esmaspäev, 27. oktoober 2008

TA KIRJUTAS SU NIME OMA PEOPESSA

Meile on antud võrratu meelevald palve läbi. Kuid kuidas täpselt seda kasutada? Läbi Kristuse nime, sest hetkel, mil me panime oma usu Jeesusesse, andis Ta meile oma nime. Tema toodud ohver annab meile võimaluse öelda: „Ma olen Kristuse oma, ma olen Temas ja üks Temaga.“ Kuid nii hämmastav kui see ka pole, samal hetkel võttis Jeesus omaks meie nime ja meie Ülempreestrina kirjutas selle oma peopessa. Seetõttu on meie nimi pandud kirja ka taevas tema aulise nime all.

Kas mõistate nüüd, miks termin „Kristuse nimel“ ei ole vaid tühipaljas fraas? Pigem on see konkreetne positsioon, mis meil on koos Jeesusega ja mida Isa ka tunnistab. Jeesus ütles: „Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina palun Isa teie eest, sest Isa ise armastab teid, kuna teie olete armastanud mind ja uskunud, et mina olen tulnud Jumala juurest.“ (Johannese 16:26-27)

Siin on põhjus, miks Jeesus käsib meil palvetada Tema nimel. Ta ütles: „Kui te palute midagi minu nimel, siis põhimõtteliselt omab see Isa silmis sama efekti ja mõju kui see tuleks minu enda huulilt.“ Ehk teisisõnu: meie palve on Isa trooni ees otsekui Jeesuse palve. Sama kehtib ka siis, kui me paneme käsi haigete peale ja palvetame, sest siis näeb Jumal otsekui Jeesust panemas oma käsi haigete peale, et tuua neile tervenemist.

See on ka põhjus, miks me peaksime tulema täie julgusega armutrooni ette - et võtta vastu! Me peame paluma täie kindlusega: „Isa, ma seisan su ees olles Kristuse poolt valitud, et minna ja kanda vilja. Seetõttu täida mu palve täiuslikult, et mu rõõm võiks saada täieliseks!“

Kuulen paljusid kristlasi ütlevat: „Ma palusin Jeesuse nimel, aga mu palvetele ei vastatud.“ Mida nad sellega aga ütlevad, on see, et: „Ma püüdsin küll saada osa Kristuse väest Tema nimel, kuid minu puhul see lihtsalt ei toimind.“ On väga palju põhjuseid, miks meie palved ei saa vastatud. Meie elus võib olla pattu, mis lõhub meie ühenduse Kristusega. Pattudest saavad otsekui tõkked me teel, mis takistavad Jumala õnnistuste voolamist me ellu. Ja Ta ei vasta me palvetele enne kui oleme kõrvaldanud patu oma elust.

Teatud takistused võivad olla tingitud ka meie leigusest või „poolikust suhtumisest“ Jumala asjadesse. Võib-olla on kahtlused kõigutatud meid sedavõrd palju, et on suutnud lahutada meid Kristuse väest. Jakoobus hoiatab meid: „Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.“ (Jakoobuse 1:6-7)

Jakoobus teeb meile asja väga selgeks: „See, kes kahtleb, et saa Jumalalt midagi!“ Sõna, mida Jakoobus kasutab sõna „kahtlemise“ all, tähendab tegelikult „otsustusvõimetust“. Sest tegelikult on nii, et oma palvesoove esitades, panid need inimesed Jumala täiega proovile. Oma südameis ütlesid nad: „Jumal, kui sa vastad mulle, siis ma teenin sind. Ma annan sulle kõik, kui sa vaid vastad mu palvele. Aga kui mitte, siis ma elan oma elu nii nagu ise tahan.“

Samas ei saa Jumalat taoliste asjadega petta – Tema näeb ju me südameid! Ja seetõttu Ta ka teab, kui me tegelikult ei ole otsustanud Tema Poja kasuks. Ta hoiab kogu väe, mis peitub Jeesuses Kristuses, kõigile neile, kes alistuvad Talle täielikult.