PALVED OMA LÄHEDASTE PÄRAST
Hiljaaegu tuli üks noormees Times Square’i koguduses eestpalvele, üleni värisedes ja nuttes. Ta ütles, et on pärit Washingtoni osariigist ja oli õhtul varem sattunud täiesti juhuslikult meie jumalateenistusele. Siis aga lahkus sealt, et minna ühele kontserdile, kuid seejärel lahkus omakorda kontserdilt, et tulla tagasi me kogudusse. Ja nii ta eestpalvel lõpetaski. Küsisin ta käest: „On su vanemad kristlased?“, mispeale ta vastas: „Jah, härra ja nad on pidevalt palvetanud mu eest.“
Las ma küsida su käest: oli see „juhus“, et see noormees me kogudusse sattus? Vaevalt küll! Ta koges isiklikku kohtumist Jeesusega. Keegi ei sundinud teda takka ega anunud teda seda tegema. Pole kahtlustki, et Jeesus ise tõi ta sinna. Ja ma olen enam kui veendunud, et see sündis tänu tema murelike vanemate eestpalvetele.
Markuse 7:31-37 räägitakse meile lugu kurdist mehest, kes toodi Jeesuse juurde. Jeesus viis ta rahvahulgast kõrvale „ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: „Effata!”, see on „Avane!” ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.“ (Markuse 7:34-35). Jeesus tegi sellele mehele privaatse ime ning seejärel kõnetas teda, et mees võiks veenduda, et ta kuuleb. Kujuta ette! Esimene hääl, kelle oma mees kuulis, oli Kristuse oma! Kujutan vaid ette, kuidas sel mehel jagus juttu kauemaks, kui ta häälepaelad valla pääsesid. Kindlasti voolas temast välja aastate kaupa temasse kuhjunud tundeid, millel varem puudus väljund, kuid mida ta nüüd sai vabalt väljendada. Kujutan ette, kuidas ta võis langeda nuttes Jeesuse käte vahele ja öelda: „Jeesus, Sa võtsid kuulda mu ohkamist!“ (vt Psalmid 5:2). Kujuta ette Psalmide 5 ajakohasust ja väge selle tervendatud mehe jaoks: „Mu Jumal, sest sinu poole ma palvetan! Issand, sa kuuled vara mu häält, vara ma valmistun sinule ja olen valvel.“ (Psalmid 5:3-4). Armastus, mida see mees koges Jeesuse vastu, oli nüüd vägagi isiklik, sest ta oli kogenud isiklikku kohtumist Jeesusega.
Mu armsad, kui te palvetate oma lähedaste pärast, siis ärge unustage, et Jeesus ägab samuti nende pärast. Ta ei pööranud oma tähelepanu vaid sellele ühele mehe, vaid Ta nutab ka teie laste allasurutud seesmiste appihüüete pärast. Teie ja minu päästmata lähedaste pärast. Võib-olla sa pead muutma seda viisi, kuidas palud nende pärast. Palu pigem, et Püha Vaim käiks nende järel, õhutaks ja tõmbaks neid ning ärataks neis ühe värske igatsuse Jeesuse järele.
Las ma küsida su käest: oli see „juhus“, et see noormees me kogudusse sattus? Vaevalt küll! Ta koges isiklikku kohtumist Jeesusega. Keegi ei sundinud teda takka ega anunud teda seda tegema. Pole kahtlustki, et Jeesus ise tõi ta sinna. Ja ma olen enam kui veendunud, et see sündis tänu tema murelike vanemate eestpalvetele.
Markuse 7:31-37 räägitakse meile lugu kurdist mehest, kes toodi Jeesuse juurde. Jeesus viis ta rahvahulgast kõrvale „ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: „Effata!”, see on „Avane!” ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.“ (Markuse 7:34-35). Jeesus tegi sellele mehele privaatse ime ning seejärel kõnetas teda, et mees võiks veenduda, et ta kuuleb. Kujuta ette! Esimene hääl, kelle oma mees kuulis, oli Kristuse oma! Kujutan vaid ette, kuidas sel mehel jagus juttu kauemaks, kui ta häälepaelad valla pääsesid. Kindlasti voolas temast välja aastate kaupa temasse kuhjunud tundeid, millel varem puudus väljund, kuid mida ta nüüd sai vabalt väljendada. Kujutan ette, kuidas ta võis langeda nuttes Jeesuse käte vahele ja öelda: „Jeesus, Sa võtsid kuulda mu ohkamist!“ (vt Psalmid 5:2). Kujuta ette Psalmide 5 ajakohasust ja väge selle tervendatud mehe jaoks: „Mu Jumal, sest sinu poole ma palvetan! Issand, sa kuuled vara mu häält, vara ma valmistun sinule ja olen valvel.“ (Psalmid 5:3-4). Armastus, mida see mees koges Jeesuse vastu, oli nüüd vägagi isiklik, sest ta oli kogenud isiklikku kohtumist Jeesusega.
Mu armsad, kui te palvetate oma lähedaste pärast, siis ärge unustage, et Jeesus ägab samuti nende pärast. Ta ei pööranud oma tähelepanu vaid sellele ühele mehe, vaid Ta nutab ka teie laste allasurutud seesmiste appihüüete pärast. Teie ja minu päästmata lähedaste pärast. Võib-olla sa pead muutma seda viisi, kuidas palud nende pärast. Palu pigem, et Püha Vaim käiks nende järel, õhutaks ja tõmbaks neid ning ärataks neis ühe värske igatsuse Jeesuse järele.