LEIAB TA USKU MAA PEALT?
Jeesus tuli omaenda „kotta“, Iisraeli, kui prohvet ja imede tegija, kuid „ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.“ (Matteuse 13:58). Milline hämmastav väide. Uskmatus takistas isegi Kristuse väel asju korda saata.
Läbi kogu Uue Testamendi on näha teisigi traagilisi uskmatuse tagajärgi. Tänu oma uskmatusele ei suutnud jüngrid ajada väikesest lapsest deemonit välja ja Jeesus sõitles neid sellepärast (vt Matteuse 17:14-21). Peale oma ülestõusmist oli Kristus taaskord šokeeritud nende uskmatusest „ning sõitles nende uskmatust ja kõva südant.“ (Markuse 16:14). Veelgi enam ütleb Paulus juutide kohta: „Nemad on ära murtud uskmatuse pärast.“ (Roomlastele 11:20).
Miks on Jumala hukkamõist uskmatuse üle Uues Testamendis nii karm? Aga seetõttu, et tänapäeva kristlastele on antud midagi, millest Vana Testamendi usklikud võisid vaid und näha! Jumal on õnnistanud meid Püha Vaimuga. Vana Testamendi ajal kogesid usklikud vaid üksikuid Jumala Vaimu külastusi. Nad pidid minema selleks templisse, et kogeda Jumala ligiolu. Tänapäeval aga elab Jumal oma laste südameis. Me oleme Tema tempel ja Tema ligiolu asub igas usklikus.
Aabraham koges Vana Testamendi ajal aegajalisi ingli külastusi või sai sõna Jumalalt. Ta uskus, et Jumal on võimeline tegema, mida iganes ta palus ja „ta ei kahelnud Jumala tõotuses“ (Roomlastele 4:20). Tänapäeval aga on Jeesus meile iga kell kättesaadav. Meil on võimalus hüüda Ta poole läbi kogu oma elu ja me teame, et Ta vastab meile. Ta kutsub meid sisenema julgelt Tema trooni ette ja laskma kuuldavale oma anumised ja palved. Ühtlasi aga pakub Ta meile Püha Vaimu läbi lohutust ja tröösti.
Ja ometigi, sõltumata nendest õnnistustest, kahtleme me keset oma raskusi Jumalas. Jeesus sõitleb taolist uskmatust, öeldes: „Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates? Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” (Luuka 18:7-8). Kui Kristus peaks täna tagasi tulema, leiaks Ta usku sinus?
Läbi kogu Uue Testamendi on näha teisigi traagilisi uskmatuse tagajärgi. Tänu oma uskmatusele ei suutnud jüngrid ajada väikesest lapsest deemonit välja ja Jeesus sõitles neid sellepärast (vt Matteuse 17:14-21). Peale oma ülestõusmist oli Kristus taaskord šokeeritud nende uskmatusest „ning sõitles nende uskmatust ja kõva südant.“ (Markuse 16:14). Veelgi enam ütleb Paulus juutide kohta: „Nemad on ära murtud uskmatuse pärast.“ (Roomlastele 11:20).
Miks on Jumala hukkamõist uskmatuse üle Uues Testamendis nii karm? Aga seetõttu, et tänapäeva kristlastele on antud midagi, millest Vana Testamendi usklikud võisid vaid und näha! Jumal on õnnistanud meid Püha Vaimuga. Vana Testamendi ajal kogesid usklikud vaid üksikuid Jumala Vaimu külastusi. Nad pidid minema selleks templisse, et kogeda Jumala ligiolu. Tänapäeval aga elab Jumal oma laste südameis. Me oleme Tema tempel ja Tema ligiolu asub igas usklikus.
Aabraham koges Vana Testamendi ajal aegajalisi ingli külastusi või sai sõna Jumalalt. Ta uskus, et Jumal on võimeline tegema, mida iganes ta palus ja „ta ei kahelnud Jumala tõotuses“ (Roomlastele 4:20). Tänapäeval aga on Jeesus meile iga kell kättesaadav. Meil on võimalus hüüda Ta poole läbi kogu oma elu ja me teame, et Ta vastab meile. Ta kutsub meid sisenema julgelt Tema trooni ette ja laskma kuuldavale oma anumised ja palved. Ühtlasi aga pakub Ta meile Püha Vaimu läbi lohutust ja tröösti.
Ja ometigi, sõltumata nendest õnnistustest, kahtleme me keset oma raskusi Jumalas. Jeesus sõitleb taolist uskmatust, öeldes: „Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates? Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” (Luuka 18:7-8). Kui Kristus peaks täna tagasi tulema, leiaks Ta usku sinus?