VAIMULIKU SÕJAPIDAMISE SAAK

„Sõjasaagist olid nad need Issanda koja toetuseks pühitsenud.“ (1Ajaraamatu 26:27). See salm avab meile väga sügava, samas elumuutva tõe. See räägib viljadest või saagist, mida on võimalik saada ainult läbi lahingu pidamise. Ja kui see saak on võidetud, tuleb see pühendada Jumala koja ehituseks.

Ma usun, et kui me mõistame selle salmi taga peituvat võimast tõde, saame me ka aru, miks Jumal laseb meil elus läbi minna üsna pingelistest vaimulikest lahingutest. Paljud kristlased arvad, et niipea kui nad saavad päästetud, on nende raskused kõik möödas ja elu on kui üks suur lillepidu. Kuid miski ei saa olla kaugemal tõest kui taoline arvamus. Jumal mitte ainuüksi ei lase raskustel tulla me ellu, aga Tal on ka üks auline plaan nendega meie elude suhtes.

Mis aga siis oleks see „sõjapidamise saak“? Sõjasaak tähendab midagi head, mis on lahingus kätte võidetud läbi pahupidi pööramise. Piibel mainib sõjasaaki esimest korda 1Moosese 14-peatükis, kus kuningate vägi tungis Soodomasse ja Gomorasse. Sissetungijad võtsid vangi sealsed kohalikud ja omistasid neile kuuluva vara. „Ja nad võtsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse....Ja ära minnes nad võtsid kaasa ka Loti, Aabrami vennapoja...“ (1 Moosese 14:11-12)

Kui Aabram sai teada, et tema vennapoeg oli kinni võetud, kogus ta oma 318-liikmelise teenrite armee kokku ja läks vaenlastest kuningate vastu. Piiblis on öeldud, et ta“ lõi neid...ja ta tõi tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta tõi tagasi, samuti naised ja rahva.“ (1 Moosese 14:15-16)

Kujutage ette seda võidukat Aabramit Ta juhtis ühte pikka killavoori rõõmsat rahvast, kus nende vankrid olid pilgeni täis kõike head ja paremat. Tee peal kohtasid nad Melkisedekit, Saalemi kuningat, kelle suhtes Aabram tundis oma südames, et peab talle kõigist neist andidest kümnist maksma (vt.14:20). „Vaadake siis, kui suur on see, kellele ka peavanem Aabraham andis kümnist sõjasaagist!“ (Heebrealastele 7:4)

Siin on üks printsiip, millest Jumal tahab, et ka meie kinni haaraksime. Meie Jumal on huvitatud nii palju enamast kui vaid sellest, et teha meid võitjateks. Ta tahab anda meie vaimuliku võitluse eest erinevaid häid ande, saaki ja rikkusi. Me peaksime väljuma lahingust suurte koormate kraamiga, sest see on ka see, millele Paulus viitas, kui ta ütles, et „me oleme rohkem kui võitjad selle läbi, kes meid armastab!“ (vt.Roomlastele 8:37)

Taavet suhtus väga suure aukartusega sõjasaaki, mille ta lahingutes oli vallutanud. Me näeme seda eriliselt tema käitumisviisist elu lõpu poole, kui ta oli nimetanud Saalomoni valitsema enese järel Iisraelis. Nad olid kokku kutsunud kõik rahva juhid, et panna paika jumalik kord Jumala koja alal hoidmiseks. Kuid milliste vahenditega nad plaanisid seda teha? „Sõjasaagist olid nad need Issanda koja toetuseks pühitsenud.“ (1Ajaraamatu 26:27).

Las ma luua ühe pildi te silme ette. Peale igat võitu kogus Taavet kogu sõjasaagi kokku, mis sisaldas endas lademeis hõbedat, kulda, vaske, puitu, lugematul hulgal raha jne. Ta tegi seda vaid ühe kindla eesmärgiga silme ees ja see oli: kasutada kogu saaki kui võimalust ehitamaks üles Jumala koda.

Kui Piibel räägib meile templi alalhoidmisest, siis heebreakeelne algtekst tähendab „parandama koda, tihendama ja tugevdama seda, mis on ehitatud.“ Need vahendid olid mõeldud selleks, et hoida alal templi algset hiilgust ja sära.

Kus asub Jumala tempel tänapäeval? See koosneb Tema rahvast – sinust, minust ja Tema kogudusest üle maailma. Pauluse sõnade kohaselt on meie ihude näol tegu Püha Vaimu templitega. Ja nii nagu vana aja Iisraelis, nii hoiab Issand oma templit ka tänapäeval ülal läbi lahingust saavutatud saagi ja võitude. Seepärast tähendavadki me katsumused palju enamat kui vaid lihtsalt ellujäämist! Läbi iga lahingu paneb Jumala meie jaoks kõrvale rikkusi ja allikaid; Ta koondab aardeid läbi iga katsumuse. Ja seda kõike selleks, et ehitada üles ja hoida alal Tema ihu, Jeesuse Kristuse kogudust.

Mõtle sellele: aastaid peale seda, mil Saalomon ehitas templi, peeti seda ülal tänu sõjasaagile, mis oli vallutatud mineviku lahingutes. Jumala koda püsis elava ja vankumatuna, sest Tema rahvas oli tulnud igast lahingust välja mitte ainuüksi võitjatena, aga ka sõjasaagi võrra rikkamana. Taoline „varustatus läbi lahingute“ printsiip jookseb läbi kogu Piibli.