HOIDES ALAL OMA PALVEELU

Selleks, et ületada vaimulikku põuda, pean ma alal hoidma oma palveelu. Miks see küll on nii, et keegi meist ei palu nii nagu peaks? Me teame, et võime lahti saada kõigist oma koormaist, kui me vaid võtaksime aega olla Jumalaga kahekesi. Püha Vaimu hääl kutsub meid pidevalt, öeldes: „Tule!“

Tule selle jõe äärde, mis rahuldab januneva hinge. Tulle Isa juurde, kes tunneb kaasa oma lastele. Tule elu Issanda juurde, kes lubab andestada iga tehtud patu. Tule selle juurde, kes keeldub sind hukka mõistmast, hülgamast ja varjamast end su eest.

Me võime püüda pugeda peitu Jumala ees tänu oma süütundele või hukkamõistule, kuid Tema ei peida end iial. Seetõttu tule julgelt Tema armutrooni ette – isegi kui sa oled pattu teinud või läbi kukkunud. Ta andestab hoobilt neile, kes siiras kahetsuses meelt parandavad. Sa ei pea veetma tunde ja päevi süümepiinades või kuidagimoodi teenima välja Tema armu. Mine Isa ette, nõtkuta oma põlvi, ava oma süda ning vala välja kogu oma vaev ja valu. Räägi Talle oma üksindusest, eraldatuse tundest, hirmudest ja läbikukkumistest.

Me proovime kõike muud, aga mitte palvet. Me loeme raamatuid, otsime juhtnööre ja mudeleid; käime sõprade, pastorite ja nõustajate juures, et kuidagigi moodi leida lohutust või head nõu. Me püüame leida vahemehi, unustades ära selle peamise Vahemehe, kellel on vastused igale meie küsimusele.

Miski ei hajuta kuivist ja tühjustunnet kiiremini kui tund või paar Jumala ligiolus. Mitte miski ei saa asendada palvetamist Isa poole oma salajases palvekambris. Selles peitub lahendus igale põuaperioodile.

„Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse.“ (Jesaja 44:3)