SUURIM VARGUS
„Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust.“ (Jaakobuse 3:6) Võime lugeda sarnast hoiatust ka Jesaja raamatust: „Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: „Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne.“ (Jesaja 58:9) Heebreakeelne tähendus sõnale „nurjatu“ viitab tahumatusele, austuse puudumisele ja lugupidamatusele.
Jesaja toob siin esile väga jahmatava väite. See ainus ja peamine põhjus, miks me palume, paastume ja uurime Jumala Sõna, on see, et teha end kuuldavaks Taevas. Kuid Jumal lisab sellele kõigele ühe suure „kui“ klausli. Ta ütleb: „Kui te tahate, et ma teid siin kõrges kuulda võtaks, peate tegelema oma südame olukorraga. Jah, ma võtan teid kuulda, kuid seda juhul, kui lõpetate teistele näpuga näitamise ja neist lugupidamatult rääkimise.“
See on Jumala silmis suur patt, kui räägime kellestki tema mainet maha kiskuval moel. Õpetussõnades on öeldud: „Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.“ (Õpetussõnad 22:1). Hea maine on aare, mis ehitatakse üles ajapikku. Samas võin ma selle aarde väga kiirelt hävitada, lastes käiku vaid üheainsa laimama sõna oma huulilt.
Me keegi ei julgeks ju minna röövima kellegi kuldkella või pangaarvet? Samas annab Jumal meile väga selgelt mõista, et kellegi nime laimamine on suurim vargus kõigi seast. Ja samas võime seda teha kõige märkamatumatel viisidel: kellelegi süüdistava sõrmega näidates, kellegi iseloomus kaheldes või siin-seal pisut taga rääkides. Pole kahtlustki, et 5 kõige hävitavamat sõna me huulilt võivad olla: „Kas sa seda ligu tead?“ Ainuüksi juba see tühine lause võib röövida kelleltki midagi väga väärtuslikku, rüvetades samas me endi suud.
Jesaja toob siin esile väga jahmatava väite. See ainus ja peamine põhjus, miks me palume, paastume ja uurime Jumala Sõna, on see, et teha end kuuldavaks Taevas. Kuid Jumal lisab sellele kõigele ühe suure „kui“ klausli. Ta ütleb: „Kui te tahate, et ma teid siin kõrges kuulda võtaks, peate tegelema oma südame olukorraga. Jah, ma võtan teid kuulda, kuid seda juhul, kui lõpetate teistele näpuga näitamise ja neist lugupidamatult rääkimise.“
See on Jumala silmis suur patt, kui räägime kellestki tema mainet maha kiskuval moel. Õpetussõnades on öeldud: „Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.“ (Õpetussõnad 22:1). Hea maine on aare, mis ehitatakse üles ajapikku. Samas võin ma selle aarde väga kiirelt hävitada, lastes käiku vaid üheainsa laimama sõna oma huulilt.
Me keegi ei julgeks ju minna röövima kellegi kuldkella või pangaarvet? Samas annab Jumal meile väga selgelt mõista, et kellegi nime laimamine on suurim vargus kõigi seast. Ja samas võime seda teha kõige märkamatumatel viisidel: kellelegi süüdistava sõrmega näidates, kellegi iseloomus kaheldes või siin-seal pisut taga rääkides. Pole kahtlustki, et 5 kõige hävitavamat sõna me huulilt võivad olla: „Kas sa seda ligu tead?“ Ainuüksi juba see tühine lause võib röövida kelleltki midagi väga väärtuslikku, rüvetades samas me endi suud.