KIUSATES JUMALAT?

Kui Jeesus seisis templi kõige kõrgemal äärel, sosistas Saatan talle: „Lase käia – hüppa! Sest kui sa oled tõesti Jumala poeg, siis Ta ju päästab su!“

„Ning Kurat ütles talle: "Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks." (Matteuse 4:6)

Näed sa Saatana vingerdamist siin? Ta võttis kontekstist välja ühe Piibli tõotuse ja ahvatles Jeesust panema kogu oma elu sellele kaalule. Tema põhjendus oli: „Kui sa väidad, et Jumal on sinuga, siis tõesta seda mulle. Su Isa on juba andnud mulle võimaluse sind kiusata – kus Tema ligiolu siis oli? Siit kohe alla hüpates võid sa mulle tõestada, et Ta on sinuga. Sest kui Ta tõesti on, kindlustab Ta sulle ka pehme maandumise ja sa võid kogu oma usu sellele rajada. Kui aga mitte, võid sa ju sama hästi kohe praegu surra, selle asemel, et liikuda edasi ja mõelda, kas Ta ikka on sinuga?! Sa vajad üht imet veendumaks, et Isa on sinuga.“

Mis oli Jeesuse vastus sellele kõigele? Jeesus lausus talle: "Samuti on kirjutatud: Sina ei tohi
kiusata Issandat, oma Jumalat." (Matteuse 4:7). Mida täpselt pidas Jeesus silmas „Jumala kiusamise“ all?

Vana aja Iisrael on hea näide sellest. Jumal oli iisraellastele tõestanud oma ustavust kümnel korral, andes oma rahvale lausa silmnähtavaid kinnitusi selle kohta, et Ta on nendega. Ometigi, igakord, kui rahvas küsis ühte ja sama küsimust: „Kas Jumal on meiega või mitte?“, nimetas Jumal seda „Tema kiusamiseks“. Jeesus kasutab sedasama fraasi – „Issanda kiusamine“ – oma vastuses Saatanale. Mida see aga meile ütleb? See näitab meile, et see on sulapatt kahelda Jumala ligiolus ja see pole meie rida küsitleda, kas Ta on meiega või mitte.

Nõnda nagu Iisraeligi puhul, on Jumal ka meile andnud terve rea kinnitusi. Esiteks on Tema Sõnas suurel hulgal tõotusi, mis räägivad Tema ligiolust meie elus. Teiseks on meil meie isiklik ajalugu Jumalaga – tunnistus Tema mitmetest sekkumistest ja päästmistest meie elus. Kolmandaks on Piibel täis kinnitusi Jumala ligiolu kohta läbi kõigi sajandite.

Piibel on väga konkreetne: meie rida on käia Jumalaga usus ja mitte nägemises. Vastasel juhul lõpetame me kui truudusetu Iisrael.