USKMATUSE OHT
Jumal on istutanud mu sisse hirmu uskmatuse ees ja seda tänu kõigile nendele näidetele, mida olen Piiblist uskmatuse tagajärgede kohta leidnud. Seetõttu tänan Jumalat kõige täiega, et Ta on ilmutanud mulle kõike seda kahju ja hävingut, mida uskmatus endaga kaasa toob. Usklikena oleme võtnud kogu seda teemat liiga kergekäeliselt, arvates, et Jumal lihtsalt vaatab läbi sõrmede me kahtlustele kesk’ katsumusi ja raskeid aegu.
Ma ise arvasin kord, et Jumal võiks ju ometigi anda pisut asu neile, kes tundusid seisvat silmitsi lootusetute olukordadega. Nagu näiteks jüngritele kesk tormist merd ja uppuvat laeva. Ma mõtlesin, et: „Issand, nad olid ju kõigest inimesed ja see oli liiga palju nende jaoks kanda. Kõik tundus nii lootusetuna ja seetõttu nad reageerisidki nii inimlikul viisil.“ Samas aga Jeesus manitses neid nende nõdra usu pärast.
Jah, nutmiste jaoks on omad ajad ja Jeesus sosistab keset neid aegu õrnalt: „Nuta julgesti! Tea, et ma püüan kinni iga su pisara.“ On aegu, mil tunda kurbust ja aegu, mil me tunneme, et see kõik kasvab meil üle pea. Ja siis me hüüamegi Jumala poole, küsides: „Kus sa ometi küll oled, Issand?“ Me teenime armastavat Isa, kes elab kaasa kõigile me tunnetele. Seda ka siis, kui hirmud me usku varjutama kipuvad. Kuid me ei tohiks jääda nende hirmude ja ajutiste kahtluste alla pikemalt soiguma, vaid tõusma üles ja „usaldama end Tema tiibade varju alla“. Jumal ei tunne vähimalgi määral kaasa me uskmatusele ja kogu Piibel kinnitab seda. See võib tunduda julmana, kuid Jumal ei aktsepteeri mingeid vabandusi. Ta ei jäta meile muid valikuid kui vaid uskuda.
Iisraelile anti kümme võimalust usaldada Jumalat keset oma raskeid olukordi. Iga kriis, millega nad silmitsi seisid, oli Jumala poolt lubatud. Nende uskmatuse tulemuseks aga oli 40 aastat täis lootusetust, segadust ja leina. Nad magasid maha Jumala õnnistused ja Jumal ütles neile, et tänu oma uskmatusele ei saa nad osa elust täis rahu, hingamist ja Jumala headust. Jumal pidas uskmatust kurjusejuureks. „Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast!“ (Heebrealastele 3:12).
Uskmatus sünnib peamiselt Jumala Sõna eiramisest. Ilma pideva Sõna lugemise – ja tõotustest kinni hoidmiseta ei ole võimalik ka uskuda.
Mina olen otsustanud uskuda ja usaldada Jumalat. Ma ei taha, et minu „telkelamu variseks kokku kõrbes“ nõnda nagu juhtus iisraellastega. Jumal on öelnud: „Kinnita oma niuded....heida kõik oma mured minu peale...ära vaata olukordade peale ega esita enam küsimusi „Miks?“. Toitu igapäevaselt mu Sõnast ja jäta meelde kõik mu tõotused...Palveta täie kindlusega ja usu kogu südamest, et Jumal armastab sind ega ole sind hüljanud...Päev läheb küll looja nutuga, kuid hommikul tuleb hõiskamine.“
Ükskõik, millest sa ka läbi ei läheks – isegi kesk’ surmaorgu olles – Jumal on tõotanud olla koos sinuga. Seetõttu võta end kokku ja usalda Teda juba täna. Sinu uskmatus ei muuda midagi. Küll aga avab usk ukse vabanemisele.
„Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest.“ (Psalm 31:20-21).