TÕOTATUD MAA
Ma usun, et Psalm 46 on Uue Testamendi pilt “tõotatud maast”. Tegelikult, Psalm 46 esindab sedasama jumalikku hingamist, millele viitab Heebrea kiri: ”Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees.” (Heebrealastele 4:9). Need salmid kirjeldavad Jumala rahvale mõeldud hingamist. Seal on juttu Jumala alati kättesaadavast jõust, Tema abist hädaajal ja Tema rahust keset kaost. Jumala ligiolu on alati koos meiega ja Tema abi saabub alati õigel ajal.
Iisrael keeldus sellest hingamisest. ”Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.” (Psalm 106:24) Kahjuks sarnaneb tänapäeva kogudus üsna palju Iisraelile. Vaatamata Jumala võrratutele tõotustele ja kinnitusele anda meile rahu, abi ja täis varustatus, ei usalda me Teda täielikult. Selle asemel me hoopis viriseme ja pärime: ”Kus on Jumal keset mu katsumusi? Kas Ta siis on minuga või mitte? Kus on tunnistus Tema ligiolust? Miks Ta küll laseb kõigil neil raskustel kuhjuda mu elus?”
Mina aga kuulen Issandat küsimas oma koguduselt: ”Kas sa usud, et ma endiselt kõnelen oma rahvaga? Kas sa usud, et ma endiselt igatsen pakkuda sulle oma abi ja juhtnööre? Kas sa usud, et ma tõesti tahan rääkida sinuga iga päev, iga tund, iga hetk?” Meie vastus neile küsimustele peaks olema kui Taavetil. See jumalamees pani kogu põrgu värisema, kui ta deklareeris Jumala kohta järgmist: ”Sest tema ütles, ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile.” (Psalm 33:9).
Igale põlvkonnale, kes usub Jumala Sõna, on Jumal andnud tõotuse selle kohta, et Ta tõepoolest igatseb rääkida meiega: ”Issanda nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.” (Psalm 33:11). Kogu universumi Looja igatseb jagada oma mõtteid meiega!
Piibel ütleb väga selgelt: Jumal rääkis oma rahvaga minevikus, räägib nendega tänapäeval ja saab rääkima nendega ka tulevikus, kuni aegade lõpuni. Veelgi enam, Jumal tahab rääkida sinu probleemidest otse sinuga. Ta võib seda teha läbi oma Sõna, läbi jumalakartliku sõbra või läbi Püha Vaimu vaikse hääle, kes sosistab: ”See on see tee, mine mööda seda!”
Ükskõik, milliseid vahendeid Ta ka ei kasutaks – sa tunned Ta hääle ära. Lambukesed tunnevad oma karjase häält ja Tema on ustav ”hoidma oma vagade hingi ja kiskuma nad ära õelate käest.” (Psalm 97:10).
Iisrael keeldus sellest hingamisest. ”Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.” (Psalm 106:24) Kahjuks sarnaneb tänapäeva kogudus üsna palju Iisraelile. Vaatamata Jumala võrratutele tõotustele ja kinnitusele anda meile rahu, abi ja täis varustatus, ei usalda me Teda täielikult. Selle asemel me hoopis viriseme ja pärime: ”Kus on Jumal keset mu katsumusi? Kas Ta siis on minuga või mitte? Kus on tunnistus Tema ligiolust? Miks Ta küll laseb kõigil neil raskustel kuhjuda mu elus?”
Mina aga kuulen Issandat küsimas oma koguduselt: ”Kas sa usud, et ma endiselt kõnelen oma rahvaga? Kas sa usud, et ma endiselt igatsen pakkuda sulle oma abi ja juhtnööre? Kas sa usud, et ma tõesti tahan rääkida sinuga iga päev, iga tund, iga hetk?” Meie vastus neile küsimustele peaks olema kui Taavetil. See jumalamees pani kogu põrgu värisema, kui ta deklareeris Jumala kohta järgmist: ”Sest tema ütles, ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile.” (Psalm 33:9).
Igale põlvkonnale, kes usub Jumala Sõna, on Jumal andnud tõotuse selle kohta, et Ta tõepoolest igatseb rääkida meiega: ”Issanda nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.” (Psalm 33:11). Kogu universumi Looja igatseb jagada oma mõtteid meiega!
Piibel ütleb väga selgelt: Jumal rääkis oma rahvaga minevikus, räägib nendega tänapäeval ja saab rääkima nendega ka tulevikus, kuni aegade lõpuni. Veelgi enam, Jumal tahab rääkida sinu probleemidest otse sinuga. Ta võib seda teha läbi oma Sõna, läbi jumalakartliku sõbra või läbi Püha Vaimu vaikse hääle, kes sosistab: ”See on see tee, mine mööda seda!”
Ükskõik, milliseid vahendeid Ta ka ei kasutaks – sa tunned Ta hääle ära. Lambukesed tunnevad oma karjase häält ja Tema on ustav ”hoidma oma vagade hingi ja kiskuma nad ära õelate käest.” (Psalm 97:10).