reede, 11. märts 2016

INNUKUS ISSANDA KOJA SUHTES

Kui Jeesus siin maa peal elas, tunnistas Ta, et on kiivalt kiindunud oma Isa kotta. Tema sõnum nii Sardese koguduse kristlastele, kui meile on järgmine: „Te olete nautinud minu soosingut ja head mainet, mille olen teile kinkinud. Teie jumalateenistused olid õnnistatud võimsa ülistuse ja jutlustega. Kuid selle asemel, et selles kõiges edasi liikuda, hakkasite te mõtlema, et olete juba kohale jõudnud. Nii et te lasite end lõdvaks. Te polnud enam nii innukad ja ükskõiksus hakkas tasapisi maad võtma. Seetõttu oletegi jäänud pidama oma vaimsesse mugavustsooni. Te ei jätkanud selle missiooniga, mille teile andsin.“

Jumala Sõna näitab meile, mis juhtub, kui ignoreerime Tema koda ja keskendume esmalt omaenda huvidele. Seda kõike illustreerib hästi Haggai raamat. Ajal, mil Haggai prohveteeris, oli Jumal just vabastanud oma rahva Babülonist ning juhtinud nad tagasi Jeruusalemma, et taasehitada üles Tema koda. Jumal igatses „lambijala koguduse“ järele, kus Ta saaks nähtaval moel ilmutada oma ligiolu oma rahva keskel. Ta tahtis, et kõik rahvad näeksid iisraellaste muudetud elusid ning maad, mis on täis Tema õnnistusi ja au. Mistõttu Ta andis iisraellastele käsu: „Keskenduge minu kogudusele – see olgu teie missioon. Kui olete ustavad minu koja eest hoolitsemisel, kannan mina hoolt kõigi teie vajaduste eest.“

Rahvas hakkaski järgima Jumala juhiseid, alustades Tema templi taasehitusega. Kuid mõne aja pärast ütlesid nad: „Aeg ei ole veel tulnud Issanda koja ülesehitamiseks.” (Haggai 1:2). Ehk teisisõnu: „Meil pole aega selleks tööks. Meil niigi kiire.“ Tegelikkuses olid nad aga liiga hõivatud omaeneste kodude ja äride üles ehitamisega.

Kuidas Jumal sellele reageeris? Ta ütles Haggai kaudu: „Minu koda on varemeis, teie aga jooksete igaüks omaenese koja asjus.“ (vt Haggai 1:9) Ehk teisisõnu ütles prohvet: „Jumal vabastas teid ning andis teile ülesande ehitada üles Tema koda. Teie aga olete nii hõivatud omaenda kodude üles ehitamisega, et hülgate Tema oma. Jumalale olulised asjad pole enam teie tähelepanu keskpunktis. Olete nii haaratud omaenda huvidest.“

Oled ehk sinagi süüdi samas eksimuses? Jagub sul energiat joosta igale poole ja tegeleda oma asjadega, aga mitte Jumala asjadega? Jagub sul aega toimetada oma majapidamises, aga mõnda tundi pühapäevase jumalakoja jaoks mitte? Leiad sa aega, et käia šoppamas või vaadata telekat, kuid pisut aega, kui üldse, palveks? Kuid mis kõige olulisem – kas need Issanda poolt öeldud sõnad üldse kõigutavad sind?