VARUSTATUD SULANE!

Läksin hiljaaegu Issanda ette palves, omades üsna rasket südant ja mitmeid muresid, mida kanda. Hakkasin oma koormat Tema ees lahti harutama: „Oo Issand, ma pole eales varem nii väsinud olnud ja tunnen, et ei jaksa enam edasi minna!“ Ja siis hakkasin ma nutma. Olin nii väsinud ja kurnatud, et pisarad lihtsalt purskusid mu silmist. Seal silmili maas pisaraid valades mõtlesin endamisi: „Kindlasti mu pisarad liigutavad Jumala südant!“

Püha vaim tõepoolest tuli ja rääkis mu südamesse, kuid mitte viisil nagu mina oleksin seda oodanud! Mina ootasin kaastunnet, julgustust ja mõistmist ja seda Ta ka andis, kuid hoopis teisel viisil kui mina oleks arvanud.

Issand juhatas mind vaikselt lugema 2Korintlastele 9:6-11 ja ütles, et kõik, mida ma vajan, on peidus selles kirjakohas:

Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutatud: "Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti." Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja. Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale,

Ma lugesin seda kirjakohta ja lugesin veelkord, kuid ometigi ei saanud sest’ midagi. Lõpuks panin oma Piibli kinni ja palusin: „Issand, ma olen segaduses – ma ei näe siin midagi, mis oleks mulle abiks või julgustuseks.“

Lõpuks Püha Vaim rääkis väga konkreetselt, siiski armastaval viisil, mu vastu: „Sel kõigel on vägagi pistmist sellega, millest sina hetkel läbi lähed. Sa oled viimasel ajal teeninud mind ilma rõõmsa ja ülevoolava vaimsuseta. Kuhu on kadunud su rõõm ja sära sinu teenistusest? Minu Sõna ei räägi ainuüksi raha andmisest vaestele, vaid ka minu ja mu Ihu teenimisest rõõmuga! Ma olen kutsunud sind New York City’sse, kuid ma ei teinud seda ilma, et poleks varustanud sind abi ja vajaminevate vahenditega. Kõik, mida sa vajad, on sulle kättesaadav – jõud, rahu, vägi, võime, rõõm ja hea tuju. Sul pole vähimatki põhjust teha oma tööd kurva – ja ülekoormatuna, sest sul on ligipääs kõigele jõule ja rõõmule!“