KAASA OMA SÜDA!

Jumalale pole ükski tegu vastuvõetav, mis tehtud nurina ja vastumeelsusega. „Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele.“ (Koloslastele 3:23) Kogu hingest tähendab „kogu oma südame ja jõuga – kõigega, mis sinus on!“

Paulus kirjutab: „Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult...“ (2Korintlastele 9:7). Apostel toob siin esile andmise kahekordse sisu: see puudutab meie rahalisi ohvreid aga ka kogu meie elu pühendamist Issanda tööle!

Paulus kirjutas, et Makedoonia kogudus praktiliselt anus temalt luba võtta üles korjandus vaeste kannatavate usklike jaoks Jeruusalemmas. Need makedoonlased olid nii pühendunud Jumalale, et andsid omaenese vaesusele vaatamata.

„...sest nad andsid Jumala tahtmise läbi iseendid, esmalt Issandale ja siis ka meile.“ (2Korintlastele 8:5). Paulus ütleb, et makedoonlased andsid nii palju enam kui lihtsalt raha. Nad ütlesid talle: Siin on meie ohvriand – mida sa tahad, et me sellega teeksime? Me soovime vabatahtlikult osaleda jumalariigi töös.“ Nad ei hoidnud midagi tagasi teenides Jumalat ja oma vendi. „Nad on ju andnud...koguni üle oma jõu. Nad ise on vabatahtlikult...“ (8:3) Nad andsid üle oma inimlike võimete ja tegid seda läbi rohke palve!

Kui sa annad ainuüksi seetõttu, et sa pead seda kohustuslikuks või sa arutled pidevalt selle üle, kas kümnise maksmine on ikka Vana või Uue Testamendi õpetus, siis on su südamehoiak väga vildakas! Kui sa annad 10% oma sissetulekuist vaid seetõttu, et pastor seda sinult ootab, siis see on vale. Ükski neist aspektidest ei jõua tegelikult asjatuumani – selleni, mida tegelikult andmine tähendab!

Kui sina tahad pühendada end täielikult Jumalale ja Tema teenistusele, siis sa pead tegema seda rõõmuga, sest Jumal armastab rõõmsat andjat! (2Korintlastele 9:7)

Olen ise selle salmi poolt täiega pihta saanud, sest üsna tihti on tulnud ette aegu, kus ma kas oma isiklikus elus või jumalariigi töös olen tegutsenud ilma Issanda rõõmuta. Olen kuulnud nii mitmeid kristlasi ütlemas: „Ma olen nii väsinud. Ma ei tea, kuidas ma küll kõige sellega toime tulen? Oo Jumal, tule ja anna mulle jõudu!“ See on inimlik karje, mis omane kõigile meist. Kuid enese pühendamine Jumala meeleheaks peab lähtuma rõõmsast südamest, mis tegelikult kättesaadav meile kõigile – läbi lapsemeelse usu.

Kreekakeelne tähendus sõnale rõõmsameelne on „lustlik, rõõmus, rahulolev“. See tähendab omada kerget südant, rõõmu ja lustlikku meelt. Jumal ütleb: „Milles iganes ka teie töö minu heaks ei seisneks – olgu see siis eestpalve, ülistus minu koguduses või minu otsimine oma isiklikus palvekambris – tehke seda kõike rõõmsa meelega! Olge rõõmsad ja helded kõiges – oma rahaasjades, on teenistuses, ajas ja kogu elus!“

Tahaksin sinult küsida: kas Jumala teenimine on muutunud sinu jaoks igavaks kohustuseks? On see kui koorem, mis muudab sind kurvaks ja kurnatuks? Jumal ei taha, et sa nuriseksid oma koormate pärast, vaid peletaksid need eemale, haarates kinni Tema Sõnast.

Sinu arveldusarve, mis täidetud Tema allikatega, peitub usus. Ta ütleb: ma olen juba valmistanud kogu varustatuse su jaoks. Milline vajadus küll võiks olla nii suur, et ma ei suudaks rahuldada seda viisil nagu ettenähtud?“