PALJAS USK by Nicky Cruz
Nii paljud inimesed arvavad, et mu kirg ja innukus Jeesuse suhtes
lähtuvad aastate pikkusest Jumala Sõna uurimisest, palvetamisest ja
jumalariigitööst, kuid nad eksivad. See kõik tuleb hoopis sellest, et
olen näinud ja kogenud Jumala ehedat kandmist aegadel, kus elu jättis
mind kitsastes seisudes täiesti üksinda. See lähtub sellest, et olen
kogenud Jumala ligiolu kõige suuremate segaduse ja meeleheite keskel.
Sellest, et olen näinud ikka ja jälle kõige ohtlikemateski olukordades
Jumala kätt hoidmas ja tegutsemas.
Igakord, kui seisan silmitsi mõne kalgistunud teismelise gängi-liikmega, „näen“ David Wilkersoni oma tänavanurgal julgelt kuulutamas. Igakord, kui kõnnin kuritegevusest ja narkootikumidest läbi imbunud naabruskondades, kogen seda sama jõudu, mis innustas kord David Wilkersoni minema New Yorgi tänavaile aastaid tagasi. Igakord, kui hoidsin oma käte vahel hirmunud ja kaotsi läinud hinge, kogesin Jumala väge ja ligiolu.
Ma sõltun ainuüksi Jumalast. Jumal on kasutanud kõiki mu mineviku valusid, et viia mind sügavamale ja lähemale Temale. Jumal on võtnud kõik selle, mille Saatan püüdis pöörata hävinguks ja kasutanud seda oma nime auks. Ükskõik, milline maine rõõm kahvatub vaimustuse kõrval sellest, kui Jumal saadab korda võimatut, toob valgust kõige pimedamasse südamesse ja jagab oma armu kui võid kõigi nende pattude üle, kes vajavad andestust.
Nii lihtne on võtta Jumalat mõistusega ja tunnistada Tema väge ilma seda ise ealeski kogemata. Uskuda Tema ülemvõimu, ilma ealeski Ta poole palumata, et Ta saadaks korda võimsaid asju me nähes. Me näeme Teda oma meelte, aga mitte oma südamega. Me ei saa kunagi osa väest, millest muidu nii kangesti jutlustame. Me ei hüüa kunagi Jumala poole, et Ta võiks võimsalt liikuda me keskel, võttes grammigi me usust ja kukutades sellega mõne mäe merre.
Paljas usk tähendab seda, et me õpime kuidagimoodi liitma ühte oma meeled ja vaimu. Et me heidame ära kogu oma uhkuse, kahtlused ja hirmud ning seisame Jumala ees tühjade ja murtutena, omades vaid siirast ja vankumatut usku ja usaldust Tema suhtes.
__________
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“
Igakord, kui seisan silmitsi mõne kalgistunud teismelise gängi-liikmega, „näen“ David Wilkersoni oma tänavanurgal julgelt kuulutamas. Igakord, kui kõnnin kuritegevusest ja narkootikumidest läbi imbunud naabruskondades, kogen seda sama jõudu, mis innustas kord David Wilkersoni minema New Yorgi tänavaile aastaid tagasi. Igakord, kui hoidsin oma käte vahel hirmunud ja kaotsi läinud hinge, kogesin Jumala väge ja ligiolu.
Ma sõltun ainuüksi Jumalast. Jumal on kasutanud kõiki mu mineviku valusid, et viia mind sügavamale ja lähemale Temale. Jumal on võtnud kõik selle, mille Saatan püüdis pöörata hävinguks ja kasutanud seda oma nime auks. Ükskõik, milline maine rõõm kahvatub vaimustuse kõrval sellest, kui Jumal saadab korda võimatut, toob valgust kõige pimedamasse südamesse ja jagab oma armu kui võid kõigi nende pattude üle, kes vajavad andestust.
Nii lihtne on võtta Jumalat mõistusega ja tunnistada Tema väge ilma seda ise ealeski kogemata. Uskuda Tema ülemvõimu, ilma ealeski Ta poole palumata, et Ta saadaks korda võimsaid asju me nähes. Me näeme Teda oma meelte, aga mitte oma südamega. Me ei saa kunagi osa väest, millest muidu nii kangesti jutlustame. Me ei hüüa kunagi Jumala poole, et Ta võiks võimsalt liikuda me keskel, võttes grammigi me usust ja kukutades sellega mõne mäe merre.
Paljas usk tähendab seda, et me õpime kuidagimoodi liitma ühte oma meeled ja vaimu. Et me heidame ära kogu oma uhkuse, kahtlused ja hirmud ning seisame Jumala ees tühjade ja murtutena, omades vaid siirast ja vankumatut usku ja usaldust Tema suhtes.
__________
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“