kolmapäev, 27. jaanuar 2016

PÜHA VAIM OLI TA ÕPETAJA

Kui mu süda leiab kinnitust vaid teiste inimeste kiitusest ja aktseptist – kui see on mu mõtteviis ja elu mõjutav faktor – hakkab mu lojaalsus kahestuma ja ma püüan alati meeldida kellelegi teisele kui Jeesusele.

Paar aastat peale oma pöördumist, läks apostel Paulus Jeruusalemma kogudusse, et püüda liituda sealsete jüngritega, „ent kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger.“ (Apostlite teod 9:26). Jüngrid teadsid Paulust vaid kui tagakiusajat. „Kuid Juudamaa kogudustele, kes on Kristuses, jäin ma (Paulus) palge poolest tundmatuks. Nad ainult kuulsid räägitavat: „See, kes meid enne taga kiusas, kuulutab nüüd selle usu evangeeliumi, mida ta varem püüdis hävitada.” (Galaatlastele 1:22–23). Barnabas aitas apostlitel saada üle hirmust Pauluse ees ning nad olid nõus temaga osadust pidama. Kuid Paulus otsustas hoopis paganate sekka minna.

On ilmselge, et Paulus oli oma täpse kutsumise kirjeldamise osas ettevaatlik. Ta ütles, et ta oli „apostel mitte inimeste poolt ega mõne inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi, kes Tema on üles äratanud surnuist.“ (Galaatlastele 1:1) Seejärel aga lisas: „Sest ma teatan teile, vennad, et evangeelium, mida ma olen kuulutanud, ei ole inimestelt, sest mina ei ole seda vastu võtnud ega õppinud inimeste käest, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu… et ma kuulutaksin evangeeliumi temast paganate seas, siis ma ei hakanud arutlema liha ja verega.“ (Galaatlastele 1:11–12, 16).

See, mida Paulus siin ütleb, kehtib kõigi puhul, kes tahavad omada Kristuse meelsust: „Ma ei pidanud lugema selleks raamatuid ega laenama kellegi meetodeid, et omada seda, mida oman. Ma sain oma sõnumi, teenistuse ja võidmise ainuüksi tänu põlvedel olemisele. Päriselt ka! Need asjad tulid esile siis, kui võtsin isiklikult aega oma Jumala jaoks. Mis iganes ilmutus Kristusest, mille olen saanud, on tulnud läbi Püha Vaimu, kes elab mu sees ja juhib mu elu. Seetõttu ei saa ma ka lubada endale kellegi teise trendide või vahendite järgimist.“

Muide, Paulus toob välja, et enne veel, kui ta kavatses üldse minna tagasi Jeruusalemma, läks ta hoopis Araabiasse (Galaatlastele 1:17). Ehk teisisõnu ütleb ta: „Ma ei saanud oma ilmutust Kristusest Jumala pühadelt Jeruusalemmas. Selle asemel läksin hoopis kõrbe, kus mulle ilmutati Kristust. Mul oli väga eriline aeg seal, kus tühjendasin end iseendast ja võisin kuulda ning saada täidetud Püha Vaimuga.“

Siinkohal on oluline mõista, et Paulus polnud mingi uhke, ennast täis jutlustaja. Tal oli teenija süda ja ta oli loobunud kõigist oma ambitsioonidest, leides täieliku rahulolu Kristuses. Ta ei vajanud ühtki inimest näitamaks endale, kuidas kuulutada Kristust või kuidas võita evangeeliumi läbi patuseid Jumalale. Püha Vaim ise oli tema õpetaja!