VÕITES ÄRA PIMEDUSE

On ainult üks asi, mis võib ära võita pimeduse ja see on valgus. Jesaja kuulutas: ”Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust!” (Jesaja 9:1) Nõndasamuti kuulutas ka Johannes: ”Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.” (Johannese 1:5)

Valgus esindab arusaamist. Kui me ütleme: “Ma näen valgust!” siis see tähendab: ”Nüüd ma mõistan.” Kas sa mõistad, mida Piibel on ütlemas? Jumal on avamas su silmi mitte nägemaks võidutsevat vaenlast, aga võtmaks vastu uut ilmutust. Meie Jumal on andnud meile Püha Vaimu, kelle vägi on suurem kui kõik põrgu väed kokku: ”...sest see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas.” (1 Johannese 4:4)

Ilmutuse raamatus võime me lugeda sellest, kuidas põrgu päästis valla suurt mõju avaldavad rohutirtsud ja skorpionid. Samuti võime me seal lugeda lohest, koletistest ja muudest olenditest ning Antikristuse tulekust. Samas ei mõista me nende olendite tähendust ja me ei peagi! Me ei pea muretsema ei Antikristuse ega ka koletise märgi pärast.

Meie sees elab kõikväelise Jumala ja Kristuse Vaim. Paulus kuulutas, et Püha Vaimu vägi on tegev meie sees ehk teisisõnu – Püha Vaim elab meie sees just nüüd ja praegu! Kuidas aga tegutseb see Vaim meie sees rasketel aegadel? Tema vägi saab vabastatud ainult siis, kui me võtame Ta vastu kui oma koormate kandja. Just see on põhjus, miks Püha Vaim meile anti – et kanda meie muresid ja koormaid. Seega, kuidas me saame väita, et oleme Ta vastu võtnud, kui me ei ole andnud Talle kõiki oma koormaid?

Püha Vaim ei ole sulgunud omaenese au sisse, vaid on just siinsamas, elades meie sees. Ja Ta ootab kannatamatult, et saada kontroll iga meie eluolukorra üle, kaasaarvatud kõik raskused ja katsumused. Seega, kui me jätkame hirmus elamist – olles meeleheitel, esitades küsimusi, kogedes üha enam ärevust – ei ole me Teda vastu võtnud kui oma lohutajat, juhatajat, abimeest, päästjat ja jõuallikat.

Tõeliseks tunnistuseks maailmale saab olla vaid see kristlane, kes on heitnud kõik oma koormad Püha Vaimu peale. Nõnda nagu tessalooniklasedki, võib iga usklik kogeda enda ümber hingematvaid probleeme, kuid ometigi säilitada oma rõõmu Issandas. Ta usub, et Jumala Vaim on tema lohutajaks ja teenäitajaks. Ja tal on võrratu sõnum hukkuvale maailmale, kuna ta haarab pigem kinni rõõmust kui teda ümbritsevast pimedusest. Tema elu kuulutab kogu maailmale: ”See inimene on näinud valgust!”