neljapäev, 5. veebruar 2015

JUMALA JÕES

Tema on otsekui vee äärde istutatud puu“ (Jeremija 17:8) Pidevas rahus elamise saladus sai paljastatud – see on elu, mis kätkeb endas rõõmu ja rahu Pühas Vaimus. See ei peitu püüetes end pidevalt muuta ega Jumalale antavates tõotustes, mida me nagunii täita ei suuda. Inimesele, kes on saanud osa sellest tõotusest, ei saa keegi enam haiget teha, sest ta lootus pole inimeste peal. Kõik tema ootused ja lootused on vaid Jumala peal. Taoline inimene ei hooli enam sellest, mida teised arvavad või teevad, kuna ta pilk on kinnitunud ainuüksi Issandale. Ja Jumal ei peta ega vea teda kunagi alt!

„Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal…“ (Jeremija 17:8). See imeline heebreakeelne sõna, mida siin „istutamise“ kohta kasutatakse, tähendab tegelikult „siirdamist“. Usk juurib üles kuiva, viljatu kõrbekadaka, mis asub keset rägastikku, tundes end inetu ja üksikuna ning istutab selle elavate veeojade äärde, mis voolavad Liibanonist. Taavet ütles: „Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna...Jumal on tema keskel, ei ta kõigu; Jumal aitab teda hommiku koites.“ (Psalmid 46:5-6). Ja Taavet ütles Jumala kohta: „Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett…Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.“ (Psalmid 65:10-11)

Aja oma juurde sügavale Jumala jõkke ja sa ei karda enam ühtki kuumust ega põuda, mis võivad sind tabada, „sest su lehed on haljad“ (Jeremija 17:8). Ükski põud ega kuumalained ei saa mõjutada sind ning sa kannad pidevalt vilja. Siis sa pole enam pidevalt väsinud, nuttev, üksildane, kuival ja end hüljatuna tundev. Saad lasta end sellest kõigest teise kohta siirdada ainuüksi selle läbi, et usud ja usaldad nii Jumalat kui Tema Sõna. Ja peagi juurduvad su juured sügavale Tema elujõkke.