kolmapäev, 6. jaanuar 2016

TEMA PÄÄSTAB MEID

Isegi üdini jumalakartlik ja pühendunud Paulus polnud immuunne heitumuste suhtes. Ta kirjutas Korintose kogudusele: „Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises.“ (2 Korintlastele 1:8).

Kreekakeelset sõna, mida Paulus siin ahistuse kohta kasutab, võib tõlkida järgnevalt: „Me ei suutnud seda mõista; olime surmani heitunud.“ Ehk teisisõnu: „Me igatsesime surra, sest me ei suutnud enam taluda seda, millest olime läbi minemas. Olime rõhutud enam, kui suutsime kanda.“

On lausa raske uskuda midagi sellist Pauluse suust. Kes oleks veel usaldanud Jumalat rohkem, kui mitte see kartmatu apostel? Kes oleks paastunud ja palunud rohkem, kui Paulus? Kelle teise palved said nii palju kordi vastatud, kui mitte Pauluse? Ometigi laskus ka Pauluse üle rusutuse tund. Midagi sellist, mida ta kunagi varem polnud kogenud. Mida see aga endast kujutas?

Osa Piibli kommentaatoreid usub, et tegu oli erinevate katsumuste kombinatsiooniga. Sinna alla käis ka sügav vaimne ängistus, mis oli põhjustatud inimeste poolt, keda Paulus armastas, kuid kes mingi hetk pöördusid ta vastu. Need lähedased sõbrad ainuüksi ei hüljanud teda, vaid ka levitasid valesid ta kohta. Nad mustasid ta nime. Lisaks sellele võtsid Pauluse rajalt maha kohutavad haigused ning ta seisis enam kui korra silmitsi laevahukuga. Ühtlasi sepitseti tema vastu kurje plaane, mis hõlmasid endas ka kavatsust teda tappa. Lisaks kõigele sellele oli Paulus mures paljude koguduste hooldamise pärast.

See kõik tundub liiga suure koormana ühele mehele kanda. Ja ometi ei selgita ka kõik need asjad koos seda meeletut meeleheidet, mida Paulus koges. Ta kirjutas: „Ma kogesin nii suurt piina, et ei uskunud ellu jäävat. Ma arvasin, et see tapab mu.“

Loomulikult Paulus siiski pääses sellest kõigest ja tuli neist olukordadest võidukana välja. Küll aga ei unustanud ta kunagi seda kohutavat meeleheite tundi. „Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi.“ (2 Korintlastele 1:10). Paulus ütleb: „Jumal päästis meid ja päästab meid edaspidigi. Kui paneme kogu oma usu ja lootuse Tema peale, siis Ta ka päästab meid.“