ANDEV ELU by Gary Wilkerson

See on Isa loomuses anda. Laps, kes kasvab üles andvas kodus, õpib ka ise jagama. Ka Jeesusel on oma Isa andev loomus ja Ta õhutab meid kandma edasi Jumala perekonna nime läbi andva elu. Et seda teha, on Ta meid varustanud väga võimsa piltliku eeskujuga püha õhtu söömaajast. Ta võttis nii leiva kui ka karika ja ütles: „See leib on minu ihu, mis murtakse teie eest ja see karikas minu veri, mis valatakse teie eest.“ (vt Markuse 14:22-23). Kuid pange tähele, mida Ta seejärel selle leivaga teeb – Ta õnnistab seda, murrab ja jagab seejärel laiali. Seda tehes demonstreerib Kristus, mida oma elu väljavalamine tähendab. See on õnnistatud, see on murtud ja ära antud. See on see, mis tähendab olla elava Jumala poeg või tütar.

See on peamine erinevus tavalise inimese vahel, kelle peamine eesmärk on rahuldada omaenda vajadusi ja inimese vahel, kes on leidnud elu eesmärgi selles, et ta annab endast kõik teiste nimel. Kristuses olles kutsutakse meid liikuma „saavast elust“ „andva eluni“. See muutus on võimalik tänu Jeesusele, kes asendab meie ilmaliku vaimsuse oma jumaliku Vaimuga. Ta ütleb meile: „Mina olen õnnistanud teid, mistõttu teie asi on nüüd need õnnistused edasi anda.“

See on ühtpidi väga auline õpetus ja samas kõige raskem muutus, millest elus üldse läbi minna. Viimaste aastate jooksul on ka kõige menukamad kristlikud raamatud keskendunud pigem saamisele, rääkides sellest, kui väga Jumal igatseb meid õnnistada. Jah, me teame, et see on ka tõsi, sest andmine on Jumala loomuses. Ta tahabki avada oma taevaluugid ja varustada meid võimsalt oma allikaist. Pole kahtlustki, et Ta tahab õnnistada meie abielu, meie tervist ja finantse. Nii et neil kristlikel menukitel on oma koht ja ma pean tunnistama, et olen isegi neist abi saanud. Samas aga on neis ka midagi puudu, sest õnnistatud elust ja saamisest on veel midagi palju paremat – murtud, andev elu. Elada saavalt on lihtne – elada andvalt aga ühtaegu raske, kui ka tasuv.

Pidage meeles – Jeesus õnnistas, murdis ja jagas laiali. Kogudustes jääb see protsess sageli esimese sammu juurde pidama. Paljud kristlased ei jõuagi kaugemale sellest õnnistuse faasist. Nad ei lase saada oma eludel murtud Jumala ees, mistõttu nad ei jõua ka viimase sammu ehk andmiseni. See omakorda aga tingib selle, et nad ei saa kunagi mõistma Jumala õnnistustes peituvat tegelikku eesmärki.