teisipäev, 16. veebruar 2016

MIKS MAAILM VIHKAB KOGUDUST?

Tõeline kristlane on armastav, rahumeelne, andestav ja hooliv. Need, kes kuuletuvad Jeesuse sõnadele, on ennastohverdavad, lahked ja leebed.

Kaine mõistus ütleb, et see pole normaalne vihata neid, kes sind armastavad, õnnistavad ja sinu eest palvetavad. Pigem vihatakse ikka neid, kes sind kuritarvitavad, röövivad ja neavad. Miks siis ometigi on kristlased nii vihatud? Jeesus ütleb: „Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid…Kui nad on taga kiusanud mind, kiusavad nad taga teidki.“ (Johannese 15:18, 20). Kuid miks nii?

Kogudus on vihatud tänu oma missioonile, mis kätkeb endas nii palju enamat, kui vaid kadunud hingedele: „Jeesus armastab sind!“ kuulutamist. Sa võid nüüd muidugi üllatuda, kui tuletan sulle meelde, mis meie missioon on. Kõige lihtsamalt öelduna on kristlaste missiooniks võtta jumalatutelt tagasi see, mis nende jaoks kõige kallim – nende eneseõigsus. Sest ilmaliku inimese jaoks on tema eneseõigsus kõige kallim asi üldse. Mõtle sellele. Ta on kulutanud kogu oma elu sellele, et jätta endast head muljet. Ta on teinud oma headest tegudest ebajumala. Ta ülistab iseennast selle eest, et on tõeliselt hea südamega ja lahke kõigi vastu. Ta on enam kui kindel, et on piisavalt hea taeva jaoks ja liiga hea, et minna põrgu.

Taoline jumalatu inimene on kulutanud aastaid, vaigistades oma südametunnistust, mattes selle kui vaka alla. Ta on õppinud vaigistama endas kõikvõimalikke süüdistavaid hääli, mis teda piiravad. Ta naudib võltsrahu ja on saanud nii petetud, et usub lausa, et Jumal imetleb teda! Ja just siis, kui ta on vaigistanud kõik oma südametunnistuse hääled, ilmud sina – kristlane – välja. Ja tõde, mida sa kuulutad, kõneleb kõvemini, kui tema surnud südametunnistus: „Kui sa ei sünni Jumala Vaimu läbi uuesti, ei pääse sa taevariiki.“

Korraga sa ohustad taolise inimese meeli. Sa oled keegi, kes tahad röövida temalt kindlustunde, et ta hingega on kõik hästi. Ta on kogu selle aja arvanud, et temaga on kõik hästi, kuniks nüüd sa tuled ja ütled talle, et kõik ta head teod on kui räpased kaltsud Jumala ees. Las ma öelda sulle – see inimene ei näe sind kohe mitte hea sõnumi kuulutajana. Ei! Tema silmis oled sa piinaja; keegi, kes on selle peal väljas, et röövida tema öörahu.