KAHETSEV VAIM

Miks vaatas Jumal nii armuliselt Jaakobi, selle petja peale? Loeme Jesaja kirjast, et: „Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.“ (Jesaja 57:15).  See piiblilõik räägib mehest, kes agu Jaakobki, oli heitunud ja jooksus ning Jumal on teda taas ellu äratamas, õnnistmas ja austamas. Jesaja lisab: „Aga mina vaatan ka niisuguse peale, kes on vilets, kellel on purukspekstud vaim ja kes väriseb mu sõna ees.“ (Jesaja 66:2).

Me teame, et inimesed hindavad alati eelkõige välist väljanägemist, aga Jumal vaatab alati südant. Meie võime näha ainuüksi Jaakobi kavalust, ahnust ja manipuleerimist. Kuid Jumal nägi kaugemale tema lihalikust loomusest; nägi midagi, mis oli tema südames – kahetsev, murtud vaim. Jumal teadis, et Jaakobi südames oli vähemalt midagigi, mis oli valmis muutuma.

Just seda sama otsib Jumal meiegi juurest. Ta otsib murtud, meeltparandavat südant, mille kallal Ta võiks oma tööd teha. Tal pole midagi hakata peale Eesavi sugustega, kes võtavad Jumala asju iseenesest mõistetavana ja nagu paljud tänapäeva kristlased – lihtsalt kulgevad läbi elu ilma ühegi eesmärgita, igatsedes nautida maiseid naudinguid.

Jaakob austas Jumala Sõna. Kuidas ma seda tean? Mõelge selle peale: Jaakob pidi olema kuulnud oma isa Iisakit rääkimas ikka ja jälle sellest, kuidas Jumal oli sõlminud lepingu Jaakobi vanaisa, Aabrahamiga. Ta kuulis, kuidas Iisak olid viidud altarile ohvriks, aga kuidas Jumal peatas Aabrahami niipea kui too haaras noa, näidates talle asenduslooma, keda ohverdada. Samuti kuulis Jaakob pühast seemnest, mis pidi lähtuma nende soost. Lisaks kõigele muule tuletas kindlasti Jaakobi emagi talle meelde unenägu, mille oli Jumalalt saanud – et Jaakobist saab see püha seeme. Küllap oli Jaakob elevil teadmisest, et ühel päeval saab temast kogu suguvõsa pea, kandes uhkusega sugupuu tõrvikut, millest üks päev pidi lähtuma Messias!