LÄHEDASE OSADUSE TEINE POOL

Jumala aus elamine ei tähenda ainuüksi seda, et me võtame vastu Isa armastuse, vaid ka seda, et me armastame Teda vastu. Siinkohal on tegu kahepoolse kiindumusega, kus mõlemad pooled nii annavad välja kui saavad ka vastu. Piibel ütleb meile: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!“ (5Moosese 6:5)

Jumal ütleb meile: „Anna, mu poeg, oma süda mulle ja su silmad tundku head meelt mu teest!“ (Õpetussõnad 23:26). Tema armastus eeldab, et me vastame Talle samaga, andes endast armastuse, mis on täielik ja lahterdamatu, haarates nii meie mõtted, südame, hinge kui jõu.

Samas annab aga Issand meile ka mõista, et: „Minu armastust pole võimalik välja teenida! Minu armastus Teie vastu ei sõltu teie tegudest!“ Johannes kirjutab: „Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud.“ (1Johannese 4:10, 19)

Nõnda nagu Jumala armastusega käivad kaasas rõõm ja hingerahu, nõnda peaks ka meie armastus Tema vastu hõlmama neid samu kahte elementi:

1. Taavet väljendab oma rahulolu armastuses Jumala vastu järgnevalt: „Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.“ (Psalmid 73:25) Süda, mis armastab Jumalat, ei otsi lohutust kusagilt mujalt kui vaid Tema juurest, leides ka täie rahulolu Temas. Taolisele armastajale on Jumala headus ja heldus kallimad kui elu ise.

2. Taoline süda rõõmustab ka oma armastuses Issanda vastu. See laulab ja hõiskab ülevoolavas rõõmus oma Jumala ees. Kui Jumala laps teab, kui väga tema Isa teda armastab, siis see paneb ta hinge rõõmust rõkkama.

Las ma tuua siin ühe näite võimsaimast salmist kogu Piiblis. Õpetussõnad toovad esile Kristuse kohta käivad prohvetlikud sõnad: „Siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees, mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest.“ (Õpetussõnad 8:30-31)

Armsad, meie oleme need inimlapsed, kellest siin juttu on! Juba aegade algusest peale nägi Jumal usklike kogu ühte liidetuna oma Pojaga. Ja juba siis tundis Isa rõõmu neist oma lastest! Jeesus tunnistab: „Ma olin oma Isa silmarõõm ja uhkus ning kõik need, kes pöörduvad minu poole usus, on seda samuti!“

Seega, kuidas me saame Jeesust vastu armastada? Johannes vastab: „See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked.“ (1Johannese 5:3)

Mis on need Tema käsud? Jeesus ütleb, et tegelikult on neid kaks ja „neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid." (Matteuse 22:40). Esimene ja kõige tähtsam käsk on armastada oma Issandat kogu oma südamest, hingest ja jõust. Me ei tohiks midagi hoida tagasi Tema suhtes! Ja teine käsk on see, et me armastaks oma ligimest nagu iseennast. Need kaks lihtsat ja üldsegi mitte konti-murdvat käsku võtavad kokku kõik Jumala seadused.

Jeesus ütleb meile, et me ei saa elada lähedases osaduses Jumalaga või käia Tema aus, kui me peame vimma üksteise vastu. Seetõttu hõlmab Jumala armastamine endas ka oma õe ja venna armastamist viisil nagu Jumal meid armastab.