neljapäev, 30. september 2010

ÕLEKÕRRE OTSAS?

Tunned sa, et su elu ripub õlekõrre otsas? Väsinud, tüdinud ja iga hetk alla andmas? Tahan julgustada sind vastama järgmistele küsimustele, öeldes lihtsalt kas „jah“ või „ei“:

• Kas Jumala Sõna tõotab täita kõik sinu vajadused?
• Kas Jeesus lubas sind mitte iialgi maha jätta ja olla koos sinuga kuni aegade lõpuni?
• Kas Ta ütles, et hoiab sind langemast ja esitleb sind veatu ning laitmatuna Isa trooni ees?
• Kas Ta ütles, et varustab sind igal ajal kõigega, mida vajad? Kas Ta lubas anda sulle kõik, mida vajad evangeeliumi kuulutamiseks?
• Kas Tema on rohkem valmis andma kui sina vastu võtma? Kas Ta on suurem sinu sees kui see, kes on maailmas?
• Kas Tema mõtted sinu suhtes on kõige paremad mõtted? Annab Ta tasu neile, kes Teda kogu südamest otsivad?
• Kas Ta valmistab sulle paiga igavikus? Tuleb Ta üks päev pilvede peal, et viia oma rahvas koju? Lähed sa koos Temaga, kui Ta tuleb?

Sinu vastus kõigile neile küsimustele peaks olema absoluutne „JAH!“

Nüüd aga vii läbi üks seesmine inventuur ja küsi iseendalt: Kas ma tegelikult ka usun, et Jumal on ustav pidama oma sõna või on mu usk on heitlik? „Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka. Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.“ (Jakoobuse 1:2-7)

Sa võid saada osa Jumala tarkusest, mis aitab lahendada ükskõik, millised eluprobleemid. Aga seda juhul, kui sa usud ilma kahtlemata, rajades kogu oma elu ja tuleviku sellele tõotusele: Jumal jagab oma tarkust kõigile!

kolmapäev, 29. september 2010

KAASA OMA SÜDA!

Jumalale pole ükski tegu vastuvõetav, mis tehtud nurina ja vastumeelsusega. „Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele.“ (Koloslastele 3:23) Kogu hingest tähendab „kogu oma südame ja jõuga – kõigega, mis sinus on!“

Paulus kirjutab: „Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult...“ (2Korintlastele 9:7). Apostel toob siin esile andmise kahekordse sisu: see puudutab meie rahalisi ohvreid aga ka kogu meie elu pühendamist Issanda tööle!

Paulus kirjutas, et Makedoonia kogudus praktiliselt anus temalt luba võtta üles korjandus vaeste kannatavate usklike jaoks Jeruusalemmas. Need makedoonlased olid nii pühendunud Jumalale, et andsid omaenese vaesusele vaatamata.

„...sest nad andsid Jumala tahtmise läbi iseendid, esmalt Issandale ja siis ka meile.“ (2Korintlastele 8:5). Paulus ütleb, et makedoonlased andsid nii palju enam kui lihtsalt raha. Nad ütlesid talle: Siin on meie ohvriand – mida sa tahad, et me sellega teeksime? Me soovime vabatahtlikult osaleda jumalariigi töös.“ Nad ei hoidnud midagi tagasi teenides Jumalat ja oma vendi. „Nad on ju andnud...koguni üle oma jõu. Nad ise on vabatahtlikult...“ (8:3) Nad andsid üle oma inimlike võimete ja tegid seda läbi rohke palve!

Kui sa annad ainuüksi seetõttu, et sa pead seda kohustuslikuks või sa arutled pidevalt selle üle, kas kümnise maksmine on ikka Vana või Uue Testamendi õpetus, siis on su südamehoiak väga vildakas! Kui sa annad 10% oma sissetulekuist vaid seetõttu, et pastor seda sinult ootab, siis see on vale. Ükski neist aspektidest ei jõua tegelikult asjatuumani – selleni, mida tegelikult andmine tähendab!

Kui sina tahad pühendada end täielikult Jumalale ja Tema teenistusele, siis sa pead tegema seda rõõmuga, sest Jumal armastab rõõmsat andjat! (2Korintlastele 9:7)

Olen ise selle salmi poolt täiega pihta saanud, sest üsna tihti on tulnud ette aegu, kus ma kas oma isiklikus elus või jumalariigi töös olen tegutsenud ilma Issanda rõõmuta. Olen kuulnud nii mitmeid kristlasi ütlemas: „Ma olen nii väsinud. Ma ei tea, kuidas ma küll kõige sellega toime tulen? Oo Jumal, tule ja anna mulle jõudu!“ See on inimlik karje, mis omane kõigile meist. Kuid enese pühendamine Jumala meeleheaks peab lähtuma rõõmsast südamest, mis tegelikult kättesaadav meile kõigile – läbi lapsemeelse usu.

Kreekakeelne tähendus sõnale rõõmsameelne on „lustlik, rõõmus, rahulolev“. See tähendab omada kerget südant, rõõmu ja lustlikku meelt. Jumal ütleb: „Milles iganes ka teie töö minu heaks ei seisneks – olgu see siis eestpalve, ülistus minu koguduses või minu otsimine oma isiklikus palvekambris – tehke seda kõike rõõmsa meelega! Olge rõõmsad ja helded kõiges – oma rahaasjades, on teenistuses, ajas ja kogu elus!“

Tahaksin sinult küsida: kas Jumala teenimine on muutunud sinu jaoks igavaks kohustuseks? On see kui koorem, mis muudab sind kurvaks ja kurnatuks? Jumal ei taha, et sa nuriseksid oma koormate pärast, vaid peletaksid need eemale, haarates kinni Tema Sõnast.

Sinu arveldusarve, mis täidetud Tema allikatega, peitub usus. Ta ütleb: ma olen juba valmistanud kogu varustatuse su jaoks. Milline vajadus küll võiks olla nii suur, et ma ei suudaks rahuldada seda viisil nagu ettenähtud?“

teisipäev, 28. september 2010

PIISAVUS KÕIGES

Miks kogevad nii paljud usklikud nõrkust, meeleheidet ja tühjustunnet ning seda lausa nii, et nad tunnevad, et ei jaksa enam edasi minna? Aga seetõttu, et neil ei ole sedasama ilmutust, mille Püha Vaim andis Paulusele. Ilmutus kogu varustatusest, mille Jumal on valmistanud kõigile neile, kes on valmis selle usu läbi vastu võtma.

Kas sina sobitud Pauluse poolt esile toodud kirjeldusega ülevoolavalt varustatud sulasest, kellel on kõik, mida ta vajas ja rohkemgi veel igal ajal ja igas raskuses?! Oled sa seda kogenud, ammutades taeva panga varudest?

Töötasin aastaid koos Kathryn Kuhlman’ga, kuulutades tema koosolekutel nii hommikuti kui õhtuti, valades täiega oma südame välja rahva ees. Päeva lõpuks olin üsna kutu. Ühel õhtul ütles Kathryn mu naisele Gwenile ja mulle: „Lähme välja sööma!“, mispeale ma vastasin, et: „Anna andeks, aga ma olen liiga väsinud. Tahan minna hotelli ja lihtsalt magada.“

Ta vaatas mulle uurivalt otsa ja küsis: „David, kas sa kõnelesid täna Püha Vaimu võidmise all?“, mispeale ma vastasin: „Sa ju tead, et ma olin võitud. Altarid olid otsekui õlitatud!“ Siis ütles Kathryn vaikselt: „Siis oled sa millegi olulise maha maganud. Kuulutades Püha Vaimu väe all peaksid sa teenistuse lõpuks olema tugevam kui teenistuse alguses, sest tema on elu andev Vaim. Sa võid tõusta kõrgemale oma liha nõtrusest, sest Vaimu läbi oled sa vaba sest kõigest.“ Sellest hetkest alates olen ma rakendanud seda tõde oma teenistuses.

„...et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis.“ (2Korintlastele 9:8). Küllaldaselt tähendab teisisõnu „pidevalt kasvamist ja lõpus rohkem omamist kui alguses.“ Ehk, kui lahing läheb väga tuliseks, suureneb ka Jumala arm. Kui nõrkus ja jõuetus võtavad maad, siis Tema tugevus ja jõud teevad seda veelgi enam, kui sa ainult usud sellesse.

esmaspäev, 27. september 2010

TA ON JUBA VARUSTUSE VALMIS PANNUD

Kui Jumal kutsub meid ükskõik, millisele tööle, siis ta on ka juba varustuse valmis pannud, et me võiks oma ülesandeid täita. „Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis.“ (Korintlastele 9:8). Selle salmi näol ei ole tegu mingi lootustandva idee vaid tõotusega! See algab väitega „Jumal on vägev andma!“

Jumal ei ole huvitatud ainuüksi sinu vajaduste rahuldamisest, sest Ta alati igatseb anda rohkem kui sa vajad. See on, mida „rikkalikult“ tähendab – lõputu, ülikülluslik varustatus! „Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda.“ (Efeslastele 3:20)

Mõtle korra sellele, mida siin lubatakse! Kui sa oled väsinud ja tüdinud ja sul on tunne, et enam ei jaksa, siis Jumal on võimeline sind julgustama, andes teada, et sul saab olema kõik, mida sa vajad – igal ajal ja igas võimalikus olukorras. See on otsekui Issand ütleks: „Pange tähele, kõik mu lapsed! Kõik, kes te ustavalt käite mu kojas ja teete tööd nii palve, kiituse kui vaimulike võitluste läbi. Ma tahan anda teile külluslikult jõudu, lootust, rõõmu, rahu, hingamist, finantse, julgustust ja tarkust. Tegelikult tahan ma, et teil oleks ülevoolavalt kõike, mida te vajate, igal ajal!“

Jumala plaan pole kunagi ette näinud meie staatust „vaeste kirikurottidena“. Hoopis vastupidi! Külluses elav jumala sulane on see, kes naudib ilmutust Jumala võrratust varustatusest, mis tema jaoks valmis pandud. Ja ta järgib seda ilmutust usu kaudu! „Kuid nõnda nagu on kirjutatud: "Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad." Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.“ (1Korintlastele 2:9-10)

Ehk kui seda kirjalõiku teisisõnu võtta, siis: „Me esiisad ei suutnud iialgi haarata kogu Jumala rikkalikku varustatust, mille Ta oli neile valmis pannud! See ei jõudnud ei nende nägemustesse, kuulmisse ega ettekujutustesse. Kuid pole vähimatki põhjust, miks meie peaksime olema pimedad nende asjade suhtes, elades teadmatuses selle osas, mis kuulub meile. Meie silmad peavad nägema, kõrvad kuulma ja süda aduma, sest meie oleme see rahvas, kelle jaoks Jumal selle kõik valmistanud on! Püha Vaim on selle meile ilmutanud!“

Piibel ütleb, et me peaksime otsima Teda selle ilmutuse tõttu. Paulus kirjutas: „Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib. Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega.“ (salmid 12-14)

Ma usun, et enamus kristlasi ei ole tegelikult silmitsi seisnud Jumala tõotustest lähtuva väega! Me oleme lugenud neid lubadusi mitmeid kordi, kuid need ongi jäänud vaid sõnadeks paberil. Me ei ole neist kinni haaranud ega öelnud: „Issand, ilmuta mulle, mida sa oled mu jaoks valmis pannud! Ava mu meeled ja mu vaim nägemaks sinu allikaid. Su Sõna ütleb, et ma pean teadma kõiki neid asju, mis on mulle valmis pandud, et ma võiks neist osa saada sinu nime auks!“

reede, 24. september 2010

VARUSTATUD SULANE!

Läksin hiljaaegu Issanda ette palves, omades üsna rasket südant ja mitmeid muresid, mida kanda. Hakkasin oma koormat Tema ees lahti harutama: „Oo Issand, ma pole eales varem nii väsinud olnud ja tunnen, et ei jaksa enam edasi minna!“ Ja siis hakkasin ma nutma. Olin nii väsinud ja kurnatud, et pisarad lihtsalt purskusid mu silmist. Seal silmili maas pisaraid valades mõtlesin endamisi: „Kindlasti mu pisarad liigutavad Jumala südant!“

Püha vaim tõepoolest tuli ja rääkis mu südamesse, kuid mitte viisil nagu mina oleksin seda oodanud! Mina ootasin kaastunnet, julgustust ja mõistmist ja seda Ta ka andis, kuid hoopis teisel viisil kui mina oleks arvanud.

Issand juhatas mind vaikselt lugema 2Korintlastele 9:6-11 ja ütles, et kõik, mida ma vajan, on peidus selles kirjakohas:

Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutatud: "Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti." Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja. Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale,

Ma lugesin seda kirjakohta ja lugesin veelkord, kuid ometigi ei saanud sest’ midagi. Lõpuks panin oma Piibli kinni ja palusin: „Issand, ma olen segaduses – ma ei näe siin midagi, mis oleks mulle abiks või julgustuseks.“

Lõpuks Püha Vaim rääkis väga konkreetselt, siiski armastaval viisil, mu vastu: „Sel kõigel on vägagi pistmist sellega, millest sina hetkel läbi lähed. Sa oled viimasel ajal teeninud mind ilma rõõmsa ja ülevoolava vaimsuseta. Kuhu on kadunud su rõõm ja sära sinu teenistusest? Minu Sõna ei räägi ainuüksi raha andmisest vaestele, vaid ka minu ja mu Ihu teenimisest rõõmuga! Ma olen kutsunud sind New York City’sse, kuid ma ei teinud seda ilma, et poleks varustanud sind abi ja vajaminevate vahenditega. Kõik, mida sa vajad, on sulle kättesaadav – jõud, rahu, vägi, võime, rõõm ja hea tuju. Sul pole vähimatki põhjust teha oma tööd kurva – ja ülekoormatuna, sest sul on ligipääs kõigele jõule ja rõõmule!“

neljapäev, 23. september 2010

ÕPI ISE SEISMA JA VÕITLEMA

Sa pead õppima ise võitlema omaenda võitlusi, sest sa ei saa loota kellelegi teisele oma vabastamise suhtes!

Võib-olla on sul mõni palve-võitlejast sõber, kellele sa võid iga kell helistada ja öelda: „Seisan hetkel ühe lahinguga silmitsi! Kas sa palvetaks mu eest, sest ma tean, et oled võimas Issandas?!“ Ühest küljest on see piibellik, kuid samas pole see Jumala täielik tahe su suhtes! Jumal tahab, et sinust endast saaks võitleja! Ta tahab, et sa suudaksid ise seista vastu vaenlase rünnakutele.

Jumal lubas Gideonile: "Et mina olen sinuga, siis sa lööd midjanlased maha nagu üheainsa mehe." (Kohtumõistjate 6:16). Jumal ütles: „Ma olen sind läkitanud – ma olen sinuga!“

Kuid siis tuli linnarahvas otsima inimest, kes oli kiskunud maha nende ebajumalad (vt.Kohtumõistjate 6:28-30). Kus oli Gideon? Peidus! – olles ebakindel Jumala tõotustes ja ikka veel kaheldes, kas Jumal on temaga? Gideon ütles: „Kui Issand on meiega, mispärast on siis see kõik meid tabanud? Ja kus on kõik tema imeteod, millest meie vanemad meile on jutustanud...?" (Kohtumõistjate 6:13). Sama kehtib nii paljude meiegi puhul! Jeesus on tõotanud meile, et: „...mina olen iga päev teie juures..." (Matteuse 28:20), kuid ometigi pole me õppinud seisma Tema Sõnal ja võitlema.

Kuid asjad hakkavad muutuma niipea kui sa oled täielikult veendunud, et Jumal on sinuga! Et Ta räägib sinuga ja näitab sulle kõike, mida vajad teada!

Sa oled tugevam kui sa arvad! Nõnda nagu Gideon, võid ju sinagi mõelda, et: „Kuidas ma küll võitlen? Ma olen ju nii nõrk ja nii kogenematu.“ Kuid Jumal ütles Gideonile: "Mine selles oma jõus...!“ (Kohtumõistjate 6:14). „Millises jõus?“ küsid sa kohe. Gideoni jõud oli seotud Jumala sõnaga, mis talle antud: „Tõesti, ma läkitan sind ja olen koos sinuga!"

Armsad, selles samas fraasis – „Ma olen sinuga!“ – peitub ka teie jõud! Ja te saate selle jõu, kui te usute seda sõna ja tegutsete tuginedes sellele.

kolmapäev, 22. september 2010

TEGELE OMA HIRMUDE JA USKMATUSEGA

Iisrael oli langenud ebajumalateenistusse. Kuid nende peamine patt seisnes uskmatuses, mis omakorda tõi endaga kaasa erinevaid hirme. Mistõttu Jumal saatis nende juurde prohveti, kes paljastas nende peamise patu.

Prohvet kordas neile nii mitmeid kordi: „Vaadake nüüd endid – te kari argpükse, kes te kardate tõusta ja võidelda. Te olete juba alla andnud, kuigi oma ajaloos olete kogenud Jumala päästet ja vabastust! Ta kinkis teie isadele suured võidud, kui nad lootsid Tema peale ja Ta on lubanud ka teid päästa, kuid teie ei usu sellesse!“ (vt.Kohtumõistjate 6:7-10)

Paljud kristlased on lausa hirmunud selle ees, et vaenlane hävitab nad. Nad kardavad teha vigu või langeda tagasi oma pattu, misläbi Saatan saabki oma tahtmise. Kuid see on sulaselge vale otse põrgust endast! Piibel ütleb meile, et sa ei pea tundma hirmu elades seda elu, mida sa elad.

Kui sa hoiad hirmust kinni, muutub see nakkavaks. Igaüks sinu ümber saab osa sellest! Kui Gideon koondas oma sõjaväe, andis Jumal talle korralduse saata koju iga sõdur, kes kardab. „Kes kardab ja on arg, see mingu tagasi...Ja rahvast läks tagasi kakskümmend kaks tuhat...“ (Kohtumõistjate 7:3)

Jumal jagab sedasama sõnumit ka oma kogudusele tänapäeval. Ta küsib: „Miks te kardate? Miks te mind mitte usaldades teete pattu ega lase mul tuua võitu oma ellu? Olen ma ju lubanud võita iga deemonliku väe, mis tuleb teie vastu!“

Gideoni isal Joasel olid võimas kuju Baalist ja ka viljakustulp, mis mõlemad olid ehitatud hiiglaslikest kividest. Tema mõttekäik oli järgmine: „Baal on andnud midjanlastele võimu meie üle, mistõttu võib-olla kui me kummardame nende jumalaid, saame ka meie osa sellest väest.“ Inimesed tulid suurte vahemaade tagant ülistama neid jumalaid – nende hulgas ka midjanlased ja moabiidid. See oli Iisraeli jaoks üks võimas deemonlik kindlustus.

Jumal ütles Giideonile: „Ma ei vabasta Iisraeli enne kui te pole lahti saanud sellest ebajumalakujust, kes on tulnud minu ja teie vahele. Pange see kõrvale ja võtke maha!“ Mistõttu keset ööd „Giideon võttis kümme meest oma sulaste hulgast ja tegi nõnda, nagu Issand temale oli öelnud...“ (Kohtumõistjate 6:27). Ta haaras kirve ja kasutas köisi, et lammutada ja kiskuda maha nii Baal kui viljakustulp.

Jumalal on kaasaja kogudusele sama sõnum, mis tookord Gideonilegi: „Ma tahan aidata teid, kuid ma ei saa seda teha, kui te ei usalda mind. Te olete täis hirmu, mistõttu enne kui mina saan tuua oma vabastuse, peate te lammutama selle kindlustuse ja peidus oleva patu!“ Seepärast „pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid...“ (Heebrealastele 12:1). Me peame lammutama kõik hirmu ja patu kindlustused!

Gideon lammutas deemonlikud kindlustused tänu tugevale kirvele. Kuid meie kätte on usaldatud kümneid kordi võimsamad relvad kui seda oli Gideoni oma (vt.2Korintlastele 10:4-5)

Võit tuleb läbi usu kaudu palumise, mis ei tähenda tuima, külma palvet, aga palvet Vaimus. Palvet, mis usub, et Jumal vastab. „Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus...“ (Efeslastele 6:18)

teisipäev, 21. september 2010

KUIDAS TÕUSTA JA VÕIDELDA

Kogudustes räägitakse pidevalt vaimulikust sõjapidamisest. Sellele vaatamata pole kristlased õppinud ära vaenlasele vastu seismist, olles vaenlase jaoks ikka lükata ja tõugata

Mina ei usu, et iga ebaõnnestumine, mis kristlastele osaks saab, lähtub Saatanast. Me süüdistame teda alusetult iseenda hoolimatuses, sõnakuulmatuses ja laiskuses. Nii kerge on ju süüdistada vaenlast oma rumaluses, sest sellisel juhul ei pea me ise selle teemaga tegelema. Kuid, tänapäeva maailmas eksisteerib ka tõeline vaenlane ja tal on käed-jalad tööd täis!

Las ma rääkida sulle midagi Saatana strateegiast. Kui ta ei suuda kangutada Kõikväelist Tema troonilt, siis ta püüab lammutada Jumala kuju sinu sees! Ta tahab muuta kõik usklikud nurisejateks ja süüdistajateks.

Samas ei saa Saatan sind rünnata oma suva järgi, sest Jumal on seadnud tulemüüri iga oma lapse ümber ja Saatan ei saa sellest läbi ilma Jumala loata.

Saatan ei ole võimeline lugema kristlase mõtteid. Mõned kristlased kardavad paluda, kuna nad pelgavad, et Saatan kuulab salaja pealt. Teised arvavad, et vaenlane saab lugeda nende mõtteid. Kuid see pole nii! Ainuüksi Jumal saab olla kõikjalviibiv ja kõiketeadev.

Piibel käsib meil tõusta, olla tugev ja sõdida liha ja Kuradi vastu: „Valvake, seiske usus, olge mehised, saage tugevaks!“ (1Korintlastele 16:13). „Viimaks veel: saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus!“ (Efeslastele 6:10)

Sa pead jõudma punkti, kus sul on kõrini sellest, et Kurat sind pidevalt tümitab, täites su elu madalseisude, depressiooni, kurbuse, tühjuse ja kiusamistega!

Kohtumõistjate Raamat ütleb meile, et: „Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ning Issand andis nad seitsmeks aastaks Midjani kätte. Midjani käsi Iisraeli peal osutus tugevaks ja Midjani pärast tegid Iisraeli lapsed endile need mägedes olevad õõned ja koopad ning redupaigad.“ (Kohtumõistjate 6:1-2)

Iisraellased olid oma elu kõige madalamas seisus, olles näljaste, hirmunute ja abitutena sunnitud elama erinevais koopais ja kaevikuis. Kogu lugu sai alguse Gideonist ja levis siis kulutulena üle kogu laagri – iisraellased olid väsinud ja tüdinud peitmast end neis pimedais koopais!

Gideon ütles iseendale: „Kui kaua me peame seda kõike taluma? Midjanlased marsivad läbi meie maa kogemata mingitki vastuseisu. Keegi ei tõuse neile vastu ega võta midagi ette! Meile on räägitud, et meie esiisade Jumal tegutses meie isade heaks, kuid vaata nüüd meid – me oleme puupaljad ja elame pidevas hirmus!“

Miski tõstis pead Gideoni sees ja ta ütles midagi, mida Jumal igatses juba ammu kuulda: „See on kestnud liiga kaua! Me teenime kõikvõimast ja võidukat Jumalat. Miks lepime siis päevast päeva sellise virelemisega?“

Jumal ei liiguta lillegi enne kui sa pole lõplikult tüdinud – kuni sul pole kõrini kõrini olemisest! Sa pead tegema nii nagu Gideon tegi – hüüdma Issanda poole! Sest me teenime seda sama Jumalat, keda Iisrael teenis. Ja kui ta võttis iisraellasi kuulda keset nende ebajumalateenistust, siis Ta võtab kuulda ka sind, kui sa oled siiras ja avatud.

esmaspäev, 20. september 2010

USKMATUSE PALVE

Kindlasti oled sa kuulnud usupalvest. Kuid mina usun, et usupalvel on ka peegelkujutis ja see on palve, mis on rajatud lihale. Mina nimetan seda uskmatuse palveks.

Tahaksin siinkohal esitada sulle ühe küsimuse: oled sa kunagi kuulnud Jumalat ütlemas sulle: „Lõpeta palvetamine ja tõuse oma põlvedelt“? On Ta Vaim kunagigi käskinud sul „lõpetada nutmine ja pühkida pisarad“ ning küsinud „miks sa ometigi mu ees silmili oled“?

Just need on need sõnad, mida Issand ütles Moosesele: "Miks sa minu poole kisendad?“ (2Moosese 14:15). Otsene heebreakeelne tõlge nimetatud lausele on: „Miks sa kisendad mu ees? Milleks selline lärmakas anumine mu kõrvades?“

Miks Jumal küsis midagi sarnast Mooseselt? Oli siin ju tegu jumalakartliku palvetava mehega, kes viibis keset oma elu suurimaid raskusi - vaarao jälitas iisraellasi, kel polnud kuhugi põgeneda. Enamus kristlasi oleksid eeldatavasti reageerinud samamoodi kui Mooses. Ta läks kõrvalise mäe jalamile ja võttis aega olla üksi koos oma Issandaga, valades palves välja kogu oma südame.

Kui Jumal kuulis Moosest kisendamas, ütles Ta temale: „Aitab!“ Piibel ei anna meile täpset ülevaadet sellest, mis peale seda juhtus, kuid võimalik, et Jumal ütles: „Mooses, sul pole vähimatki õigust halada mu ees. Sinu nutt on kui solvang minu ustavuse suhtes. Ma olen juba andnud sulle oma vankumatu tõotuse vabastamise suhtes ja andnud ka juhtnöörid, mida teha, mistõttu lõpeta see halamine.“

Seistes silmitsi oma eneste raskustega, võime me end veenda, et: „Palvetamine on kõige tähtsam asi, mida ma hetkel teha saan.“ Kuid samas tuleb aeg, kus Jumal ootab, et me tegutseksime ja kuuletuksime Tema Sõnale usus. Neil hetkedel ei luba Ta meile seda luksust minna kõrbesse palvetama. See läheks sõnakuulmatuse alla ja meie palved peegeldaksid vaid uskmatust.

Uskmatuse palve arvestab ainuüksi Jumala headusega, kuid ignoreerib täiega Tema kohtumõistmist ja selle tõsidust. Paulus kirjutab: „Vaata siis Jumala heldust ja karmust.“ (Roomlastele 11:22). Apostel mainib teadlikult Jumala headust ja karmust ühes salmis, andes mõista, et need kaks käivad käsikäes.

Jesaja väljendas seda Vanas Testamendis järgnevalt: „Vaata, Issanda käsi ei ole päästmiseks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt, vaid teie süüteod on teinud vahe teie ja teie Jumala vahele, teie patud varjavad tema palge teie eest, sellepärast ta ei kuule. Sest teie käed on rüvetatud verega ja teie sõrmed süüga, teie huuled väidavad valet, teie keel kõneleb kõverust.“ (Jesaja 59:1-3)

Armsad, Jumal ei ole muutunud Vana ja Uue Testamendi vahel. Ta tõesti on helduse ja armastuse Jumal nagu Jesaja seda ütles, kuid samas Ta vihkab pattu, kuna on ka püha ja õiglane. Seepärast ütleski Ta Iisraelile: „Ma ei kuule teid teie patu tõttu!“

Mõelge Taaveti sõnade peale: „Tema poole ma hüüdsin oma suuga ja tema ülistus oli mu keelel. Kui oleksin näinud oma südames nurjatust, ei oleks Issand mind kuulnud. Ent mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält. Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!“ (Psalmid 66:17-20)

Taavet ütleb siin, et: „Ma nägin nurjatust oma südames ja keeldusin elamast edasi koos sellega. Seetõttu läksin ma Jumala ette, et Ta puhastaks mind ja Ta kuulis mu palvet. Kuid kui ma oleksin oma patust kinni hoidnud, poleks Ta mu hüüdu kuulnud.“

reede, 17. september 2010

LÄHEDASE OSADUSE TEINE POOL

Jumala aus elamine ei tähenda ainuüksi seda, et me võtame vastu Isa armastuse, vaid ka seda, et me armastame Teda vastu. Siinkohal on tegu kahepoolse kiindumusega, kus mõlemad pooled nii annavad välja kui saavad ka vastu. Piibel ütleb meile: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!“ (5Moosese 6:5)

Jumal ütleb meile: „Anna, mu poeg, oma süda mulle ja su silmad tundku head meelt mu teest!“ (Õpetussõnad 23:26). Tema armastus eeldab, et me vastame Talle samaga, andes endast armastuse, mis on täielik ja lahterdamatu, haarates nii meie mõtted, südame, hinge kui jõu.

Samas annab aga Issand meile ka mõista, et: „Minu armastust pole võimalik välja teenida! Minu armastus Teie vastu ei sõltu teie tegudest!“ Johannes kirjutab: „Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud.“ (1Johannese 4:10, 19)

Nõnda nagu Jumala armastusega käivad kaasas rõõm ja hingerahu, nõnda peaks ka meie armastus Tema vastu hõlmama neid samu kahte elementi:

1. Taavet väljendab oma rahulolu armastuses Jumala vastu järgnevalt: „Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.“ (Psalmid 73:25) Süda, mis armastab Jumalat, ei otsi lohutust kusagilt mujalt kui vaid Tema juurest, leides ka täie rahulolu Temas. Taolisele armastajale on Jumala headus ja heldus kallimad kui elu ise.

2. Taoline süda rõõmustab ka oma armastuses Issanda vastu. See laulab ja hõiskab ülevoolavas rõõmus oma Jumala ees. Kui Jumala laps teab, kui väga tema Isa teda armastab, siis see paneb ta hinge rõõmust rõkkama.

Las ma tuua siin ühe näite võimsaimast salmist kogu Piiblis. Õpetussõnad toovad esile Kristuse kohta käivad prohvetlikud sõnad: „Siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees, mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest.“ (Õpetussõnad 8:30-31)

Armsad, meie oleme need inimlapsed, kellest siin juttu on! Juba aegade algusest peale nägi Jumal usklike kogu ühte liidetuna oma Pojaga. Ja juba siis tundis Isa rõõmu neist oma lastest! Jeesus tunnistab: „Ma olin oma Isa silmarõõm ja uhkus ning kõik need, kes pöörduvad minu poole usus, on seda samuti!“

Seega, kuidas me saame Jeesust vastu armastada? Johannes vastab: „See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked.“ (1Johannese 5:3)

Mis on need Tema käsud? Jeesus ütleb, et tegelikult on neid kaks ja „neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid." (Matteuse 22:40). Esimene ja kõige tähtsam käsk on armastada oma Issandat kogu oma südamest, hingest ja jõust. Me ei tohiks midagi hoida tagasi Tema suhtes! Ja teine käsk on see, et me armastaks oma ligimest nagu iseennast. Need kaks lihtsat ja üldsegi mitte konti-murdvat käsku võtavad kokku kõik Jumala seadused.

Jeesus ütleb meile, et me ei saa elada lähedases osaduses Jumalaga või käia Tema aus, kui me peame vimma üksteise vastu. Seetõttu hõlmab Jumala armastamine endas ka oma õe ja venna armastamist viisil nagu Jumal meid armastab.

neljapäev, 16. september 2010

ELU LÄHEDASES OSADUSES

Suur hulk Jumala rahvast ei tea midagi või teab väga vähe elust lähedases osaduses Jumalaga. Kuid miks?

Ma arvan, et neil kristlastel on kurb, moonutatud arusaam oma Taevasest Isast. Mõtlen siinkohal Jeesuse tähendamissõna peale sulasest, kes mattis maha tema kätte usaldatud talendi, kuna tal oli täiesti vale arusaam oma peremehest. See sulane ütles: „....ma tean, et sa oled vali mees...“ (Matteuse 25:24)

Ka tänapäeva kristlased mõtlevad, et: „See pole ju võimalik, et Jumal võiks minu üle head meelt tunda, armastuses rõõmustades ja lauludes minust. Ma olen Teda nii haledalt alt vedanud, tehes häbi Tema nimele. Kuidas ometigi saaks Ta mind armastada – eriti praegu, keset mu järjekordseid võitlusi?“

Ma usun, et see on üks mõjuvamaid põhjuseid, miks nii paljud kristlased ei taha saada lähedaseks oma Taevase Isaga. Nad kardavad tulla Tema ligi just tänu sellele, et arvavad end Jumalat petnud olevat. Ainuke, mida nad Tema kohta uskuda oskavad, on see, et Jumal on kui üks kõike laastav tuli, mis on valmis neid iga hetk ähvardama ja hukka mõistma.

Küsimus meie kõigi jaoks aga on: kuidas me saame hoida eemale Isast, kes kirjutab meile armastuskirju, väljendab oma sügavat igatsust meie järgi, on alati valmis meid vastu võtma ning kes ütleb, et Tema mõtteis ei liigu midagi muud kui vaid parimad mõtted meie suhtes? Vaatamata meie rumalusele, kinnitab Ta meile: „Saatan võib ju öelda, et te olete kasutud, kuid mina ütlen, et te olete mu südamerõõm!“

Sa võid mõelda, et: „Pole võimalik, et Issand rõõmustuks kellestki, kes ikka veel elab patus. Ma ei saa loota Tema armastusele, kui ma ise jätkan oma patustel teedel. Taoline lootus viitab pigem Jumala pilkamisele.“

On tõsi, et Jumal armastab oma rahvast, kuid Ta ei armasta nende pattu. Piibel ütleb meile, et Ta võtab vastu iga oma lapse, kes elab kõlvatuses, kuid Ta teeb seda suure raskusega südames. Samas Ta aga ka korrigeerib meid täites meid oma Vaimuga, mis annab edaspidi kohe märku, kui me oleme patusel teel.

Keset seda kõike püsib Jumala armastus siiski vankumatuna. Piibel ütleb: „Sest mina, Issand, ei ole ennast muutnud.“ (Malaki 3:6). „Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.“ (Jakoobuse 1:17) „...sest ma olen Jumal, aga mitte inimene...“ (Hoosea 11:9)

Jumala armastus meie suhtes ei ole nii muutuv ja kõikuv kui meie oma Tema suhtes. Meie armastus varieerub sõltuvalt päevast, olles kord kuum ja kirglik ning siis jälle leige või lausa külm. Nõnda nagu jüngrid, võime ka meie olla üks hetk valmis surema Jeesuse eest, aga järgmisel juba hülgama Ta ja jooksma.

Tahaksin sinult küsida, kas sa oled võimeline ütlema: „Minu Taevane Isa armastab mind! Ta ütleb, et ma olen kallis ja armastusväärne Ta silmis ja ma usun Teda. Ma tean, et ükskõik, millest ma ka läbi ei läheks või kui väsinud või kiusatustes ma poleks, Ta alati tuleb ja aitab mind. Ta on minuga keset seda kõike ega lase mul iialgi hukka saada. Ta on alati lahke ja õrn mu suhtes!“

See on, kus lähedane osadus tõeliselt alguse saab. Me peame olema iga päev veendunud Jumala muutumatus armastuses meie suhtes ja ka näitama Talle, et me usume Tema ilmutust iseendi suhtes. Johannes kirjutab: „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.“ (1Johannese 4:16)

kolmapäev, 15. september 2010

TÕELINE OSADUS

Paljud kristlased räägivad lähedasest suhtest Jumalaga, Temaga koos elamisest, Tema tundmisest ja Temaga osaduse pidamisest. Kuid me ei saa omada tõelist ühtekuuluvust Jumalaga seni, kuni me ei ole oma südameis vastu võtnud täit ilmutust Tema armastusest, halastusest ja armust.

Ühtekuuluvus Jumalaga hõlmab kahte aspekti:

1. Isa armastuse vastu võtmist
2. Tema armastamist meie poolt

Sa võid iga päev veeta tunde palves, rääkides Issandale kui väga sa Teda armastad, kuid see ei tähenda veel ühtekuuluvust. Sest kui sa ei ole võtnud vastu Tema armastust, ei ole sa ka kogenud tõelist ühtsust Temaga. Sest see pole lihtsalt võimalik jagada lähedust Issandaga ilma Tema armastuses end turvaliselt tundmata.

Mina tean, et kui ma tulen oma Issanda ette, siis ma ei tule karmi, raevuka ja nõudliku Isa juurde. Ta ei ole keegi, kes ootaks mind vihane pilk silmis, valmis kohe mulle piitsa andma. Samuti ei jälita Ta mind ootuses näha mind läbi kukkumas, et hüüda siis: „Said nüüd!“

Ei, ma tulen Isa ette, kes on ilmutanud mulle oma puhast, tingimusteta armastust. Ta on hea ja õrna hingega, täis armu ja halastust ning valmis võtma kõik mu mured ja vaevad enda kanda. Ja ma tean, et ta ei pööra mulle iialgi selga, kui ma Teda appi hüüan.

See on ka põhjus, miks ma peaksin sisenema Tema õuedesse tänu ja kiitusega, sest ma olen tänulik oma Jumalale selle eest, kes Ta on. Ta hoolib kõigest, mis minuga seotud! (vt.Psalmid 100)

Prohvet Sefanja ütleb midagi väga võrratut Jumala armastuse kohta meie suhtes. Ta kirjutab: „Issand, sinu Jumal, on su keskel, kangelane, kes aitab. Ta rõõmustab sinu pärast väga, ta uuendab oma armastust sinuga, ta tunneb hõisates sinust rõõmu.“ (Sefanja 3:17)

See salm räägib meile kahest väga tähtsast asjast, mis puudutab Jumala armastust meie suhtes:

1. Jumal hingab oma armastuse keskel oma laste vastu. Heebreakeelne tähendus samale mõttele on ka see, et „Ta on vait oma armastuse tõttu“, mis teisisõnu tähendab otsekui Jumala poolset väidet, et: „Ma olen leidnud oma tõelise armastuse ja ma olen täiega rahul! Ma ei pea enam otsima kusagilt mujalt, sest mul pole millegi üle kurta. Ma olen täielikult rahul selle suhtega ja ma ei võta oma armastust tagasi. Mu armastus on kindel ja vankumatu.“

2. Jumalal on suur rõõm oma rahvast. Sefanja kinnitab: „Ta tunneb hõisates sinust rõõmu“. Ehk teisisõnu ütleb ta: „Jumala armastus sinu vastu on nii suur, et see paneb Ta huuled rõõmust hõiskama!“

Rõõmustama tähendab „rõõmu omama, nautima“. See on kui seesmise naudingu väline väljendus. See on ka armastuse väljenduse kõrgeim vorm. Heebreakeelne sõna, mida Sefanja kasutab „rõõmustamise“ väljenduseks on tripudiare, mis tähendab „suures rõõmujoovastuses hüppamist“.

Kujutad sa ette oma Taevast Isa nii suurel määral armastamas sind, et ta lausa hüppab suurest rõõmust, kui sinu peale mõtleb? Suudad sa vastu võtta sõnumi, et Ta armastas sind enne maailma loomist, enne ininkonna eksistentsi ja enne su sündi? Suudad sa aktsepteerida asjaolu, et Ta armastas sind isegi peale seda, kui sa olid langenud Aadama patustesse jälgedesse ja saanud Tema vaenlaseks?

teisipäev, 14. september 2010

VÕITLE TARGASTI

Millal iganes tõuseb vastuseis, kasvab hoobilt ka Jumala arm meie sees. Mõtle, mis juhtub puuga, kui suur torm seda meelevaldselt räsib? Tuul ähvardab juurida puu koos selle juurtega ja viia, kus see ja teine. Ta murrab puu oksi ja lennutab lehti; uuristab juuri ja kisub maha iga väiksemagi õiepunga. Ja kui torm vaibub, tundub kogu olukord täiesti lootusetuna.

Ometigi, lähimal vaatlusel selgub, et see sama torm, mis lõhestas maapinna puu tüve jalamil, aitas samal ajal juurtel tungida veelgi sügavamale maapinda. Selle tulemusena on nüüd puul täiesti uus ja sügavam ligipääs toidule ja veele. Samuti on ta puhtaks räsitud kõigist oma kuivanud okstest. Õienupud võivad olla küll murtud, kuid teised kasvad peagi asemele, olles veelgi ilusamad ja elujõulisemad. Usu mind, see puu on peale tormi palju tugevam, kasvades edasi nähtamatul viisil. Ja oota veel, kuni lõikusaeg saabub, sest siis saab ta kandma suurel hulgal vilja!

Võib-olla oled ka sina keset tormi just praegu? Tuul puhub vingelt ja räsib sind armutult ning sul on tunne, et seda sa küll üle ei ela. Kuid armas – ära muretse! Tea, et keset kõige suuremat möllu ja maru, juurduvad sinu vaimulikud juured veelgi sügavamale. Jumal on arendamas sinus üht sügavamat alandlikkust; muret ja valu patu pärast ning suuremat nälga Tema õigluse järele.

Jumal on vormimas sinust üht karastunud risti võitlejat – lahingust küll arme saanut, kuid samas tarka ja julget. Sa võid küll iseennast aegajalt nüpeldada, kuid Jumal ei tee seda iialgi! Iseenesest oleks Ta ju võinud iga kell su olukorda sekkuda ja sind su võitlustest päästa, kuid Ta ei teinud seda, sest Ta nägi ette seda suuremat nälga, mida need raskused sinus Tema järele esile tõid.

Roomlastele 5:3 ütleb, et: „Viletsus toob kannatlikkuse.“ See sõna „toob“ tähendab teisisõnu ka „saavutab“. 2 Korintlastele 4:17 võime me lugeda, et: „Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au.“

esmaspäev, 13. september 2010

MIDA IGA KRISTLANE PEAKS TEADMA KRISTLIKU KASVU KOHTA

„Meil tuleb alati tänada Jumalat teie eest, vennad, nõnda nagu on kohus, kuna teie usk jõudsasti kasvab ja armastus, mis teil igaühel on üksteise vastu, rohkeneb.“ (2Tessalooniklastele 1:3)

Paulus tegi Tessaloonika kristlastele ikka võrratu komplimendi, väljendades oma öelduga tegelikult järgmist: „On lausa võrratu näha, kui palju te olete kasvanud nii oma usus Kristusesse kui ka armastuses üksteise vastu! Kuhuiganes ma ka ei lähe, ma alati uhkeldan teie vaimuliku kasvuga, tänades Jumalat kõigi teie eest!“

Selles lühikeses piiblilõigus loob Paulus meile võrratu pildi usklike kogust, kes kasvasid nii ühtsuses kui armastuses. See kreekakeelne fraas, mida Paulus kasutas „jõudsasti kasvamise“ kohta, tähendab „kasvada üle ja rohkem kõigist teistest“. Tessalooniklaste usk ja armastus nii isiklikul ja ühisel tasandil ületas pika puuga kõiki teisi ümberkaudseid kogudusi.

On ilmselge, et need Tessaloonika kristlased ei püüdnud iga hinna eest hoida oma usust kinni seniks, kuni Jeesus tagasi tuleb. Nad õppisid, liikusid ja kasvasid pidevalt ja nende elud andsid ka tunnistust sellest. Pauluse sõnade kohaselt pakkusid nad kõneainet igas Aasia koguduses.

Ilmselt kõik jutlused, mida need inimesed kuulsid, õhutasid neid üles elama veelgi lähedasemas osaduses Kristusega. Need kõned sulatasid nende lihalikke ambitsioone ja tõid patu tunnetusele halbade harjumuste osas. Püha Vaim kiskus aga maha kõik rahvust ja nahavärvi puudutavad barjäärid. Nad õppisid aktsepteerima kõiki inimesi – olid need siis rikkad või vaesed, haritud või harimatud. Ja nad hoolisid ka üksteisest väga, püüdes armastusetegudes teineteisest ette jõuda.

Kui sa toitud ja ammutad Jumala Sõnast, peaksid sa ka vaimulikult pidevalt kasvama. See peaks toimuma iseenesest.

Ma küll ei tea, kas meie koguduses igaüks „kasvab jõudsasti“ nõnda nagu Paulus teadis Tessaloonika koguduse kohta, kuid samas ma usun, et see peab paika paljude me inimeste puhul. Miks? Sest Jumala Sõnale rajatud võitud sõnum toob alati esile kasvu. Ja apostel Peetrus kinnitas, et igaüks, kes igatseb puhta Sõna piima järele, saab kasvama.

Paulus kirjeldab meie vaimulikku kasvu kui Püha Vaimu tööd. Ta ütleb, et Vaim on pidevalt tegevuses, muutes meid aust ausse. Ta on pidevalt uuendamas me meeli, suretamas me liha ja toomas esile puhtust meie seesmises inimeses. Ta töötab meie südamete kallal, et kõrvaldada sealt viha, kibestumine, põlgus ja kõik muu kurjus. Ja Ta toob meis esile headuse, õrnuse ja andestuse üksteise suhtes. Ta kasvatab meid täiskasvanuks Kristuses, õpetades, et kõik, mida me ütleme ja teeme, peab olema meie Issanda vääriline.

Paulus innustab meid öeldes ka seda, et: „Inimene katsugu ennast läbi...!“ (1Korintlastele 11:28). Kreekakeelne tähendus sõnale läbi katsuma, tähendab „üksikasjalikult läbi vaatama, testima“. Apostel ütles: „Katsuge endid läbi ja vaadake, kas te elate Jumala Sõna kohaselt.“ Me peame pidevalt küsima iseendilt: „Olen ma muutumas? Olen ma muutumas üha armastavamaks ja südamlikumaks? Kohtlen ma oma peret ja sõpru jumaliku austusega? Kas ma oma kõnes ja käitumises olen õiglane?“

reede, 10. september 2010

VAHEL ME KASVAME ILMA ISE SEDA TEADMATA

Mõned usklikud võivad rääkida sulle oma vaimulikust kasvust ja sa võid näha ka üsna selgeid muutusi nende eludes. Nad annavad tunnistust sellest, kuidas Püha Vaim on võitnud vaenlase väe nende eludes ja sa rõõmustad ühes nendega selle võidu üle.

Ometigi on taolised kristlased pigem erand, sest enamus kristlastel pole vähimatki aimu oma vaimulikust arengust. Nad palvetavad, loevad Piiblit, otsivad Jumalat kogu oma südamest ja mittemiski ei tundu takistavat nende vaimulikku kasvu.

Kuid nad ei suuda eristada mingit arengut iseenestes. Mina ise olen näide taolisest usklikust. Ma tean, et ma elan Kristuse õigsuses, kuid ometigi ei koge ma mingit progressi. Pigem kipun ma aegajalt iseennast "nüpeldama" iga sõna või teo pärast, mis pole peegeldanud Kristuse sarnasust ja mis paneb mind küsima: "Ma olen ju aastaid olnud kristlane – kas ma siis ometigi ei õpi kord?"

Ma arvan, et Tessaloonika kristlased olid hämmingus, kui kuulsid Pauluse hiilgavat hinnangut iseeneste kohta (vt.2 Tessalooniklastele 1:3). Eeldatavasti mõtlesid nad endamisi: "Meie? Kasvame jõudsasti? Einoh Paulus on ka ikka naljamees küll!"

Ometigi Paulus teadis, et vaimulik kasv on salajane, varjatud asi. Piibel võrdleb seda lillede ja puude märkamatu kasvuga: "Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon. Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn." (Hoosea 14:6-7)

Jumal ütleb meile: "Minge vaadake lilli ja püüdke jälgida nende kasvamist. Uskuge mind, päeva lõpuks pole te näinud mingit kasvu, kuid samas teadke, et ma kastan neid igal hommikul oma kastega ja nad hakkavad kasvama." Sama tõde kehtib ka vaimuliku kasvu puhul – see on inimsilmale praktiliselt et nähtamatu!

Mõningate inimeste jaoks, kes on saanud päästetud, ei tundu patt olevat mingiks probleemiks. Nad ütlevad: "Sel samal hetkel, mil ma tulin Jeesuse juurde, vabastas Issand mind kõigist mu kiusatustest ja ma olen püsinud vabana kuni tänase päevani!" Tean isiklikult mitmeid narkomaane, kel on olnud sarnane kogemus.

Kuid enamus kristlaste jaoks on lugu hoopis teine. Aastaid peale pöördumist, on korraga möll läinud lahti nende elus ja esile on kerkinud miski, mida nad kogu südamest vihkasid ja mida nad kunagi enam näha ei tahtnud. Kuid ükskõik, kui kõvasti nad selle vastu ka ei sõdiks, see üks ja ainus iha ei taha neist kuidagi lahti lasta. Ja ajapikku nad lihtsalt heituvad. Nende hing hüüab Jumala poole: "Kui kaua veel? Kas see patuahel saab üldse kunagi veel murtud?, mispeale vaenlane tuleb ja ütleb: "Sa ei saa kunagi sellest lahti ja sa tead ka, et sellises olukorras ei saa sa iialgi vaimulikult kasvama."

Kuid püsi kindlana, mu sõber – mul on häid uudiseid su jaoks! Vaatamata oma võitlustele oled sa siiski kasvamas! Muide, tänu oma võitlustele kasvad sa eeldatavasti veel kiiremini ja suuremalgi määral kui muidu!

Püsi vankumatuna, sest kui jumalakartus on su südames, tuled sa ka neist tormidest palju tugevamana välja. Sest tea, et kui sa sõdid vaenlasega, hüüad sa appi ja rakendad kogu Jumala armu ja abi. Ja kuigi sa ise võid tunda end lüüasaanuna, muudab see arm ja vägi sind ometigi tugevaks. See omakorda tingib aga selle, et esiteks hakkad sa üha innukamalt paluma ja teiseks saab igasugune uhkus sinust välja poogitud. Nii et tegelikult katavad tormid sind hoopis "vaimse kaitsega" igas sinu eluvaldkonnas.

neljapäev, 9. september 2010

TUNNE, USU JA USALDA JÄTKUVALT TEMA ARMASTUST

Igaüks võib püsida rõõmus, kui on koos Püha Vaimuga sõudmas elu kõrglainetel ega ole proovilepandud või kiusatud. Kuid Jumal tahab hoida meid oma armastuses igal ajal ja seda eriti keset me kiusatusi.

Apostel Johannes ütleb meile väga lihtsalt, kuidas me saame hoida end Jumala armastuses: "Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas." (1Johannese 4:16). Ehk lühidalt öeldes: kui me "püsime Jumala armastuses", siis me hoiame endid ka Jumalas.

See sõna püsima antud kontekstis tähendab "olla ootavas positsioonis". Ehk teisisõnu: Jumal tahab, et me ootaksime, et Tema armastus saaks uuendatud me sees iga päev. Me peaks elama igat päeva teadmises, et Jumal on meid alati armastanud ja saab meid alati armastama.

Reaalsuses pendeldab enamus meist edasi-tagasi Jumala armastuse vahel – sõltuvalt meie emotsionaalsetest kõrg –või madalseisudest. Me tunneme end kindlana Tema armastuses vaid siis, kui meil läheb hästi. Kuid oleme ebakindlad Tema armastuse suhtes siis, kui meil on kiusatusi ja proovilepanekuid või kui me oleme Jumalat alt vedanud. Kuid see on just see aeg, mil kõige enam usaldada Tema armastust!! Sest Ta ütleb meile neis salmides: "Mis iganes raskustega te ka silmitsi ei seisaks – ärge iialgi kahelge minu armastuses teie suhtes! Ja kui te kindlalt usaldate minu armastust, siis te ka elate viisil nagu mina tahan, et te elaks."

Jeremija 31 toob esile võrratu näite Jumala armastusest. Iisrael oli tagasi langenud, tema rahvas paksuks söönud ja edukaks sirgunud, andes oma kõiksugu kõlvatustele täie voli. Kuid korraga nende meelad himud muutusid mõruks ja nad ei leidnud enam naudingut oma vajaduste rahuldamisest. Üsna peagi hüüdsid nad Issanda poole: "Jumal, me oleme kadunud! Me vajame, et sa muudaksid meid!" Jumal kuulis nende meeleparandushüüdu ja Ta armastav süda küündis nendeni. Ta taltsutas oma rahvast õigluse piitsaga ja Iisrael hüüdis: "Sina oled mind karistanud...Too mind tagasi, et saaksin pöörduda, sest sina oled Issand, mu Jumal! Sest pärast taganemist ma kahetsen, ja...ma häbenen ja tunnen piinlikkust..." (Jeremija 31:18-19)

Pane tähele Jumala sõnu siin: "Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale..." (s.20) "...ma olen sind armastanud igavese armastusega..." (s.3)

Siin on midagi, mida sa pead teadma Jumala armastuse kohta: Jumal ütles oma rahvale: "Ma pidin karistama teid ja ütlema välja karmi tõe. Ja isegi siis te patustasite mu vastu, tehes seda vaatamata minu armule ja heldusele, mida olin teie suhtes üles näidanud. Te pöördusite mu armastuse vastu mind hüljates. Kuid vaatamata kõigele, ei kadunud mu kaastunne teie suhtes kuhugi ja ma pidasin teid meeles keset te võitlusi. Ma olen teile kindlasti armuline ja andestan teile kogu südamest ning taastan teid."

kolmapäev, 8. september 2010

ELADES AUS

Üks asi, mis aitab meile edasi liikuda keset saabuvaid raskeid aegu, on arusaamine Jumala aust. See võib kõlada küll väga lennuka ideena, mis pigem kuuluks teoloogide pärusmaale, kuid ma olen veendunud, et Jumala au teema omab väga reaalset ja praktilist väärtust iga tõelise uskliku jaoks. Seda mõistes suudame me avada ukse, mis aitab meil erinevate eluolukordadega toime tulla.

Jumala au ilmutab Issanda loomust ja olemust. Vanast Testamendist ehk mäletate, et Mooses sai natukene osa sellest aust. Enne seda oli Jumal saatnud Moosese välja ei ühegi muu selgituseta kui vaid sõnadega, et "MINA OLEN". Kuid Mooses tahtis teada midagi enamat Jumala kohta, mistõttu ta anus: "Issand, ilmuta mulle oma au!"

Jumal vastas Moosesele, viies ta kõrvale ja asetades ta kaljule. Ja siis ütleb piibel, et Ta ilmutas end Moosesele täies aus (vt.2Moosese 34:6-7). See viis, kuidas Jumal tahab, et me õpiks tundma Tema au, on läbi ilmutuse Tema võrratust armastusest kogu inimkonna vastu. Ja see on just see, mida Ta ilmutas Moosesele.

Ma usun, et see kirjakoht on absoluutselt elulise tähtsusega mõistmaks, kes meie Issand on. Sageli, kui me mõtleme Jumala aule, peame me silmas Tema kuninglikkust ja suursugusust, Tema väge ja valitsust või mõnda Tema ilmumist oma rahvale. Need kõik võivad olla tulemus sellest, et me oleme näinud Jumala au. Kuid see pole see au, mille poolest Ta tahab, et me Teda tunneksime. Jumal ootab igavesti, et näidata meile oma armastust, andestada meile ja valada meid üle oma armuga, tuues meid taas enese ligi.

Ilmutus Jumala aust omab võimast mõju nende üle, kes on selle saanud või kes on palunud arusaamist selle kohta. Kuni selle hetkeni oli Mooses näinud Issandat kui vaid käskude ja viha Jumalat. Ta värises hirmust Issanda palge ees, anudes ja hüüdes Ta poole oma rahva Iisraeli pärast. See oli olnud tema Jumalaga silmast-silma-suhte alus.

Kuid nüüd, olles esimest korda näinud Jumala au, ei kartnud ta enam Jumalat. Selle asemel hakkas ta hoopis ülistama: "Siis Mooses kummardas kiiresti maani ja heitis silmili maha...!" (2Moosese 34:8). Ta nägi, et Jumal ei olnud ainuüksi äike, välgud ja kõrvulukustav trompet, kes kõiki hirmust värisema pani, vaid hoopis vastupidi – Jumal oli armastus ja Tema loomus oli õrn ja armuline."

Näed sa seda võrratut tõde siin, mille Piibel esile toob? Tõeline ülistus sünnib südameis, mis on saanud vallutatud nägemusest Jumala mõõtmatust armastusest meie vastu. See on rajatud ilmutusele, et Jumal annab iseend meie eest, jagades oma headust, armu ja valmidust andestada. Seega, kui me tahame ülistada Jumalat nii tões kui Vaimus, peab meie ülistus olema rajatud sellele imelisele tõele Tema kohta.

Niipea, kui me oleme saanud osa Jumala ilmutusest Tema au kohta, ei jää ka meie ülistusel muud üle kui muutuda. Sest Tema au nägemine muudab meie elamisviisi! See mõjutab meie näoilmet ja käitumist, muutes meid "aust ausse" ja rohkem Tema sarnaseks. Iga uus ilmutus Tema armastuse ja armu kohta toob esile üleloomuliku muutuse.

teisipäev, 7. september 2010

JUMALA ARMASTUS ANTAKSE MEILE EDASI VAID LÄBI JEESUSE KRISTUSE

Tuginedes Johannese evangeeliumile, peitub kogu Jumala armastus Jeesuses. Ta kirjutab: "Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest..." (Johannese 1:16). Kuidas me oleme võtnud vastu Jumala armastuse? Me oleme saanud sellest osa tänu Kristuses olemisele.

Sa võid nüüd küsida, aga miks on see nii tähtis teada, et Jumala armastus antakse meile läbi Jeesuse? Kuidas see mõjutab meie igapäeva elu?

Kuidas mõjutab Jumala armastus meie elusid? Me peame vaatama Kristuse kui oma eeskuju peale. Jeesus on meile juba öelnud, et Isa armastab meid täpselt samamoodi nagu Ta armastab Jeesust. Seega, mis mõju avaldas Isa armastus Jeesusele?

Võtke vastu Jumala armastus, sest "Kristus on jätnud oma elu meie eest..." (1Johannese 3:16). Järgnevas peegeldus Jumala armastus Jeesuses: Ta ohverdas iseend kui ohvri teiste eest. Teine osa sellest salmist räägib aga Jumala armastuse eesmärgist meie elude suhtes ja seal on öeldud: "... ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest." Jumala armastus juhib ka meid "ohverdama" oma ihud kui elavad ohvrid.

Oled sa kunagi mõelnud, mida see tegelikult tähendab, ohverdada oma elu oma õdede-vendade eest? Johannes ei räägi siin võõral maal ohvriks saamisest. Ta ei räägi ka doonoriks olemisest mõne organi näol. Samuti ei pea ta silmas seda, et me peaksime võtma mõne surmamõistetud kurjategija koha. Ainuüksi Kristus sai tuua selliseid ohvreid. Ainukene kristlane, kes saab tuua elu ja lootust oma kaaskondlastele, on see, kes on surnud – surnud iseenese maailmale, iseendale, oma uhkusele ja ambitsioonidele.

See "surnud" kristlane on lubanud Pühal Vaimul viia läbi vaimse inventuuri oma hinges. Ta näeb oma südames läbi igasuguse rikutuse ja ebapühaduse ning on valmis minema Jumala altarile, hüüdes: "Issand, puhasta mind! Võta see kõik!" Sest ta teab, et ainuüksi Kristuse vere puhastuse kaudu on ta võimeline andma oma elu oma vendade eest.

esmaspäev, 6. september 2010

ILMUTUS JUMALA ARMASTUSEST

Püha Vaim õhutas mind hiljaaegu mu südames, juhtides mind järgneva piiblisalmi juurde: "Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus, hoidke endid Jumala armastuses, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust igaveseks eluks." (Juuda kiri salmid 20-21). Lugedes neid salme kuulsin ma Püha Vaimu sosistamas: "David, sa pole veel kordagi sisenenud minu täielikku rõõmu ja armastusse. Sul on küll teoreetiliselt need asjad paigas, aga sa pole kunagi kogenud seda ülevat tunnet ja hingamist, mis lähtub minu armastuses viibimisest. Kuni tänase päevani oled sa sellest kõigest osa saanud vaid heal juhul kuni pahkluudeni. Kuid minu armastus on otsekui suur ookean, milles sa võiksid ujuda."

Piibel on täis tõdesid Jumala armastuse kohta. Ja ometigi on tulnud ette aegu, kus ma olen tõsiselt mõelnud, kuidas Jumal üldse saab mind armastada? Küsimus ei ole selles, nagu ma kahtleks Ta armastuse olemasolus, vaid pigem minupoolsetes läbikukkumistes hoida end teadliku ja kindlana Tema armastusest minu vastu.

Osaliselt saame me ilmutuse Jumala armastusest siis, kui me sünnime uuesti. Kui küsida kristlaste käest, mida nad teavad Jumala armastuse kohta eneste suhtes, vastab enamus neist, et: "Ma tean, et Jumal armastab mind, kuna ta andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes Temasse usub, ei läheks hukka, aga et tal võiks olla igavene elu."

See on üks võrratu hetk, kui sa sellele tõele pihta saad. Korraga saad sa aru, et "Jumal armastas mind juba siis, kui ma alles eksinu ja võõrana ringi rändasin ja Ta kinnitas oma armastust mu vastu, ohverdades oma ainsa Poja minu eest."

Väga vähesed kristlased aga õpivad püsima selles Jumala armastuses. Me teame üht-teist oma armastuse kohta Jumala suhtes – kuid me harva otsime ilmutust Jumala armastuse kohta meie suhtes. Muide, kui paluda enamus kristlastel leida mõned piiblisalmid Jumala armastuse kohta meie suhtes, oskavad nad välja tuua vaid mõned üksikud. Ometigi, Jumala armastuse mõistmises peitub võti ületada kõik elus ettetulevad olukorrad. Suurel hulgal inimesi muutub vaimulikult külmaks ja laisaks, sest nad on ükskõiksed Jumala armastuse suhtes nende vastu. Nad ei tea, et nende võimsaim relv Saatana rünnakute vastu, on olla täielikult veendunud Jumala armastuses eneste suhtes, mis tuleb läbi Püha Vaimu ilmutuse.

Oma viimases palves siin maa peal, ütles Jeesus: "Isa...sa oled mind armastanud enne maailma rajamist." (Johannese 17:24). Milline võrratu mõte – Kristus oli Isa poolt armastatud juba enne maailma loomist! Ja siis palus Jeesus ühe teise märkimisväärse palve: "Isa...et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind." (s.21, 23) ja: "Et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes." (s.26). Ehk, mida Kristus siin ütles, oli see, et: "Isa, ma tean, et sa saad armastama igat üht, kelle ma toon oma ihusse, samal viisil nagu sa oled armastanud mind."

Kogu mõtte rõhk lasub asjaolul, et nõnda nagu Isa armastas Jeesust juba enne maailma loomist, nõnda armastas Ta ka meid juba siis. Tõepoolest, ajal, mil inimene oli alles Jumala igavikulistes mõtetes, teadis Issand juba täpselt iga meie ihu osa ja planeeris meie lunastust: "nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses." (Efeslastele 1:4)

Kui kaua on Jumal sind armastanud? Ta on sind armastanud kogu oma eksistentsi aja, sest Jumal on armastus. See on Tema loomuses, et armastada, mistõttu Ta armastas sind siis, kui olid patune; kui olid oma emaihus, enne veel, kui maailm oma alguse sai. Tema armastus on alati olnud ja sellele ei tule iialgi lõppu.

Millal lõpetab Jumal sinu armastamise? Ta lõpetab su armastamise siis, kui Ta lõpetab oma Poja armastamise, mis on aga täiesti võimatu! Sest Kristus ütleb: "...siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni." (Johannese 13:1)

reede, 3. september 2010

HOIA END JUMALA ARMASTUSES

Aastaid tagasi pani Jumal mu südamele alustada ühe poiste jaoks mõeldud keskusega (poistekoduga) Long Islandil. Tundsin väga tugevalt, et Jumal on kogu selle töö taga, kuid 18 kuud hiljem hakkasid kohalikud ametnikud häält tõstma, sest nad polnud rahul meie üsna rangelt paikapandud kodukorra – ja tegevusviisiga. Meil ei jäänud muud üle, kui oma uksed sulgeda.

Selle lühikese aja jooksul, mil me jõudsime tegutseda, võtsime me vastu neli poissi. Peale sulgemist kaotasime me aga ühenduse igaühega neist. Hiljem tagantjärgi mõeldes pidasin ma seda ettevõtmist läbi aegade suurimaks läbikukkumiseks ja rohkem kui kolmkümmend aastat murdsin pead selle üle, miks Jumal üldse lasi meil selle tööga alustada?

Hiljaaegu sain ma aga kirja ühel mehelt nimega Clifford, kes kirjutas järgmist:

„Vend David, mina olin üks nendest poistest, kes saadeti Long Islandil asuvasse poistekoju. Meie „vanemad“ seal olid väga armsad ja lahked. Nad õpetasid meile Piiblit ja viisid ka kogudusse. Ühel päeval läksime me kogudusse, kus peeti telgifestivali. Ma olin nii kibestunud ja löödud, aga korraga hakkas Püha Vaim mu südame kallal tööle. Kuulsin jutlustajat ütlemas: „Jeesus armastab sind“ ja korraga tulid mu seest esile kõik aastate jooksul kogunenud valu, segadus ja lootusetus. Langesin põlvili ja palvetasin. See kõik toimus 35 aastat tagasi. Täna on Jumal kutsunud mind kõnelema ja ma olen astumas täisajaga teenistusse. See „tänu“ on pulbitsenud mu sees kõik need aastad, mistõttu tahaksin öelda suur tänu hoolimast. Tänu teile ma tean, mida tähendab Jumala armastus.“

Selle mehe kiri tõestab mulle, et mitte ükski asi, mida me teeme Kristusele, ei lähe kaduma. See poistekodu ei olnud läbikukkumine, sest üks eksinud segaduses juudi poiss avastas Jumala armastuse.

neljapäev, 2. september 2010

SAATAN KASUTAB VAEVUMÄRGATAVAID VAHENDEID

"Aga Assuri kuningas läkitas Laakisest ülemjuhataja....suure väehulgaga Jeruusalemma kuningas Hiskija vastu." (2 Kuningate 18:17). Assuurlased esindavad tänapäeva "juhtnööre edukusele". Saatan seab oma leeri su müüride ümber, mis koosneb inimestest, kes on vaprad ja ilusad ja kes näiliselt tunduvad saavutavat kõike, mida nad ette võtavad. Neid nähes tunned sa end kui ümberpiiratud vangina!

Esimene võte, mida patused kasutavad, on seada kahtluse alla uskliku pühendumine usaldada oma Jumalat täielikult. Assuri kuninga ülemjuhataja mõnitas Jumala rahvast nende üle irvitades (vt. 2 Kuningate 18:19-20). Peamine noot, mis sellest kõigest kõlama jäi, oli see, et: "Jumal ei päästa teid sellest jamast ja te lähete omadega põhja! Te olete tõelises kitsikuses ja teie usk ei päästa teid sellest!"

Siis aga lisab Saatan järgmise võtte: ta ütleb, et Jumal on see, kes on kõigi su kannatuste taga. Assuri sõnumitooja kuulutas: "Issand ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita see!" (2Kuningate 18:25). Saatan püüab veenda sind, et Jumal on su peale pahane ja püüab sulle nüüd tagasi teha. Kuid see on tema kõige libedam vale! Ta tahab panna sind uskuma, et Jumal on sind hüljanud ja heitnud su täielikult murede ja valu küüsi. Ta tahab panna sind arvama, et kõik su probleemid on Jumala karistus su mineviku pattude eest. Kuid ära usu seda! Sest hoopis Saatan on see, kes on jalul, et sind hävitada.

Meie Issand on päästja ja kindel mäelinnus. Jesaja ütles, et Jumal on tulnud "andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks "Õigluse tammedeks", "Issanda istanduseks", millega ta ennast ehib." (Jesaja 61:3)

Ei, kallis Jumala püha, sa ei lähe omadega põhja! Sa oled lihtsalt rünnaku all, ümbritsetud vaenlase valedest, sest sa oled otsustanud usaldada kogu oma südamest Jumalat ja Saatan püüa hävitada seda usku.

kolmapäev, 1. september 2010

JUMAL KUTSUB MEID VÕITLEMA

"Või kui keegi kuningas läheb sõtta võitlema teise kuninga vastu, eks ta istu enne maha ja pea nõu, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes tuleb tema peale kahekümne tuhandega? Aga kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita juba siis, kui teine on alles kaugel, saadikud küsima, mis on vajalik rahuks? Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger." (Luuka 14:31-33)

Eenok prohveteeris kord: "Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga." (Juuda 14). Piibel ütleb meile, et meie oleme Jumala kuningad ja preestrid, kes esindavad neid kümneid tuhandeid, kes lähevad sõtta Saatana sõjaväe vastu. Saatan sõdib me vastu, sest ta vihkab meid täiega (vt. Ilmutuse raamat 12:17)

Me peame olema valmis selleks, mis on tulekul. Me peame olema valmis veetma päevi vaimses sõjas, teades, et suurel hulgal katsumusi saadetakse Jumala rahva vastu. Kui me oleme otsustanud hoida kinni oma Issandast, siis me peame ka teadma, et me oleme võitmatud Temas. Sest kirjutatud on: "Sest see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas." (1Johannese 4:4). Jumal on öelnud, et võit vaenlase vägede üle on garanteeritud, kuna kõik taevased väed on sõdimas meie poolel.

Andku Jumal meile rohkem võitlusi Püha Vaimus, et igaüks meist võiks hüüda täiest kõrist kogu maailmale ja põrguvägedele: "Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas." (Roomlastele 8:35, 37-39)

See on lahinguhüüd kõigile neile, kes janunevad Jeesuse järele.

Iga Jumala mees ja naine muutub kurjuse jõudude märklauaks niipea kui ta on otsustanud saada Kristuse elavaks ohvriks. Põrguväed lastakse lahti selle vastu, kes oma südames on otsustanud elada püha usuelu.

Saatan paneb sind kannatama ja seadma su teele takistusi, kuna sinust on saanud tõeline oht tema pettusmängudele. Samas on sul muidugi võimalus astuda sellest sõjast kõrvale, anda alla ja muutuda igavaks, viljatuks ringi uitajaks.

Mina isiklikult otsustan seista vastu vaenlase plaanidele, tõusta usus ja koondada oma jõud võitluseks. Saatan ei saa suruda maha seda, kes tõeliselt loodab oma Issanda peale.