõik oli kogu Ta teenistuse tuum ja jõud kõige taga, mida Ta ütles või tegi. Jeesus palvetas pidevalt ja igal võimalusel. Ta palvetas nii patuste, jüngrite, tarkuse, juhtnööride kui toidu ja vee eest – kõige eest! Ühtlasi võttis Ta ka sageli aega üksi olemiseks, et kuulda segamatult Jumala Vaimu häält.
Palve on kui värav, mille kaudu Püha Vaim saab loa siseneda me südamesse ja mõtetesse. Iga tõsisemgi palve Jumala juhtimise ja juhtnööride järele peab saama alguse sellest lihtsast suhtlemise viisist.
Kui palvetame, võime olla üdini ausad. Jeesus teab me südameid, me motiive, me mõtteid, patte ja võitlusi. Ta mõistab igati me valu ja kiusatusi: „Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Heebrealastele 4:15-16). 
Jeesus mõistab meid palju paremini kui me ise end mõistame. Tema ise on loonud meid ja Ta elas me keskel. Ta teab täpselt, millest oleme läbi minemas. Selleks aga, et olla efektiivsed tööriistad Ta käes, peame olema valmis avama oma südamed ja hinged Talle, jagades Temaga nii oma võite kui kaotusi.
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“

reede, 21. aprill 2017

ME USUME!

Oli Kristuse ristilöömise eelne õhtu. Jeesus oli kogunud kõik oma jüngrid ülemisse tuppa, et valmistada neid ette oma lahkumiseks siit maa pealt. Olles üheskoos õhtust söönud, võttis me Issand rätiku ja hakkas oma jüngrite jalgu pesema.
Jeesus ütles tol õhtul oma pühendunud järgijatele, et kurjade meeste käed „tõstavad Ta üles“ (st löövad Ta risti). Seda öeldes hoiatas Ta neid ette kõige eesootava suhtes. Jeesus lõpetas oma sõnumi, öeldes: „Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan maailma ja lähen Isa juurde.” (Johannese 16:28), millele jüngrid vastasid: „Vaata, nüüd sa räägid täie selgusega ega räägi võrdumitega. Nüüd me teame, et sina tead kõike ega vaja, et keegi sinu käest küsiks. Seetõttu me usume, et sina oled pärit Jumala juurest.” (Johannese 16:29-30). Jüngrid andsid Jeesusele teada, et nad mõistsid selgelt, mida Ta neile öelnud oli. Kuid veelgi enam – pane tähele nende sõnu viimases salmis: “Seetõttu me usume.”
Oli selge, et suur usk valitses nende hinges ja need mehed kuulutasid Jeesusele: „Nüüd me näeme, Jeesus! Nüüd me teame. Nüüd me usume.“

neljapäev, 20. aprill 2017

ARM, RÕÕM JA RAHU

”Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!” (Johannese 14:27).
Arm ja rahu võtsid ristil enesele Jeesuse Kristuse kuju. See on läbi ajaloo olnud nii, et mil iganes mõni Jumala laps on täielikult usaldanud Kristuse vere puhastavat ja tervendavat väge, on talle tõotatud ka rahu. Kristuse rahu. Rahu, mis valitseb ka paradiisis. Apostel Pauluse sõnad on mõeldud abiks igale usklikule, et rakendada seda tõde oma ellu: ”Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud!” (Koloslastele 3:15) 
Armas Jumala püha, järgnevas peitub me lootus kõigi me lahingute keskel – lastes rahul valitseda me südameis tänu sellele, et oleme kindlad Jumala tõotustes. ”Aga rahu Issand ise andku teile rahu alati ja igal viisil. Issand olgu teie kõikidega!” (2 Tessalooniklastele 3:16). 
Ja saagu järgnevast Pauluse palvest meiegi palve neil ebakindlatel aegadel, mille keskel me elame: „Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!“ (Roomlastele 15:13).
Tänu Jumalale Tema rahu ja rõõmu eest!

kolmapäev, 19. aprill 2017

ONS’ JUMAL PAHANE SU PEALE?

””Sest keda Issand armastab (ing. k = manitseb), seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.” Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?” (Heebrealastele 12:6-7). 
Sa pole eales nii palju armastatud kui siis, kui Issand sind manitseb või korrale kutsub. Muide, kogu korralekutsumise protsess on täielikult seotud Jumala igatsusega sinu järele. See kõik on mõeldud selleks, et võiksid Teda veelgi paremini tundma õppida ja austada. Ja samas pea meeles, et Jumal ei manitse ühtki oma last vihaga või vihane olles. Küll aga on ka oluline mõista, et Piibel nimetab neid aegu kurvastuseks. Ehk siis, kohe kindlasti pole tegu millegi rõõmsaga. ”Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm.” (Heebrealastele 12:11). Ometi öeldakse meile selles samas salmis: ”…aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.”  
Olen aastate jooksul pidanud võitlema mitmete Saatana rünnakute ja valedega, kuid võin täna väita täie kindlusega: ”Jumal ei ole pahane mu peale. Ja kallis Jeesuse järgija – Ta ei ole pahane ka sinu peale. Seetõttu summuta kõik valed, mille kaudu Saatan püüab väita sulle vastupidist!”
Risti võit peitub järgnevas – rahus Jumalaga ja Jumala rahus.

teisipäev, 18. aprill 2017

JUMALA SELETAMATU ARMULIKKUS

Kogu Kolgata ristil toimunu ei näinud kuidagimoodi võiduna välja. Kuid ometi toimus tol päeval midagi, millest Saatan polnud teadlik. See oli midagi, mida ta ei saa kunagi mõistma me õnnistatud Päästja kohta. Pean siinkohal silmas Jumala seletamatut armulikkust Kristuses.
Midagi imelist juhtub, kui inimene võtab Jeesuse oma Issandana vastu. Hüljates maailma ja asudes järgima Teda, on ta igaveseks seotud Jumala murdumatute armastuse sidemetega. Mõtle Pauluse kirjeldusele sellest sügavast, kõikehõlmavast armust:
„Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest?...Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suud meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“ (Roomlastele 8:35, 38–39).
Vaatamata Jeesuse jüngrite häbiväärsele läbikukkumisele, tegutses Jumala arm neis läbi Püha Vaimu kõige täiega. Ja see arm oli see, mis pani paika nende võidu peale ristil toimunud sünget päeva. Üks ususeeme on külvatud Jeesuse järgijaisse ja nende kojad on ehitatud kaljule. Jah, nende kodasid raputati, kui saatanlikud tormid peksid vastu nende seinu ja võimsad lained tabasid nende aluseid. Kuid kui tormid said mööda, oli ilmselge, et need kojad pidasid proovilepanekutele vastu.

esmaspäev, 17. aprill 2017

JUMALA VÄRSKENDUSNUPP - Gary Wilkerson

Me kõigi elus on häirivaid tegureid, kuid olgem ausad – mis sporti puutub, siis mehed on selles vallas kõige hullemad. Ei pea siinkohal silmas spordi tegemist – see tuleks paljudelegi diivanil lebotajatele kasuks – vaid spordil silma peal hoidmist. Nutitelefonid ja ESPN äpp on muutnud kord nii tähelepanelikud mehed ekraani jõllitajateks. Kõik, mida mees vaid tegema peab, on vajutama värskendusnuppu ja talle kuvatakse ekraanile kümnete erinevate mängude tulemused. Igat kohtinguõhtut ähvardab pidev laua alt telefoni piidlemine.
Kuid las ma ülistada siinkohal hoopis Jumala kuningriigi värskendusnuppu. Ainuüksi ühest Tema imelisest armu puudutusest piisab, et pühkida ära kõik vana ja uuendada elu täielikult. Kõigi me eludes on aegu, kus seda teha ja ainus, kes seda teha saab, on loomulikult Jeesus. „Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.” (2 Korintlastele 5:17). 
Nii nagu kõigi ekraani äppidega, ei muutu ka meie elus midagi – kõik jääb kinni ja tardub seniks, kuni pole vajutatud värskendusnuppu. Oled sa ehk jäänud kinni vanasse elamisviisi, mis hoiab sind maitsmast Kristuse elus peituvat värskust? Jeesusel on vägi muuta kõike! Ja nõnda nagu see naine sai terveks ainuüksi Ta kuuepalistut puudutades, nõnda võid sinagi saada terveks ja värskendatud ainuüksi ühe Jeesuse puudutuse kaudu.

pühapäev, 16. aprill 2017

KRISTUS - MEIE ÜLESTÕUSNUD ISSAND JA EESTPALVETAJA

„Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda.“ (Heebrealastele 7:25) 
Mida Piibel selle all mõtleb, kui ütleb, et Jeesus palub meie eest? Usun, et see teema on nii sügav, majesteetlik ja nii üle inimmõistuse, et ainuüksi sellest rääkimine tekitab minus aukartlikku kõhedust. Piibli õpetlastel oli selle tähenduse kohta erinevaid seisukohti. Kuid mitte ükski raamat ega piiblitõlgendus pole rahuldanud mu uudishimu selles vallas. Veelgi enam – mida enam õpetusi selle teema kohta loen, seda segasem see kõik tundub.
Ometi, tänu palvetele ja Püha Vaimu juhtimisele, olen hakanud õige pisut seda imelist teemat mõistma. Paludes väga lihtsalt: „Issand, kuidas Su eestpalved taevas mõjutavad mu elu? Su Sõna ütleb, et Sa seisad mu eest Isa ees. Mida see tähendab mu igapäevase suhte jaoks Sinuga? Mul polegi vaja teada, mida suured piibliõpetlased on välja uurinud. Lihtsalt näita mulle lihtsat tõde, mida mõistaksin ja oma ellu rakendada saaksin.“
Kõige levinum evangeelne nägemus Kristuse eestpalvetamise kohta on see, et Jeesus läks tagasi taevasse, olemaks kui meie ülempreester. Selles pole vähimatki kahtlust. Piibel ütleb väga selgelt: „Kristus ei läinud ju kätega tehtud kõige pühamasse paika kui tõelise paiga eelkujusse, vaid taevasse enesesse, esindama meid nüüd Jumala palge ees.“ (Heebrealastele 9:24). 
Usun, et Jeesus palvetab me eest ka täna, hoides oma rahvast alal, hoides meid pattu tegemast ja püsimas ikka Jumala armastuses. Ta ei lase mitte millelgi – ei ühelgi hirmul, ajutisel langemisel või Saatana süüdistusel – lahutada meid Isast. Ehk lühidalt öeldes – Ta palub meie eest nõnda nagu Ta palus oma jüngri Peetruse eest:  „Et su usk ei lõpeks.“ (Luuka 22:32)
Meie Päästja on elus ja Jumala juures praegu. Ta on ühtaegu Jumal kui samas ka inimene, kellel käed-jalad, silmad ja juuksed. Ühtlasi on Ta kätel–jalgadel naelte jäljed ning haav külje sees. Ta pole oma inimlikku külge kunagi ära heitnud – ka taevas olles on Ta ühtpidi inimene edasi. Ja Ta tegutseb seal igavikus selle nimel, et meilt ei röövitaks rahu, mille Ta ise meile kord jättis. Ta tegutseb seal kui meie Ülempreester, kandes hoolt selle eest, et Ta ihu – kogudus – siin maa peal oleks täis Tema rahu. Ja kui Ta mingi aeg tagasi tuleb, tahab Ta leida meid eest „laitmatuina rahus“ (2 Peetruse 3:14).
Olgu need Ülestõusmispühad ajaks, mil tunnete rõõmu Tema ülestõusmisest ja rahust, mis tänu sellele me üle valatud.

laupäev, 15. aprill 2017

MEIE ISA HELDUS - Carter Conlon

Mulle meenub üks aastatetagune juhtum, kui sõidutasin oma keskmist poega hokimängult koju. Temaga koos oli veel paar ülinäljast hokimängijast sõpra, nii et tegime vahepeatuse McDonald’sis. Seistes järjekorras nende taga, jälgisin, kuidas poisid tellimuse käigus oma vähese raha-natukese letile käisid.  Kuniks korraga mu poeg neile hõikas: „Pange raha ära, kutid! Mu isa maksab kõigi eest!“
Olin tol ajal ühe väikese maakoguduse pastor ja teenisin vaevu nii palju, et kodused elektriarved ära maksta. Samas nägin, kuidas poisid oma tellimused sisse andsid – kõike topelt ja super-suuruses. Mul oli sel hetkel ükskõik, kui oleksin pidanud selle raha kasvõi järgmise nädala kütusefondist võtma, sest ma poleks eales suutnud oma pojale häbi teha .
Piibel ütleb meile: „Kui juba teie oskate oma lastele häid ande anda, kui palju enam annab siis te Taevane Isa häid ande kõigile, kes Teda paluvad?“ (vt Luuka 11:13)
Nii sina kui mina peame olema valmis uhkeldama oma Isa heldusega nagu mu poeg seda tegi. Kuid selleks, et sellega uhkeldada, peame esmalt seda ise teadma ja kogema. Me ei pea ainult avama oma südameid Talle, aga olema ka valmis elama koos Temaga. Isa heldus ei saa osaks neile, kes otsustavad vaid diivanil lebotada ja kogu päeva telekat vahtida. Sa pead end jalule ajama ja reaalselt koos Jumalaga liikuma, sest seda tehes avanevad ka taevaluugid ja kõik see, mille nimel Kristus meie heaks oma elu andis, saab korraga meile kättesaadavaks.
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. 

reede, 14. aprill 2017

TA OLI TUGEV USUS

Aabrahami kohta on öeldud: „Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai vägevaks usus, ülistades Jumalat ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda, mida on tõotanud.“ (Roomlastele 4:20-21). Aabraham ülistas Jumalat usu kaudu. Ja nii nagu Aabraham, ülistame ka meie Jumalat, võttes täiega vastu kõik Tema tõotused.
Kui elus kõik hästi läheb, on ütlemata lihtne kuulutada: „Jumal suudab kõike!“ Võime ilma vähimagi jõupingutuseta kinnitada kõigile, et Jumal vastab nende palvetele ja kuulutada täie kindlusega, et Jumal peab alati oma sõna. Kuid kui kõik me ümber tundub tõusvat selle vastu, et Jumala tõotused täituksid – kui kõik füüsilised näidud tunduvad pigem Jumala viha kui õnnistustena – tõuseb Püha Vaim me sees tõeliselt trööstivate sõnadega: „Pea vastu! Usalda Teda! Miski ei saa sind lahutada Jumala armastusest. Ta toimetab su olukorra kallal, nii et ära kõigu. Hoopis tõuse ja võitle head usuvõitlust!“
Jätan sulle selle võimsalt kõneka piiblilõigu apostel Pauluse sulest. Ta tuletab meile meelde Jumala lõpmatust ustavusest igas olukorras ja igal me katsumuse hetkel: „Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Nagu on kirjutatud: „Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“ (Roomlastele 8:35–39).

kolmapäev, 12. aprill 2017

JUMALA VAIMSED SÕDURID

Jumal on läbi aegade seadnud eestpalvetajaid eesliinile sõdima Saatana vägede ja võimude vastu. Täna leiab neid vaimseid sõdureid iga rahva seast ja sel on igati oma põhjus, miks neid kutsutakse „palve sõduriteks“. Paljud, kes me teenistusele kirjutavad, kirjeldavad pingelist vaimset lahingut oma elus.
91-aastane eestpalvetaja kirjutas järgmist: „Tunnen, et olen täiesti läbipõlenud, olles teeninud (Issandat nii kaua) sõltumata kõigest, mis mind on tabanud. Olen tänu aastatepikkustele kannatustele ihu poolest nõder, kuid teiste mured ja katsumused on pidevalt mu silme ees ja südames…Olen alates 4-eluaastast palvetanud teiste eest ja mulle meeldib see. Olen kõik need aastad olnud eestpalvetaja. Vallutan Saatanalt tagasi kõik selle, mille tema mu käest röövida püüab, tehes seda läbi Jumala Vaimus palvetamise ja uue jõu ammutamise.“
See Jumala püha on läbi kogu elu võtnud tõsiselt Juuda õhutust: „Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus, hoidke endid Jumala armastuses, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust igaveseks eluks.“ (Juuda 20-21). Sõnum neile, kes on lahinguis, on väga selge: „Ehitage endid üles usus. Hoidke end Jumala armastuses.“ Pange tähele, kuidas Juuda täiendab oma üleskutset manitsusega palvetada Pühas Vaimus.
Läbi inimliku jõu ja võimekuse on pea võimatu end usus üles ehitada. Ilma Püha Vaimuta pole me suutelised hoidma alal teadmist ja kindlust Jumala armastusest meie vastu. Meist endist pole vähimatki vastast pimeduse jõududele! Me ei suudaks isegi tõsta usukilpi põletavate noolte vastu, isegi kui oma mõtteis seda plaaniks. Me vajame selleks kõigeks Jumala Vaimu, kes annab meile väe selle kõigega toime tulla.

teisipäev, 11. aprill 2017

TÄIESTI VEENDUNUD JUMALA ARMASTUSES

„Sest ma tean, kellesse ma olen uskuma hakanud ja olen veendunud, et tema on vägev hoidma minu hoolde usaldatut oma päevani.” (2 Timoteose 1:12). Need on ühe sureva mehe sõnad. Apostel Paulus pöördus selle lausega oma noore järglase Timoteose poole. Hiljem pihib ta selles samas kirjas Timoteosele veel järgmised rasked sõnad: ”Sest mind valatakse juba joogiohvrina ja mu lahkumisaeg on käes. Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu.” (2 Timoteose 4:6-7).  
Kuigi need Pauluse sõnad olid mõeldud Timoteosele, kõnetab tema sõnum igat Kristuse sulast, kes seisab silmitsi suurte katsumustega. Mõtle sellele kontekstile – keset oma kõige meeletumaid katsumusi ja juba ka surmaga silmitsi seismist, oli Paulus enam kui veendunud Jumala armastuses tema vastu. Mis veelgi enam, ta oli veendunud Jumala võimes ”hoida tema hoolde usaldatut” vaatamata sellest, et olukorrad rääkisid midagi muud.
Mu armsad, need Pauluse sõnad on mõeldud kõigile, keda luhvtitatakse igapäevaselt saatanlike jõudude poolt; kes on kaasatud tulistesse lahingutesse ja kes taluvad suuri raskusi kui tublid sõdurid. Kuidas oli küll Paulus võimeline rääkima nii kindlameelselt Jumala ustavusest keset igat oma katsumust? Milles ta küll Jumala suhtes nii veendunud oli, et see sünnitas temas sellise usu?
Paulus ei ütle kunagi otse välja, mis need asjad olid, mille Ta oli usaldanud Jumala hoolde kuni tolle päevani. Võime vaid spekuleerida nende asjade üle. Kuid nagu Paulus, peame meiegi olema veendunud Jumala ustavuses, et Ta hoiab neid asju, mille oleme usaldanud Tema hoolde. Pole kahtlustki, et neil katsumuste rohketel aegadel peame olema täienisti veendunud, et Jeesus on meie Issand ja Päästja.

esmaspäev, 10. aprill 2017

ELADES TERVES ÕPETUSES - Gary Wilkerson

Paulus ütleb, et meil on kolm asja, mida peame siin maa peal tegema, enne kui Kristus tagasi tuleb. Esimene neist on: „Kes peab kinni õpetusekohasest ustavast sõnast, nii et ta oleks suuteline niihästi manitsema terve õpetuse varal...“ (Tiituse 1:9). Sõna „terve“ viitab millelegi, mis on kõikumatu, vastuvaieldamatu ja raudkindel. Jumal lõi õpetuse, et meil oleks midagi usaldusväärset, millele oma elu rajada. Samas ei saa seda võtta kergekäeliselt või kuidagimoodi mööda minnes. Sest taoline õpetus üks päev on ja teine päev enam mitte, olles minema uhutud inimlike kapriiside poolt. Osade koguduseliikmete jaoks võib selge õpetuse omaks võtmine tähendada loobumist kõige värskemast kristlikust bestsellerist, haarates selle asemel hoopis Jumala Sõna järele, mille Ta on meile andnud meie igaveseks kasuks.
Teiseks: me elu peab olema püha tunnistus. „Ma tahan, et sa neid asju tõsiselt rõhutaksid, et need, kes on hakanud Jumalat uskuma, oleksid hoolsad tegema häid tegusid. See on hea ja inimestele kasulik.“ (Tiituse 3:8).  
Ja kolmandaks: me peame jagama evangeeliumi nii oma sõnade kui tegudega: „Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele.“ (Tiituse 2:11).
Las ma küsida su käest: olles kui Jumala poolt antud valgus selles üha pimenevas maailmas ja sool, mille Tema on loonud säilitama – kas me ka rakendame kõiki neid asju? Või oleme me kaotanud oma püha maitse? Oleme me taandanud Ta Sõna vaid kui nõuanneteks, kuidas elada paremat elu või usume me endiselt, et selles peitub ülestõusmiselu vägi?
Kui me tõesti usume, et Kristuse evangeelium on Hea Sõnum, mis peitub selles, et Ta suri kõigi patuste eest, peame sellest teistele ka ilma vabandamata rääkima. Nemad aga näevad selles peituvat väge läbi tunnistuse, mida oma eludega välja elame.

laupäev, 8. aprill 2017

PÕLETAV TULI - Jim Cymbala

Jeesus ei ristinud kunagi kedagi veega. Miks? Sest ristimine, millega Tema ristis, käis Püha Vaimu ja tulega (vt Luuka 3:16). Siinkohal on oluline mitte arvata, otsekui oleks tegu kahe ristimisega – üks Püha Vaimuga ja teine tulega. Luukas kasutas seda hoopis kui kujundit - tuli esindamas Püha Vaimu – kirjeldamaks üht ristimist. Jeesus ristib Püha Vaimu kõikehaarava tulega.
Kui sa tõmbad tikku ja süütad tüki puud põlema, tungib tuli sellesse puusse. See on see, mida Püha Vaim teeb ka meie eludes. Ta läheb kaugemale välisest pinnast, jõudes kogu me olemuse juureni. Püha Vaim ei pane millelegi plaastrit peale, vaid tungib otse me probleemide tuumani, et meid aidata. Nõnda samuti on ka Püha Vaimu poolt võitud jutlustamine tuline jutlustamine. See ei tähenda inimeste nüpeldamist või hukka mõistmist, vaid teenistust, mis tungib nende südameisse, paljastab nende patu ja toob selgelt esile vajaduse Jeesuse Kristuse järele. Ilma Püha Vaimu tuleta võib jutlusest saada vaid tühipaljas meelelahutus või kõnekunsti eksponeerimine.
Kui Peetrus pidas kogu kristliku ajajärgu kõige esimese jutluse, tõi tema kidakeelne, samas tuline kõne kaasa sügava patutunnetuse ja rahva küsimuse: „Mida me peame tegema?“ (Apostlite teod 2:27). Kõik õpetusvahendid, mis aitavad jutlustajatel oma sõnumit edastada, on head, kuid ilma Püha Vaimu tuleta ei alandu ega murdu ükski süda Jumala ees.
Jumal küsis Jeremija raamatus: „Eks mu sõna ole nagu tuli?“ (Jeremiha 23:29). Jumala Sõna, mida kuulutatakse Jumala Vaimus, lõikab läbi igasugu virr-varrist ja tegeleb me südamete häiritud olukorraga. Eeldavasti pole just palju neid, kel’ oleks huvi kogeda Jumala põletavat sõna. Meelelahutuslikud jumalateenistused ja patutunnetust vältivad jutlused on nende jaoks palju etemad. Kuid Jumala Vaimu tuli tungib alati läbi pealispinna, et tegeleda takistustega, mis hoiavad meid eemal Jumala õnnistustest.
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.

reede, 7. aprill 2017

LOOTUSKIIR

Me usk keset raskeid aegu loob meile me tunnistuse.  „Selle kohta on ju esivanemad saanud (oma usu läbi) tunnistuse.“ (Heebrealastele 11:2). Kreekakeelne tähendus sellele on „andma tunnistust“. Meie esivanemad, kes uskusid Issandasse, omasid vankumatut, ankurdatud usku. Ja nende vankumatust usust sai maailmale tunnistus Jumala ustavusest keset raskeid aegu. Mõtle korra, mida me eelkäijad kõik kannatama pidid: üleujutusi, pilget, ahelaid, vangistust, tuld, piinamist, sõdu, lõvi koopaid. Kuid keset seda kõike ei kõikunud nende usk Jumalasse mitte kunagi. Miks? Sest neil oli seesmine tunnistus sellest, et Jumalal on neist hea meel. Me esiisad teadsid, et Jumal naeratab nende peale mõeldes ja ütleb: „Hästi tehtud! Te olete uskunud minusse ja usaldanud mind.“
„Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6). Mil iganes hoiame alal oma usu ka keset raskeid aegu, saame osa samast kinnitusest Pühalt Vaimult: „Hästi tehtud! Sa oled Jumala armastatud tunnistus.“
Leides keset torme rahu Jumalas ja hoides oma usu vankumatuna, saad sa hea tunnistuse, olles kui lootuskiireks neile, kes sinu ümber. Neile, kes jälgivad su elu – olgu see kodus, tööl või naabruskonnas – saab selgeks, et lootus on neilegi kättesaadav. Jälgides sind keset su raskusi, nad mõistavad: „Siin on keegi, kes pole kaotanud oma usku Jumalasse. Tal pole mingit hirmu. Mis küll võimaldab tal uskuda ja usaldada isegi keset selliseid murrangulisi aegu?“
Me Jumal on varustanud meid kõigega, et hoida alal me usku. Isegi, kui rahutused peaks kasvama. Meile on antud Püha Vaimu tunnistus, kes elab meie sees ja Jumala täiesti ilmutatud Sõna Piiblis. Need on need, mis hoiavad meid alal, lastes meil osa saada heast tunnistusest isegi siis, kui maailm peaks vappuma.

neljapäev, 6. aprill 2017

MEIE KAITSE

Olles keset lahingut, saadab Saatan su pihta igasugu süüdistusi. Ta tuletab sulle meelde igat su mineviku pattu, igat sünget hetke ja rumalat tegu, mida oled eales teinud. Pole siis ime, et Paulus kutsub neid „põletavateks noolteks“ (vt Efeslastele 6:16), mis tõlkes tähendab „sütitavat raevu“. Paljud Jumala inimesed teavad, mida kujutavad endast neid ümbritsevate inimeste poolt lendu lastud õelad ja haiget tegevad sõnad. Need alusetud süüdistused on tõesti sütitava raevu põletavad nooled.
On aegu, kus sa võid arvata, et oled ainus, kes on taoliste kohutavate rünnakute ohver. Tunned end keset seda kannatust üksiku ja isoleerituna. Isegi need, kes sinust kõige enam hoolivad, ei tundu mõistvat, millest oled läbi minemas.
Apostel Paulus tuletab meile meelde: „Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast, vaid rõõmustage, et nii nagu te olete Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema kirkuse ilmumisel.“ (1 Peetruse 4:12–13). Ühtlasi aga annab meile ka juhised: „Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled!“ (Efeslastele 6:16). 
Mis see usukilp täpsemalt on? Tegu on läbistamatu kaitsevahendiga, mis on rajatud Jumala tõotustele ja löödud läikima meie usuga. See kilp on meie kaitseks iga saatanliku, haiget tegeva sõna eest, mis on öeldud meie vastu. Selleks, et kaitsta end sellega hingevaenlase rünnakute eest, peame summutama iga hirmu ja uskmatuse hääle. Tegu on kaitsega, mis kuulutab täie kindlusega: „Saatan, ma olen igati teadlik su võtetest, kuid mitte ükski asi – ei ükski hingemattev valu, kõikuv rahaline seis ega kaosed maailmas – ei saa mind lahutada Jumala armastusest.“

kolmapäev, 5. aprill 2017

PÕLETAVAD NOOLED PÕRGUST

Paulus ütleb: „Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled!“ (Efeslastele 6:16). Paulus annab meile üksikasjalikult mõista, kuidas peaksime Saatana vastu sõdima, kes meid piinavate hirmumõtetega pommitab.
„Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu! Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.“ (Efeslastele 6:11-12). Armsad, see konflikt, millega silmitsi seisame, ei ole mingi inimlik võitlus, mille saaks ära võita maises sfääris. See lahing leiab aset üleloomulikus sfääris. Fakt on see, et kui oled kristlane, saab sulle ka osaks Saatana viha. Siinkohal on oluline mitte ajada segi deemonlikku viha ja Jumala kohtumõistmist. See viha, millega silmitsi seisad, on tänu Saatana vihastumisele, kuna ta teab, et aeg rünnata Jumala rahvast, on üsna lühike.
Saatana rünnakud on eriliselt suunatud nende vastu, kes on pühendanud end elama ustavalt koos Issandaga. Psalmist uhkeldab ikka ja jälle: „Ma leian varju oma Issandas.“ See on pilt õigeksmõistetud Jumala pühast, kes usaldab oma Jumalat. Kuid just tänu sellele usaldusele Jumala vastu, on ta ka Saatana märklauaks. Tema vankumatu usk on see, mis põhjustab põletavate noolte tulistamise ta suunas otse põrgust. „Sest vaata, õelad (Saatan ja ta käsilased) tõmbavad ammu vinna…et pimeduses lasta neisse, kes on südamelt õiged!“ (Psalmid 11:2)
Seega, mis on need põletavad nooled põrgust, mis on suunatud sinu ja minu pihta? Need on hirmu täis häirivad mõtted tuleviku suhtes ja selle suhtes, kas Jumal ikka kannab hoolt me eest. Saatan on valetaja ja süüdistaja ning iga tema rünnak on suunatud otseselt meie usu vastu.

teisipäev, 4. aprill 2017

JUMALA RAHUPAIK

Kui oled mures ja meeleheitel; kui sind valdab hirm ja sa oled katsumuste tõttu sirakil, tundes muret ka oma tuleviku pärast, siis Jumal ütleb sulle, et on olemas üks salajane varjupaik. Paik, kus leida tröösti ja kinnitust oma hingele.
Kus on see salajane varjupaik? See on üks kambrike su oma mõtetes, mida Jesaja kirjeldab (ingliskeelses Piiblis) järgnevalt: „Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta mõtted on kinnitatud sulle ja ta loodab sinu peale.“ (Jesaja 26:3). 
Kui Jumal ütleb meile: „Sulgege uksed!“, siis see on see, mida Ta mõtleb. Ta näitab meile, kui oluline on lülida välja kõik häirivad hääled oma peas. Peame sulgema ukse igasugustele mõtetele nii homse kui maailma sündmuste suhtes. Jeesus ütles meile: „Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest!“ (Matteuse 6:34). 
Jumal, kes on meid ustavalt kandnud kuni tänaseni, ei jäta meid hätta ka eelolevatel aegadel. Pange tähele Psalmisti hüüdu: „Ole mulle armuline, Jumal…sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub! Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole, Jumala poole, kes juhib mu asja. Küll ta läkitab abi taevast ja päästab mu; ta annab laimatavaks selle, kes tahtis mind rünnata. Sela. Küll Jumal läkitab oma helduse ja ustavuse.“ (Psalmid 57:2–4).
„Kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal. Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata. Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.“ (Psalmid 63:7–9).

teisipäev, 28. märts 2017

OHAKATE POOLT TROONILT TÕUGATUD

Tahan jagada sinuga täna sõna, mille usun olevat Kristuse mõtetes ja mis on edastatud läbi Püha Vaimu. Usun, et tegu on millegagi, mis on tänapäeva koguduse üks suurimaid vajadusi. Pole kahtlustki, et see on sõna, mida iga usklik peaks kuulma.
Üha suurenev hulk kristlasi ei leia enam rahuldust Kristuses. Issand on tõugatud troonilt „ohakate“ poolt nagu Ta ise neid nimetas. Nendeks on selle maailma mured, rikkuste petlikkus ja erinevad südamehimud. Jeesus ütles, et ohakad olid need, mis lämmatasid Sõna ja muutsid selle viljatuks (vt Markuse 4:7).
Ons’ Issand su mõtetes täna rohkem kui Ta oli seda aasta tagasi? Veedad sa Tema ligiolus täna rohkem aega kui aasta tagasi? Kas sinu igatsus Tema järele on kasvamas või kahanemas?
Paljud, kes olid kord kirglikult Jeesusesse armunud, ajavad täna taga oma huve. Nad on koormatud kõikvõimaliku stressi ja probleemide tõttu, ajades taga rikkusi ja muid selle maailma asju. Nad on muutunud külmaks või leigeks ning neil on üha vähem aega Jeesuse jaoks. Issand ja kogudus saavad neilt vaid tunnikese – seda pühapäeva hommikul.
Jeesus ütles: „Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab.“ (Johannese 15:6). Ehk teisisõnu, see inimene kuivab kokku ega ammuta enam elu tõelisest viinapuust. Ta on petetud mõttest, et kõik on hästi, kuna ta räägib endiselt sellest lähedasest suhtest, mis tal kord Jeesusega oli.
Kuulen, kuidas Püha Vaim kutsub Jumala rahvast tagasi oma esimese armastuse juurde. Tagasi selle juurde, kus olla üha enam janune ja näljane Jeesuse järele. Tagasi selle juurde, kus veeta kvaliteetaega Tema ligiolus, armastada Ta Sõna, heita kõik oma mured Tema hoolde ja sõltuda igati Tema juhtimisest. Kristus igatseb, et Ta armastatud pöörduksid tagasi Tema juurde armastuses ja sõnakuulelikkuses.
Edastan selle sõnumi teile alandlikus meeles, uskudes ja lootes, et Püha Vaim õhutaks te südameid ja tõmbaks teid lähemale iseendale.

esmaspäev, 27. märts 2017

MEIL PEAB OLEMA JUMALA LIGIOLU - Gary Wilkerson

Jumal ütles prohvet Aamosele: „Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan neid ja ma ei salli teie koosolekute lõhna…Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu! Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!“ (Aamos 5:21, 23-24). Jumal ütleb igale põlvkonnale: „Küsimus pole mitte laulus või helis, mida ma teilt ootan. Küsimus on õiguses ja õigluses, mis voolavad teie ülistusest ning selles, milliseid tegusid need õhutavad teid tegema, toomaks au minu nimele.“
Me ei saa enam mõõta laulus peituvat väge selle meelelahutusliku väärtuse või mõne muu inimliku standardi järgi. Me mõõdame seda selle järgi, kas see kutsub esile seda, mida Püha Vaim just sel hetkel oma Koguduse jaoks soovib. Meie ülistus peaks kätkema Tema alatiselt voolavat õiglast ligiolu. Seetõttu ei saaks me ka lubada lavale neid, „kes te sepitsete laule naabli saatel…ja võiate endid parima õliga.“ (Aamos 6:5-6). See salm räägib juhtidest, keda me võiame ainuüksi nende talendile, oskustele ja tarkusele tuginedes. Jumal kutsub meid puhastama oma lavad kõigist standarditest, mis ei vasta järgnevale: “Issand, Sina oled siin paigas!“
Kõneldes kõigile pastoritele, kõnelen iseendalegi, kui ütlen: „Ons’ me usk tõesti rohkem me strateegiates, struktuurides ja programmides kui Jumala juhtimises? Kui nii, tuleb lava neist asjadest puhtaks lüüa.“ Kogudustel võib ju olla kõik vajaminev, moodustamaks dünaamilist kogudust. Võime ju kanda hoolt selle eest, et iga jutlus oleks viimse kui detailini peenelt viimistletud, iga laul täiuslikus helistikus, espresso masin täitmas inimeste tasse, kuid – see kõik on väärtusetu, kui selle kõige keskel ei leia kusagil Jumalat.
On aeg heita kõrvale küsimustikud selle kohta, mida inimesed koguduselt ootavad, selle asemel, et küsida, mida Jumal ootab? Kui küsimustikud dikteerivad me suundi, võime sama hästi eemaldada „kiriku“ oma nimest, sest sel juhul me lihtsalt pole kirik. Oleme lihtsalt üks professionaalne organisatsioon, mis otsib edu vastavalt turunõudlusele. Ja see on kaugel evangeeliumist!

laupäev, 25. märts 2017

KUULUTA NEILE REBASTELE - Carter Conlon

Olles otsustanud oma elus asjad korda seada, ei tasu üllatuda, kui hingevaenlane tuleb ja ütleb sulle, et sa ei saa sellega nagunii hakkama. Isegi Jeesus seisis ta valedega silmitsi, kuid Ta teadis, et see oli kõigest „rebane“, kes tahtis hävitada Talle Jumala poolt antud viinamäe vilja.  
Piibel räägib meile ajast, kui „tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele: „Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!” Aga tema ütles neile: „Minge ja ütelge sellele rebasele: Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule.““ (Luuka 13:31-32).
„Jõuan lõpule“ tähendab oma eesmärki saavutama. Pole kahtlustki, et Saatan püüab sind rajalt maha võtta, öeldes: „See tee on sinu jaoks liiga raske. Vali kergem tee. Sa ei pea ju ometi tegema asju Jumala moel!“ Ometi, pane tähele, kuidas Jeesus vastas: „Ei! Ma ajan kurjad vaimud välja, millele järgnevad tervenemised. Ja kolmandal päeval ma saavutan oma eesmärgi, tehes seda Jumala väes!“
Sinulgi on vägi kuulutada rebastele oma elus: „Ma ei lase teil enam oma elus möllata! Tänu Jumala armule saan ma teist lahti. Mulle on antud vägi, et võita ära kõik kuri ja tervenemised tulevad esile minugi elus ja selle läbi. Ma ei vii oma töökohta midagi, mis kannab küll kristluse silti, kuid mis jätab maha tohutu haisu, kui kusagilt mööda lähen. Ei! Ma viin endaga kaasa hoopis Jumala ligiolu magusa lõhna, kuhu iganes ma ka ei lähe! Ma lõpetan oma teekonna, saavutades oma täispotentsiaali elus, milleks mind on kutsutud! Ükski väike rebane ei saa mind juhtida kõrvale Jumala plaanist mu elu jaoks!“
Kuuluta seda kõike neile rebastele ja usalda seejärel Jumalat, et Tema annab sulle oma armu ja varustuse.
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. 

reede, 24. märts 2017

OLED SA HAIGET SAANUD?

Püha Vaim juhtis mind palveajal Psalmide 56 juurde. See sõna on mõeldud kõigile neile, kes on haiget saanud. Olgu siis oma pere, sõprade või jumalakartmatute inimeste sõnade-tegude poolt. See sõna on ka neile, kes küll armastavad Issandat, kuid kes valavad pisaraid ja kannavad koormaid, mis tunduvad muutuvat iga päevaga üha raskemaks. Osa usklikke ärkab igal hommikul hirmu ja meeleheite pilve all. Rahalised raskused võivad rõhuda ja hirmutada. Teised kogevad tõsiseid tervisehädasid ja väljakannatamatut valu. Kolmandad kurvastavad pereliikmete pärast, kes on tõsistes raskustes ja võib-olla ka mässamas Jumala vastu.
Võta siis kuulda seda imelist Jumala Sõna, mis mõeldud sulle, kes sa keset raskusi praegu:
Psalm 56:4 “Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale.“
Psalm 56:5 “Jumala peale, kelle sõna ma kiidan. Ma loodan Jumala peale, ei ma karda. Mida võibki lihane inimene mulle teha??”
Psalm 56:9 “Pane sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole su raamatus?”
Psalm 56:10 “Kord peavad taganema mu vaenlased sel päeval, mil ma hüüan; seda ma tean, sest Jumal on minu poolt.“ 
Psalm 56:14 „Sest sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. 
Need on võitud sõnad Jumala Vaimult. Julgustan sind palvetama iga selle salmi üle ja haarama sellest usus kinni. Jumal teab kõike su võitluste ja valu kohta. Ta teab igat detaili su olukorra kohta ja kuuleb isegi sõnatut nuttu su murtud südames. 

neljapäev, 23. märts 2017

TÕELINE VÄRSKENDUS

Apostlite tegude raamatus 3:19 (vanas tõlkes) räägitakse „hingamiseaegadest“, mida saab kogeda Issanda ligiolus olles. Usun, et isegi praegu, keset keerulisi aegu kogu maailmas, kogeb Kogudus neid hingamiseaegu. See on sündmus, mille käigus Jeesus ilmutab oma ligiolu üle kogu maailma.
On tõsi, et paljudes kogudustes leidub vaimset surnud olemist ja kuivust. Suur hulk usklikke on läinud kompromissile oma usu suhtes, samas kui teine hulk on täiesti segane maailma naudingute järele. Samas aga toimub ka midagi täiesti aulist üle kogu maailma ja seda isegi islami rahvaste seas. Leidub täiesti vaieldamatuid kinnitusi selle kohta, et Püha Vaim hõljub rahvaste üle ja Kristuse erakordne ligiolu tuleb esile väga võimsal viisil. See sünnib nii Venemaal, Hiinas, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja kõigi rahvaste seas kogu maa peal. Jumal sütitab inimesi nii Mongoolias kui endistes Nõukogude Liidu riikides. Jumala Vaim tegutseb võimsalt ka Indias. Kuulen neist värskendamise –ja hingamiseaegadest ka erinevates Ameerika linnades ja paikkondades. Pastorid igatsevad lausa meeleheitlikult Jumala ligiolu esiletuleku järele oma kogudustes.
Taoline Kristuse värskendava ligiolu esiletulek on aga ainuüksi Tema ülistamise tulemus. Mitte imede ja tunnustähtede, mitte vaimuandide ega isegi „ärkamise“, mis mingi hetk vaibub. Tegu on lõpuaegade ilmutusega Kristuse aust ja väest. Paljud inimesed kirjutavad mulle oma igatsusest kogeda oma kogudustes tõelist Kristuse ligiolu. Nad tahavad kuulda jutlust karjase suust, kes on veetnud üks ühele aega oma Issandaga. Nad ei  taha enam meelelahutust, etteasteid ja tühje meetodeid. Nende praegune südamehüüd on: „Andke mulle Kristust! Andke mulle sulatavat, tervendavat, imelist Jeesuse ligiolu.“
Olgu see kõigi Jumalalaste hüüd neil päevil.

kolmapäev, 22. märts 2017

JUMAL ON VÄGA KANNATLIK

Jumala sõnum oma rahvale Psalmides 37 puudutab mind vägagi sügavalt. Tahan julgustada sind lugema seda Psalmi veel enne, kui päev õhtusse jõuab. See on üks rikkalikumaid ja julgustavamaid peatükke kogu Jumala Sõnas. Millest iganes sa ka läbi ei läheks ja ükskõik, kui katsumusterohke su olukord ka poleks – sellest Psalmist saab sulle võrratu jõu ja julgustuse allikas.
Psalmid 37:7 pakub mulle erilist huvi just selles valguses, mis on toimumas geide kogukonnas. Erinevad Ameerika osariigid võtavad vastu seadusi, mis sillutavad teed geide abieludele ja sajad homopaarid on juba ka abiellunud. Olin nii meeleheitel kõigest sellest seadusetusest ja Jumala poolt seatud tõelise abielumudeli pilkamisest, mistõttu hüüdsin: „Oh, Issand, nad röövivad meilt meie rahva. Nad pilkavad Su püha Sõna. Ameerika kümbleb end sellistes pattudes, mille sarnaseid ei nähtud isegi Soodomas ja Gomorras. Pole ühtki talletatud piibellikku alust, mis kinnitaks homoabielusid tolle aja ühiskonnas.“
Siis aga lugesin Psalmi 37:7 „Ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!“ Ehk teisisõnu: „Ära lase sel minna hinge. Ära ärritu sellest. Jumal kuuleb oma rahva seesmisi sügavaid oigamisi ja Ta on väga kannatlik.“ Ärgu ükski kurja tegija arvaku hetkekski, et Jumal saab vaatama läbi sõrmede nende otsesele sõnakuulmatusele ja Tema Sõna pilkamisele. Läbi kogu Piibli on näha, kuidas Jumal saadab oma kohtumõistmise, kui seadusetus hakkab ühiskonda neelama. Seetõttu palugem oma rahva pärast keset praeguseid aegu, kuna Jumal kuuleb oma rahva palveid!

teisipäev, 21. märts 2017

SÜDAME VÄLJAVALAMINE

Järgnev sõna, mille Püha Vaim mulle andis, on nende jaoks, kes vajavad vastust oma palvele, abi hädaolukorras või kes on valmis liigutama Jumala südant vastavalt Tema Sõnale. Haara kinni lepingulisest tõotusest Psalmides 46:1: „Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.“ 
Fraas „kergesti leitav“ viitab mõttele „alati saadaval, koheselt ligipääsetav“. Usk peab leidma rahu teadmisest, et Jumala Vaim elab meis kõigis nii ööd kui päevad ja seda pidevalt. Ja kuna Ta on seadnud end elama me sisse, kuuleb Ta ka igat me palves õhatut mõtet ja hüüdu. Seetõttu võime olla kindlad, et kui Ta kuuleb meid, siis Ta ka vastab me palvetele. Pole kahtlustki, et Püha Vaim saab liigutama taevast ja maad iga Jumala lapse heaks, kes võtab aega valamaks välja oma südant Isa ees.
Loe ja usu Psalme 62:5-7. Tegu on Taaveti palvega, mis puudutas Jumala südant. Taavet ütles: „Oota ainuüksi Jumalat! Ära oota abi ühestki teisest allikast. Ainuüksi Tema peab olema su varustaja, ainus lootus ja kaitse. Ainuüksi Tema saab anda sulle jõu, mis hoiab sind käigus kuni vastuse saabumiseni.“
Siin aga peitub selle kõikehõlmava palve saladus ja tuum, mida iga Jumala püha on läbi ajaloo omandanud – oma südame väljavalamine Issanda ees. „Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks!“ (Psalmid 62:9). Hanna on meile selles heaks eeskujuks. Igatsedes nii väga lapse järele, valas ta oma hinge välja Issanda ees (vt 1 Saamueli 1:15). Mispeale Piibel ütleb: „Ja ta nägu ei olnud enam kurb.“ (1 Saamueli 1:18).

esmaspäev, 20. märts 2017

MIKS ME OLEME ÕNNISTATUD? - Gary Wilkerson

Jumal tahab õnnistada meid ja osutada meile oma soosingut. Ta igatseb rikastada su elu, abielu ja vaimulikku elu. Ta tahab anda sulle tarkust, arusaamist ja tunnetust, et su otsused tooks esile õnnistusi su elus. Kui aga oleme saanud osa Jumala õnnistustest, peame olema valvel, et me ei kulutaks neid ära millegi iseka peale.
Luuka 12:16 räägib meile mehest, kes oli õnnistatud. „Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: „Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.“ Jumal on helde ja soovib valada välja oma annid oma laste üle. See lugu aga võttis kiiresti vale pöörde, kui me näeme seda meest endamisi arutamas: „Mis ma pean tegema? Mul ei ole  kohta, kuhu oma vilja koguda.” (salm 17). Kelle vili see nüüd tegelikult oli? Kuna kõik kuulub Jumalale, näitas see mees üles oma isekat loomust. Ta hakkas nägema oma talente, suhteid ja paljusid Jumalalt saadud ande kui midagi, mida kasutada iseenda kasuks. See isekus hakkas ilmutama tema tõelist palet. „Ja ta ütles: „… ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!” (Luuka 12:18-19).
Jumalale meeldib õnnistada oma lapsi, kuid samas tunneb Ta ka muret, mida sa nende õnnistustega peale hakkad. Mis on Tema eesmärk sinu õnnistamisega? On see tõesti vaid selleks, et ajada iseendale kokku kõikvõimalikku head ja luua endale väike, täiuslik mugavuse kookon, mille järgi oled alati igatsenud? Ei! Nii nagu on näha Jumala algsest lepingust kogu inimkonnaga aegade algusest, oled sa õnnistatud selleks, et olla omakorda õnnistuseks teistele!

laupäev, 18. märts 2017

HEA UUDIS KÕIGILE - Nicky Cruz

Aastaid tagasi tuli Londonis toimuvale krussaadi avaõhtule kokku vägagi kirev seltskond – hipid, punkrokkarid, sõltlased, metslased, prostituudid, kodutud ja kes iganes veel. Kuhu iganes ma ka ei vaadanud, nägin lapsi ja noori lillade, roheliste ja oranžide juustega. Enamus neist kandis musta värvi riideid, kaetud saatanlike sümbolitega ning nende kehad olid augustatud kõikvõimalikest kohtadest. Ma pole eales varem näinud nii suurel hulgal segaduses ja katki olevaid noori.
Mu abikaasa Gloria istus esireas. Valmistudes lavale mineva, heitsin korra pilgu tema suunas ja nägin, kuidas üks noormees tema kõrvale istus. Ta nägi hirmuäratav välja – metslane kõigi sinna juurde kuuluvate „kaunistustega“! Kui ta end ühele poolele kallutas, märkasin midagi ronimas ta põlve peal. Vaatasin lähemalt ja nägin väikese rihma otsas olevat musta rotti. Gloria tunneb kabuhirmu rottide ees, kuid ta ei märganud teda algul. Lootsin südamest, et nii jääbki. Kuid niipea, kui see noormees oma pea Gloria poolt ära pööras, vaatas Gloria tema poole ja otse loomulikult nägi ta põlvel ronivat rotti.
Gloria teab, et armastan teda ega laseks midagi halba juhtuda talle. Kuid samas ei saanud ma ju inimest roti pärast krussaadilt välja visata – eriti veel sellist, kes ilmselgelt vajas Jeesust. Nii et tabades Gloria pilku, andsid talle märku, et ta rahulikuks jääks. Ma ei tea, kas ta mõistis mind või mitte, kuid igal juhul jäi ta oma kohale ja istus seal läbi kogu teenistuse kui tukuinui. Tõeline kangelane ikka!
Hiljem, kui oli altarikutse aeg, oli see noormees esimene, kes ette tuli, et oma elu Jeesusele anda. Ta seisis seal altaril, rott käes ja pea kummardatud palveks. Pisarad voolasid ta palgeilt, kui üks me vabatahtlikest oma käe ta õlale pani ja ühes temaga palus, et Jeesus ta ellu tuleks.
„Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Markuse 16:15). 

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“

reede, 17. märts 2017

KAITSEV KATE

Kui Mooses kuulis põlevast põõsast Jumala häält, oli ta üllatunud sellest, mida Jumal palus tal teha: „Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!” (2 Moosese 3:5). Jumal ütleb täna igale kristlasele seda sama, mida Mooseselegi: „On vaid üks pinnas, millelt sa võid läheneda mulle ja selleks on püha maa. Sa ei saa vähimalgi moel loota oma lihalikule loomusele, sest mitte miski, mis on lihalik, ei jää püsima minu ligiolus.“
Miks küll keskendus Jumal selles 2 Moosese piiblilõigus jalatsitele? Mis on sel pistmist oma lihaliku loomuse maha panemisega? Sest jalad on me ihu üsnagi õrnad osad ja jalatsid on need, mis neid kaitsevad. Need kaitsevad meid erinevate elementide, kivide, usside, mustuse ja tolmu ning kuuma sillutise eest. Nii et Jumal kasutas Moosese puhul igapäevaselt tavalist asja, andmaks talle vaimulikku õppetundi. Nii nagu Jeesus seda hiljem müntide, pärlite, kaamelite ja sinepiivade abil tegi. Jumal ütles: „Mooses, sa kannad kaitsvat katet, et hoida oma ihu vigastuste eest, kuid mitte ükski maine kaitse ei suuda sind tegelikult lõplikult hoida. See, kuhu mina olen sind saatmas, nõuab päästvat imet.“
Kuhu Jumal siis Moosese saatis? Egiptusesse – üleastumiste koopasse – et seista silmitsi kalgi diktaatoriga. Mooses pidi panema kõrvale kogu oma lootuse oma inimlikkusele – oma tasaduse, innukuse ja alandlikkuse. Kõik ta võimed oleks olnud tühised, kui Jumal poleks neid pühitsenud. Mooses pidi panema kogu oma usu ja lootuse vaid Jumala nimele ja väesse.
Pole kahtlustki, et Mooses seisis silmitsi erinevate proovilepanekute ja katsumustega. Ta oli kohe, kohe juhtimas pea kolme miljonit inimest kõrbe, kus polnud ühtki kohta, kust toitu osta või kust vett saada. Ta oli kõiges täielikult sõltuv Jumalast!
Jumal tahaks küsida meilt seda sama, mida Mooseseltki. Oleme me valmis loobuma omaenda võimetest ja ambitsioonidest ning usaldama täielikult Teda? Oleme me tõesti valmis lootma kõige täiega Tema peale ja mitte oma enda andidele ning plaanidele?

neljapäev, 16. märts 2017

PUHAS JA LAITMATU

Mina usun, et iga episood või lugu Vanas Testamendis kätkeb endas täit tõde Uue Testamendi usklike jaoks. Mil iganes mul on raskusi Uue Testamendi tõdede mõistmisega, pöördun tagasi nende eelvarjude juurde Vanas Testamendis. Üks taolisi näiteid puudutab Moosese ja põleva põõsa lugu. Usun, et see konkreetne lugu on täis tähendusrikast Uue Testamendi tõde, mis puudutab pühadust.
Mooses karjatas oma äia lambaid Hoorebi mäejalamil, kui korraga üks kummaline vaatepilt köitis ta tähelepanu. Üks lähedal olevatest põõsastest oli leekides ja ometi ei põlenud ära! „Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks  kibuvitsapõõsas ära ei põle.” Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!” (2 Moosese 3:3-4). Minnes lähemalt vaatama, kuulis Mooses, kuidas Jumal teda põõsast hüüdis. See oli elav tõestus sellest, et Jumal oli kohal ja Tema pühadus ilmnes visuaalses efektis. Pole kahtlustki, et kus iganes Ta on, see paik on püha!
„Vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud; sest kirjutatud on: „Olge pühad, sest mina olen püha!”“ (1 Peetruse 1:15-16). Ehk teisisõnu – see on kirja pandud, salvestatud ja lõplikult paika pandud, et me peame olema pühad, nii nagu Jumal on püha.
„Jumal ei ole meid ju kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele.“ (1 Tessalooniklastele 4:7). Jumal pole meid kutsunud vaid selleks, et me päästetud saaks, taevasse pääseks või Tema armu kogeks. Need on pigem me tõelise kutsega kaasas käivad hüved. Me tõeline kutse on olla pühad nagu Jumal on püha. Iga Jeesusesse Kristusesse uskuja on kutsutud olema püha – olema puhas ja laitmatu Jumala silmis. Nii et, kui oled uuestisündinud, peaks pühadus olema su südamehüüd: „Jumal, tahan olla nagu Jeesus. Tahan tõesti olla püha su ees kõik oma elupäevad.“

kolmapäev, 15. märts 2017

HOIA ALAL OMA VALVSUS!

„Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.” (Ilmutuse 12:12). See piiblisalm Ilmutuse raamatust annab meile teada, et Saatan on kuulutanud põhjaliku sõja Jumala rahva vastu. Ühtlasi annab see aga teada sellestki, et Saatanal on oma töö lõpule viimiseks oma kindel tähtaeg, sest ta teab, et tal on aega üürikeseks.
Jeesuse Kristuse järgijatena peame olema pidevalt teadlikud, et Saatana peamine eesmärk on hävitada meid. Seetõttu ütleb Paulus, et peame teadma ta taktikate ja plaanide kohta nii palju kui vähegi võimalik, „et saatan meid ei tüssaks. Sest tema mõtted ei ole meile teadmata.“ (2 Korintlastele 2:11).
„Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata.“ (1 Peetruse 5:8).  See ei tähenda seda, otsekui Saatan hõljuks kusagil kosmoses, jagades oma deemonlikele jõududele korraldusi. Me teame, et Saatan heideti alla maa peale, kui Kristus teda ristil võitis. Seetõttu on ka tema kuningriik piiratud sellega, mis siin ja praegu (vt Ilmutuse 12:12). 
Osa kristlasi usub, et Saatan on kõikvõimas (omades kogu väge), kuid tegelikult on ta Jeesuse poolt lüüa saanud ja temalt on röövitud kogu meelevald. Ühtlasi pole ka Saatan kõiketeadev (ta ei suuda lugeda inimeste mõtteid!) ega kõikjalviibiv. Ta ei suuda olla korraga kõikjal.
Küll aga on Saatanal üle kogu maa oma väed ja võimud ning need deemonite hordid tantsivad kõik tema pilli järgi. Nad kuulevad, kui sa palvetad ning näevad su sõnakuulelikkust Jumala ees. Ja see on see, mis õhutab Saatana viha üles su vastu! Kui Piibel ütleb, et Saatanal on veel vaid veidi aega, siis see ei viita ajale, mis jääb kuni Kristuse tagasitulekuni. See puudutab jätkuvaid tähtaegu, paljusid lühikesi perioode, mille jooksul viia täide oma plaanid ja sõdida Jumala pühade vastu.

teisipäev, 14. märts 2017

VARJUPAIK HÄDA AJAL

Siirad kristlased on küsinud mu käest: „Keda küll uskuda? Olen aastate jooksul lugenud paljude jumalasulaste kohta, kes olid veendunud, et maailma lõpp on lähedal. Ja ometi panid nad ikka ja jälle puusse. Usun, et osad jagasid seda infot vaid selleks, et mõnda oma raamatut müüa, samas kui teised tõsimeeli uskusidki Jumalat ütlevat, et lõpp on lähedal.“
On olnud aegu, kus olen isegi olnud täiega murtud Jumala ees, kisendades kogu südamest: „Issand, olen nii palju aastaid kuulutanud, et kohtumõistmine on ukse ees. Olen edastanud hoiatusi eelolevate majanduskriiside kohta ja näinud täiesti vastupidist juhtumas. Näen, kuidas Ameerika õitseb ja jätkab rõõmsalt oma teekonda, tappes samal ajal üsas olevaid beebisid, lastes liugu rüveduse teedel ning tõrjudes Sind välja kõigist institutsioonidest. Kaua veel, Issand?“
Jeremija kuulutas aastaid sündmustest, mis polnud veel sündinud. Ta hüüdis: „Sa valmistasid mulle pettumuse, Issand, ja ma olen pettunud; sa oled minust tugevam ja võitsid. Ma olen iga päev olnud naeruks, kõik pilkavad mind. Sest iga kord, kui ma räägin, pean ma kisendama. Ma hüüan: „Vägivald ja rüüstamine!” Sest Issanda sõna on saanud mulle igapäevaseks teotuseks ja pilkeks.“ (Jeremija 20:7-8). 
Samas ei suutnud Jeremija ka lõpetada Jumala rahva hoiatamist. Isegi, et tundus, et ta prohvetlikud ettekuulutused ei täitu, jätkas ta siiski nende kuulutamist. Kogen seda sama tuld, mida Jeremija koges, põlemas ka enda südames ja olen enam kui veendunud, et Jumal on pööranud oma palge selle rahva juurest tänu nende verevalamistele ja ülbusele Tema nime suhtes. Usun, et Ta kohtumõistmine on peagi käes!
Teisalt aga olen tänulik paljude Jumala tõotuste eest Tema Sõnas, mis lubavad hoida ja õnnistada Tema rahvast läbi kõigi tormide. Jumala palvetav rahvas ei pea kartma ega muretsema. „Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal. Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!“ (Psalmid 9:10-11). 

esmaspäev, 13. märts 2017

JUMALA VÄESTAV ARM - Gary Wilkerson

„Temas on meil lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda, millega ta meid on ülirikkalikuks teinud.“ (Efeslastele 1:7-8)
Me oma kogudustes pole veel jõudnud armu väliskihinigi. Oleme oma suhtes Jumalaga ammutanud armukarikast vaid üksikuid väikesi sõõme ning tuginenud seejärel jälle omaenese võimekusele.
Kui Jeesus ütleb, et peame uuesti sündima, omama usku, palvetama, otsima Tema palet ja armastama oma ligimest, siis iga see korraldus on jah ja aamen. Meilt oodatakse Tema korralduste täitmist ja seda täielikult, mitte vaid oma suva järgi.
Osad kogudused eelistavad aga olla osades valdkondades sõnakuulelikumad kui teistes. Nad rõhutavad evangeliseerimist, sotsiaalset õiglust, poliitilist aktiivsust, vaeste aitamist ja palvetamist. Kuid ükski kogudus, kes sõidab kaheksasilindrilise mootori asemel vaid ühesilindrilisega, pole Jumalale meelepärane. Iga kogudus või usklik, kes ei kuuletu Jumala korraldustele, on elav näide sõnakuulmatusest! Sest Jumal lihtsalt ei lase meil ignoreerida teatud oma korraldusi. Samas aga pole ka täiuslik sõnakuulelikkus võimalik. Vähemalt mitte me omas jõus. Põhjus, miks eelistame ühtesid sõnakuulelikkuse valdkondi teistele, on selles, et osasid neist on kergem täita kui teisi.
Elu täis rõõmu ja võite ei viita veel sellele, kas oleme edukad või mitte Jumala korralduste täitmisel. Küsimus on ikka selles, milline on me suhtumine Tema korraldustesse. Kui ma alles noor olin, ütles üks mu noortejuhtidest mulle: „Sa võid muuta end selliselt, et kiusatused ei tule enam kunagi tagasi. Sul on võime tõmmata end välja ükskõik, millest.“ Kas tõesti? Selleks ei kulu just kaua, et näha, kui väär taoline arusaam tegelikult on.
Me ise ei suuda midagi oma elus muuta. Seetõttu peame laskma Jumala armul väestada end, et tuua esile see muutus. Nii meis kui meie maailmas. 

laupäev, 11. märts 2017

PÜHA VAIMU SÜMBOLID - Jim Cymbala

Piiblis on Püha Vaimu jaoks mitmeid erinevaid sümboleid. Üheks neist on tuul, mis kreeka keeles Uues Testamendis tähendab ka „hingeõhku“. Tuul aitab meil kujutada ette Vaimu nähtamatut ja müstilist liikumist (vt Johannese 3:8).
Tuvi sümboliseeris Püha Vaimu Jeesuse ristimise ajal. „Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale.“ (Markuse 1:10). Püha Vaim on ühtaegu kõikvõimas kui samas ka kummalisel kombel õrn ning tundlik meie suhtes. Sellest lähtuvalt võime Teda väga kergesti kurvastada.
Õli on sümbol, mida sageli kasutatakse Püha Vaimu kohta Vanas Testamendis. Püha Vaimu võidmist võrreldakse õliga, millega kogudusetelgis võiti peaaegu kõike. Kui see ehitati ülistuse paigaks, ei võitud õliga vaid templi erinevaid esemeid, vaid ka preestreid. Hiljem said koguduse vanemad korralduse palvetada haigete eest ning võida kannatavaid usklikke Püha Vaimu märgiks õliga (Jaakobuse 5:14).
Tuli on üks mu lemmiksümboleid Püha Vaimu kohta. Seda kasutatakse kui Jumala väe ja ligiolu kujundina. Ristija Johannes ilmus orbiidile enne Jeesuse esiletulekut ja kuulutas: „Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam…Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.“ (Luuka 3:16)

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.

reede, 10. märts 2017

„SIIN EI HIILGA MITTE KEEGI!“

Kuigi me organisatsioon kasutab paljusid kaasaja kõrgtehnoloogia meetodeid, ei ammuta me oma juhiseid neist „teenimisvahenditest“. Me veedame aega põlvedel, otsides Issanda juhtimist iga oma teenistusvaldkonna tarvis.
Tänapäeval on aga „eksperdid“ haaranud koguduse ohjad enda kätte. Pattu vaadeldakse läbi psühholoogiliste terminite, nimetades seda haiguseks. Pühadust kuulutavad prohvetid on asendatud psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega, kes räägivad mingit kaasaja mõistetamatut keelt ja altarid on asendatud nõustamisruumidega. Jeesus on tõugatud troonilt ja Tema asemel ülistatakse Freudi.
Jumal juhtis mind aastaid tagasi alustama narkosõltlastele ja alkohoolikutele mõeldud teenistusega. Ilma senditagi taskus või raamatuteta „Kuidas teha…“ – sõltudes täielikult vaid Pühast Vaimust – riputasime oma kontori kohale sildi: „SIIN EI HIILGA MITTE KEEGI PEALE PÜHA VAIMU!“ Teenistustel oli me palveks: „Issand, meie abi ei tule psühholoogiast, vaid Pühalt Vaimult. Me ei saa töötada inimeste mõistuse kallal, kui Sa pole esmalt muutnud nende südameid.“
Nicky Cruz, üks esimesi gängiliikmeid, kellega New York Citys kokku puutusime, oli südame poolest mõrvar. Üks psühhiaater tundis huvi tema loo vastu ja olles veetnud temaga ühe täispika päeva, jõudis ta järeldusele, et Nicky on parandamatu ja lootusetu juhtum. (Samal aja, kui Nicky tundis rõõmu „mõistuse arstide“ segadusse ajamisest.) Ometigi olid Jeesusel Nickyga omad plaanid! Kristus tegi temaga altaril 5 minuti jooksul midagi, mida eksperdid ei pidanud võimalikuks. Jumal saatis oma noole otse ta südamesse. Tõe noole, mis hüüdis: „Nicky, Jeesus armastab sind!“ Nicky kivine süda sai hoobilt asendatud lihase südamega. Olles üleloomulikult muudetud Jumala väe poolt, ta nuttis ning kallistas kõiki end ümbritsevaid inimesi. Seda kõike peale seda, kui ühiskonnas tunnustatud spetsialistid olid ta maha kandnud!
Olen viimaste aastate jooksul jälginud ärevusega, kuidas kogudused on aeglaselt, kuid kindlalt, kõrvaldanud Kristuse troonilt ning seadnud sinna maailma tarkuse asemele. Kuid taaskord – Jeesusest peab saama vägi Jumala rahva selja taga.

neljapäev, 9. märts 2017

TASU

Las ma tuua teile esile neli traagilist tagajärge, mis kaasnevad Issanda troonilt tõukamisega.
„Iisrael on vohav viinapuu, mis kasvatab oma vilja.“ (Hoosea 10:1). Iisraelis pidi igaüks ise enda eest hoolt kandma, mille tulemuseks oli totaalne tühjus. Hoosea rääkis siin usklikele, näidates neile pilti sellest, mis saab nendega, kes tõukavad Issanda välja oma eludest. Need inimesed muutuvad isekateks ja õnnetuteks ning kõik nende püüdlused lõppevad tühjustundega.
„Nende süda on valelik…nende altarid purustatakse, nende sambad hävitatakse.“ (Hoosea 10:2). Meie rahva süda on kaksipidine ja valelik. Ameeriklased kummardavad küll Jumalat ja usku oma sõnadega, kuid ei ülista Teda tões. See aga on viinud kõigi meie institutsioonide otsese kokku kukkumiseni. Meie ühiskond ei usu enam Jumalasse, pöördudes selle asemel hoopis valitsuse, haridussüsteemi ja sotsiaaltagatiste poole. Seda kõike selleks, et leida mingitki stabiilsust. Jumal aga ütleb: „Kui te ei usu ega usalda mind, lasen ma kõigil neil institutsioonidel, mida usaldate, kokku kukkuda. Ja siis pole teil enam üldse midagi, millesse uskuda.“
„Te olete kündnud õelust, lõiganud ülekohut…Sest sa oled lootnud oma tee peale.“ (Hoosea 10:13). Hoosea ütleb: „Te olete lakanud lootmast Jumala peale ja nüüd saate lõikama oma üleastumiste vilja!“ Tänapäeva inimesed on väga peened ja haritud, kuid me oleme hüljanud Piibli ja palve. Pealegi, kuhu meie peened õpingud meid toonud on?
„Meil ei ole kuningat vaja! Kuna me ei karda Issandat, siis mida saaks kuningaski teha meie heaks?” (Hoosea 10:3). Iisraeli kuninga süda oli täis ebajumalateenistust. Nii et kui iisraellaste tagasilangus alguse sai, ei saanud ta ka midagi teha nende usu kaotuse suhtes. Ta sõnades puudus igasugune meelevald ja rahvas nurises: „Meil pole mingit juhti ega juhiseid! Triivime lihtsalt siia-sinna.“ Sama on toimumas ka tänapäeva kogudustes. Paljud kristlased pilkavad oma pastoreid, irvitades nende autoriteedi üle. Miks? Kuna nende sõnades puudub igasugune vägi! Rahvas ütleb: „Me koguduses pole enam mingit juhtimist. Oleme eksinud ja segaduses.“ Kahjuks aga on see tasu Issanda troonilt kukutamise eest.

kolmapäev, 8. märts 2017

JUMAL ON EHE, PUHAS VÄGI

Jumal õnnistas iisraellasi ja andis neile hea käekäigu, kinkides neile maju, mida nad polnud ehitanud ja viinamägesid, mida nad polnud istutanud. Ta tõstis prohvetitena üles jumalakartlikke mehi ja jagas oma rahvale selgeid juhiseid. Ta rahvas nägi aastaid oma Jumala ustavust, võttis kuulda Tema nõu ega pöördunud kunagi lihalike tegude poole. Mil iganes Jumal neid kõnetas, nad kuuletusid ja nad pääsesid imelistel viisidel võimsate vaenlaste käest.
Siis aga taganesid iisraellased oma usust ja Issand süüdistas neid pahelisuses. Prohvet Hoosea kirjeldab üht kohutavat lõikust, mis saab osaks neile, kes hülgavad Jumala valitsuse, pöördudes lihalike teede poole. Kui Hoosea kirjutas oma prohvetliku sõnumi, viitas ta inimestele, keda Jumal oli aastaid oma kätel kandnud. „Nad on sügavalt laostunud…kõik nende vürstid on tõrksad.“(Hoosea 9:9 ja 15). Mis kohutavat pattu siis Jumala rahvas tegi? Olid nad joodikud? Tegelesid seksuaalsete perverssustega? Olid nad saamahimu peal väljas? Rikkusid abielu? Tapsid? Ei. Jumal ütles, et nende pahelisus peitus selles, et nad pöördusid ära Tema nõuannetest, ignoreerides Tema sõna ning kuuletudes hoopis inimestele.
„Minu Jumal hülgab nad, sest nad ei kuula teda.“ (Hoosea 9:17). Jumala silmis on inimese suurim pahe see, kui inimene ei sõltu enam Temast! Jumal ütles lausa iisraellastele: „Te ei usalda mind enam. Ma pole enam teie teejuht ning te pöördute inimliku tarkuse poole. Te jooksete abi saamiseks tagasi Egiptuse poole – tagasi paika, kust mina teid päästsin - , hüljates mu sõna ja pöördudes ära minust.“
Üks suur puritaanlasest prohvet kirjutas kord: „Tõeline vägi pole kunagi aldis koostööd tegema. See ainult nõuab.“ Ehk teisisõnu, Jumal ei ütle sulle: „Sa tee oma osa ja ma teen oma. Astu siis aegajalt ka minu juurest läbi!“ Ei! Kohe kindlasti mitte! Jumal on ehe, puhas vägi ja Ta nõuab, et me järgiks eelkõige ja alati Teda, ükskõik, milles. Kõik, mis on alla selle, mustab Tema kuningaks olemist meie eludes.

teisipäev, 7. märts 2017

JEESUSE TROONILT TÕUKAMINE

„Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal… olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi ja tema poole.“ (Koloslastele 1:16). 
„Ja ta on oma ihu, koguduse pea…et ta kõiges saaks esimeseks.“ (Koloslastele 1:18) 
Isa Jumal kroonis Kristuse kuningaks üle kõigi rahvaste ja kogu loodu. Ta kroonis Tema ka Issandaks koguduse üle. Paulus ütleb: „Vahet pole, kuidas asjad ka väliselt ei paistaks. Kõik võib tunduda ju kui kontrolli alt väljas ja paista, otsekui Saatanal oleks kogu meelevald. Kuid tegelik tõde on see, et Jumal on pannud kõik Jeesuse jalge alla. Kristus on endiselt kuningas üle kõige!“
Need salmid tõestavad, et kõikväeline Jumal on andnud Jeesusele Kristusele valitsuse üle kõige. Ja ometi me näeme, kuidas me ühiskond ja valitsused keelduvad tunnistamast Kristuse meelevalda ja kuningaks olemist. Me oleme kõrvaldamas Jumalat oma koolidest ja kohtutest, ignoreerides Teda täiega oma seaduste loomises.
Usun, et tänu sellele, et Ameerika on hüljanud Kristuse valitseja staatuse, on me ühiskonnas ka nii palju verevalamisi, vägivalda, rassistlikku vihkamist, moraalset allakäiku, uimastite kuritarvitamist ja isegi suguhaiguste enneolematut vohamist. Seaduste loojad, harijad ja meedia on teinud Jumalast kellegi, kellest rääkimine on tabu. Kuid mis veelgi hullem – Jeesust tõugatakse troonilt isegi koguduste keskel ja paljude usklike eludes. On mõistetav, kui jumalakartmatud inimesed tahavad Kristuse troonilt kukutada, kuid milline kurvastus see on Isale näha, kuidas need, kes nimetavad end Tema nimega, kukutavad Teda samuti!
Kuna Jumal on pannud Kristuse olema koguduse jaoks kõik kõiges, ei tohiks meil olla ühtki teist allikat ega nõuandjat kui vaid Jeesus. Kogu koguduse valitsus, juhtimine ja nõu peaksid lähtuma Temast. „Meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.“ (Jesaja 9:5).