KAS ME PIIRAME JUMALA VÄGE JA TÕOTUSI?

Mina usun, et me piirame Jumalat oma kahtluste –ja uskmatusega. Piibel ütleb Iisraeli kohta: „Ja nad kiusasid ikka jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha.“ (Psalmid 78:41). Iisrael pöördus ära Jumalast oma uskmatuse tõttu.

Me usaldame küll Jumalat enamuses oma eluvaldkondades, kuid ometigi on meie usul omad piirid ja piirangud. Meie elus on vähemalt üks valdkond, kus me blokime Jumala ära ega usu, et Tema võiks seal midagi korda saata. Nõnda näiteks on väga paljud mu päevasõnade lugejad palvetanud mu naise Gweni pärast, kuid niipea kui asi jõuab nende endi abikaasa või laste tervenemiseni, piiravad nad Jumalat.

Ma ise piiran Jumalat eelkõige tervenemise valdkonnas. Olen palvetanud väga paljude inimeste füüsilise tervenemise pärast ja näinud Jumala imesid üksteise järel. Kuid kui lugu jõuab minu enda tervendamiseni, piiran ma koheselt Jumalat. Ma otsekui kardaks lasta Jumalal olla Jumal ka minu jaoks. Ma pigem ajan omale peoga tablette sisse või jooksen arsti vastuvõtule kui et palun esmalt iseenda pärast. Selle kõigega ei taha ma väita otsekui arsti juures käimine oleks vale. Kuid aegajalt vastan ma pigem kirjeldusele, kus „oma haiguseski ei otsinud ta Issandat, vaid arste.“ (2 Ajaraamatu 16:12).

Seetõttu luba mul küsida su käest: „Kas sa palud Jumalat müüride langemise pärast Hiinas või Kuubas, aga kui teema jõuab su oma lähikondlaste päästeni, pole sul enam grammigi usku?“ Ja sa mõtled: „Jumal ei soovi seda nagunii. Mu lähedane on selline pähkel, et Jumal lihtsalt ei tundu mind kuulvat tema suhtes.“ Kui nii, siis sa tegelikult ei näe Jumalat Jumalana ja sa ei tunne tegelikult Tema teid, sest Jumala igatsus on: „saata korda palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda.“ (Efeslastele 3:20).

Jumal ütles mulle: „David, sa oled sidunud mu käed ja piiranud mind. Kuidas saakski ma sind tervendada, kui sa tegelikult ei usu, et ma seda suudan? Sinu kahtlused ei lase mul olla Jumal su jaoks. Sa ei saa mind iialgi tundma enne, kui sa ei usu, et mina olen valmis tegema ja andma palju rohkem kui sina suudad vastu võtta.“

Iisraellased virisesid pidevalt stiilis: „Kas Jumal ikka...?“ „Jah, Ta lõi meile küll väljapääsutee läbi Surnumere, kuid kas Ta suudab meile ka toidust anda?“ Jumal andis, kattes neile laua lausa keset kõrbe. „Kuid kas Ta suudab meile ka vett anda?“ Suutis, tehes seda läbi kalju. „Kuid kas Ta saab meile ka liha anda?“ Jumal andis neile liha ja seda otse taevast. „Kuid kas Ta suudab meid ka päästa meie vaenlaste käest?“ Jumal varustas ja päästis neid ikka ja jälle, kuid ometigi kulutas see rahvas 40 aastat, küsides: „Kas Jumal ikka saab?“ ja „Kas Jumal ikka suudab?“

Mu armsad, me peaks ütlema: „Jumal saab ja Jumal suudab!“ Ta on seda alati teinud ja saab tegema ka tulevikus! Jumal suudab ja teeb kõike seda, mida me Temalt palume ja usus loodame.