teisipäev, 19. jaanuar 2016

KRISTUSE MEEL

„Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses.“ (Filiplastele 2:5).

„Aga meil on Kristuse meel.“ (1 Korintlastele 2:16).

“Saada uueks oma mõttelaadilt.” (Efeslastele 4:23).

Kõik need õhutused on apostel Pauluse poolt. Ta ütleb jumalarahvale: „Las Kristuses olev meelsus – Kristuse enda mõtteviis – olla ka teie mõtteviisiks. See peaks olema midagi, mida me kõik otsime.“

Mida see tähendab omada Kristuse meelt? Kõige lihtsamalt öelduna tähendab see mõelda ja tegutseda nii nagu Jeesus seda tegi. See tähendab langetada Kristuse-sarnaseid otsuseid, mis määravad ära selle, kuidas me elame. Ja see tähendab ka iga oma mõtte häälestamist Jeesuse meelsusega. Igakord, kui vaatame Jumala Sõna peeglisse, peaksime küsima endalt: „Kas see, mida ma enda kohta näen, peegeldab Kristuse loomust ja mõtteviisi? Kas ma muutun iga kogemuse kaudu, mille Jumal mu ellu toob, üha enam Jeesuse sarnaseks?“

Pauluse sõnul peegeldub Kristuse meelsus järgnevas: „Vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks.“ (Filiplastele 2:7). Jeesus langetas oma otsuse veel alles taevas olles. Ta sõlmis Isaga lepingu, et Ta loobub oma taevasest aust ja tuleb inimesena maa peale. Ta tuli siia otsekui alandliku teenrina, olles valmis eelkõige teenima, kui et olla ise teenitav. Kristuse jaoks tähendas see öelda: „Isa, ma lähen täitma Sinu tahet.“ Polnud kahtlustki, et Ta otsustas juba ette ära: „Ma loobun oma tahtest, et täita Sinu oma, Isa. Ma alistan oma tahte, et võtta vastu Sinu oma. Mida iganes ma ka ütlen või teen, see peab lähtuma Sinust. Ma loobun kõigest, et olla täienisti sõltuv Sinust.“