JEESUSEL OLI PLAAN

„Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast enese juure tulevat, ütles ta Filippusele: „Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?“ Ent seda ta ütles teda kiusates, sest ta teadis küll, mida ta tahtis teha.“ (Johannese 6:5-6). Jeesus võttis Filippuse kõrvale ja ütles: „Filippus, siin on tuhandeid inimesi, kes kõik on näljas. Kust me küll saame osta piisavas koguses leiba, et nad kõik ära toita? Mida sina arvad, et me peaksime tegema?“

Kui ütlemata kena Jeesusest! Issand teadis ju algusest peale, mida teha – räägib ju ülaltoodud salmgi sellest! Aga sellest hoolimata püüdis Ta õpetada Filippusele midagi, mis puudutab igat üht meidki tänasel päeval. Mõelge korra: kui suur osa Kristuse ihust püsib pooled ööd unetult üleval, püüdes meeleheitlikult lahendada oma probleeme? Me mõtleme: „Võib-olla see toimiks nii...Ei, ei....võib-olla hoopis sedamoodi saab asjad korda! Ei...“

Filippusel ja kõigil ülejäänud apostlitel polnud probleemi vaid leivaga, aga ka pagarikoja leidmisega...ja rahaga...ja varustamisega...ja kohaletoimetamisega...ja ajaga. Kõik need kokku moodustasid aga probleemi, mis ületas kogu mõistuse ja nende olukord näis täiesti võimatu.

Kuid Jeesus teadis algusest peale, mida sellega peale hakata. Tal oli plaan. Ja sama kehtib ka kõigi sinu murede ja raskuste kohta tänasel päeval. Jah, seal on üks probleem, aga Jeesus teab kogu sinu olukorda ja Ta tuleb su juurde ning küsib: „Mida me selle kõigega peale hakkame?“

Korrektne vastus Filippuse poolt oleks olnud: „Jeesus, sina oled Jumal. Sinu jaoks pole ükski asi võimatu, mistõttu ma annan selle probleemi üle sulle. See ei ole enam minu, aga sinu oma!“

Ja see on ka see, mida meie peame ütlema oma Issandale kesk’ oma raskusi ja vaeva: „Issand, sina oled imede tegija Jumal, mistõttu ma annan kõik oma hirmud ja kahtlused üle sulle. Ma usaldan kogu selle olukorra ja kogu oma elu sinu hoolde. Ma tean, et sa ei lase mul hävida. Veelgi enam – sa juba tead, mida minu olukorraga peale hakata, mistõttu ma usun sinu väesse.“