teisipäev, 1. märts 2016

ALISTUNUD JÄRGIMA PÜHA VAIMU

Meid on kutsutud elama täielikus alistumises Pühale Vaimule, nii nagu Jeesus elas täielikus alistumises Isale. Jeesus tunnistas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.“ (Johannese 5:19)

Mina ei saa iseenesest teha midagi. Ma mõistan kohut nõnda, nagu ma kuulen, ja minu otsus on õiglane, sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.“ (Johannese 5:30)

Kuidas saame üldse mõelda, et me ei pea toetuma kõiges oma Isale, kui isegi Kristus seda tegi? Kas Jeesuse armastajate -ja järgijatena julgeme tõesti mõelda, et suudame hakkama saada millegagi, millega me Päästja ja Issand hakkama ei saanud? Jeesus ootas alati oma Isa järgi, järgides alati seda, mis oli Jumala mõtetes.

Kui oleksime üdini ausad, peaksime tunnistama, et taevas on sageli see kõige viimane koht, kuhu pöördume, kui mingeid juhtnööre vajame. Eelkõige jookseme ikka nõustajate juurde, või kulutame tunde telefonis sõpradega rääkides, otsides neilt nõu. „Mida sa arvad? Oleks see mul hea mõte minna selles suunas? Mis sa arvad, kas peaksin seda tegema?“ Nii et kui kurb see ka poleks, Püha Vaim on sageli kõige viimane, kui üldse, kelle poole nõu saamiseks pöördume.

4 Moosese raamatu 9 peatükis loeme pilve kohta, mis langes taevast ja kattis kõrbes kogu koguduse telgi. See pilv esindas Jumala pidevat ligiolu oma rahva keskel. Meie jaoks sümboliseerib see aga Püha Vaimu tööd me eludes. Öösiti muutus see koguduse telgi üle laiuv pilv tulesambaks, soojaks valgusvihuks keset pimedust: „Nõnda oli see alaliselt: seda kattis pilv ja öine tulepaistus.“ (4 Moosese 9:16).

Iisraeli lapsed järgisid alati seda üleloomulikku pilve, kuhu iganes see neid ka ei juhtinud. Kui see koguduse telgi kohalt üles tõusis, tõusis ka rahvas ja järgnes sellele. Ja kus iganes see ka pilv peatus, seal peatus ka rahvas, lüües oma telgid taas üles. Nad liikusid või peatusid vastavalt pilve selgetele juhistele. Iisraellased olid väga hoolikad liikuma ainult siis, kui pilv liikus, sest nad teadsid, et selles peituvad Jumala juhised nende jaoks. See võis liikuda kas iga päev või iga nädal ja samas olla jälle kuid ka liikumata. Kuid oli tegu öö või päevaga – inimesed liikusid alati vaid siis, kui pilv neid juhtis (4 Moosese 9:18-19).