JUMALA SÕBER
Mõtle sellele, kuidas Jumal ise kirjeldas oma suhet Aabrahamiga: ”Mu sõbra Aabrahami sugu” (Jesaja 41:8) Nõndasamuti on kirjas ka Uues Testamendis, et: ”Aabraham uskus Jumalat...ning teda hüüti Jumala sõbraks." (Jakoobuse 2:23)
Milline võrratu kompliment olla nimetatud Jumala sõbraks! Enamus kristlasi on laulnud vana head laulu: “Jeesus, parim sõber!”, kuid ülal nimetatud salmid lisavad sellele tõele ka imelise väe. See, et kogu universumi Looja nimetab inimest oma sõbraks, ületab kogu inimliku mõistuse ja arusaamise. Ja ometigi juhtus see Aabrahamiga, mis viitas selle mehe väga lähedasele suhtele Jumalaga.
Heebreakeelne sõna, mida Jesaja kasutas ”sõbra” kohta, viitab kiindumusele ja lähedusele. Kreekakeelne sõna, mida aga Jakoobus ”sõbra” kohta kasutas, viitab kallile, lähedasele kaaslasele. Mõlemad räägivad sügavast jagatud lähedusest. Mida lähemale me kasvame Kristusele, seda enam me igatseme elada täielikult Tema ligiolus. Veelgi enam, me hakkame mõistma ja nägema, et tegelikult on vaid Jeesus meie ainukene ja tõeline eluallikas.
Piibel ütleb meile, et Aabraham ”...ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.” (Heebrealastele 11:10) Aabrahami jaoks polnud miski siin elus igavene. Piibel ütleb lausa, et maailm oli tema jaoks üks ”võõras paik”. Paik, kuhu kindlasti mitte juurduda. See taevane maa, mille järgi ta igatses, ei olnud mingi konkreetne koht, vaid tähendas pigem “kodus olemist” koos Isaga. Heebreakeelne sõna “taevasele maale” on “Pater”, mis lähtub sõna juurest, mis viitab “isale”. Seega, see taevane maa, mille järgi Aabraham igatses, tähendas tegelikult paika, kus olla koos Isaga.
Samas ei olnud Aabraham mingi müstik. Ta ei olnud ka mingi askeet, kes oleks hõljunud kusagil pilvepiiril, seitsmendas dimensioonis. See mees elas oma maist elu, olles täiega kaasatud maistesse tegevustesse. Oli ta ju tuhandetesse ulatuva loomakarja omanik ja tema teenritest oleks võinud kokku panna väikese, kuid täiesti arvestatava miilitsapolgu. Aabraham oli tegus mees, juhatades oma alluvaid ning müües oma lehmi, kitsi ja lambaid.
Ometigi, vaatamata paljudele oma ettevõtmistele ja kohustustele, leidis ta alati aega lähedaseks suhteks Jumalaga.
Milline võrratu kompliment olla nimetatud Jumala sõbraks! Enamus kristlasi on laulnud vana head laulu: “Jeesus, parim sõber!”, kuid ülal nimetatud salmid lisavad sellele tõele ka imelise väe. See, et kogu universumi Looja nimetab inimest oma sõbraks, ületab kogu inimliku mõistuse ja arusaamise. Ja ometigi juhtus see Aabrahamiga, mis viitas selle mehe väga lähedasele suhtele Jumalaga.
Heebreakeelne sõna, mida Jesaja kasutas ”sõbra” kohta, viitab kiindumusele ja lähedusele. Kreekakeelne sõna, mida aga Jakoobus ”sõbra” kohta kasutas, viitab kallile, lähedasele kaaslasele. Mõlemad räägivad sügavast jagatud lähedusest. Mida lähemale me kasvame Kristusele, seda enam me igatseme elada täielikult Tema ligiolus. Veelgi enam, me hakkame mõistma ja nägema, et tegelikult on vaid Jeesus meie ainukene ja tõeline eluallikas.
Piibel ütleb meile, et Aabraham ”...ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.” (Heebrealastele 11:10) Aabrahami jaoks polnud miski siin elus igavene. Piibel ütleb lausa, et maailm oli tema jaoks üks ”võõras paik”. Paik, kuhu kindlasti mitte juurduda. See taevane maa, mille järgi ta igatses, ei olnud mingi konkreetne koht, vaid tähendas pigem “kodus olemist” koos Isaga. Heebreakeelne sõna “taevasele maale” on “Pater”, mis lähtub sõna juurest, mis viitab “isale”. Seega, see taevane maa, mille järgi Aabraham igatses, tähendas tegelikult paika, kus olla koos Isaga.
Samas ei olnud Aabraham mingi müstik. Ta ei olnud ka mingi askeet, kes oleks hõljunud kusagil pilvepiiril, seitsmendas dimensioonis. See mees elas oma maist elu, olles täiega kaasatud maistesse tegevustesse. Oli ta ju tuhandetesse ulatuva loomakarja omanik ja tema teenritest oleks võinud kokku panna väikese, kuid täiesti arvestatava miilitsapolgu. Aabraham oli tegus mees, juhatades oma alluvaid ning müües oma lehmi, kitsi ja lambaid.
Ometigi, vaatamata paljudele oma ettevõtmistele ja kohustustele, leidis ta alati aega lähedaseks suhteks Jumalaga.