reede, 26. oktoober 2012

JUMALA KAITSEV VÄGI

Jesaja kasutab lindude näidet illustreerimaks Jumala kaitsvat väge oma rahva üle: „Nagu linnud laotavad oma tiivad laiali, nõnda kaitseb vägede Issand Jeruusalemma, kaitseb ja päästab, säästab ja vabastab.“ (Jesaja 31:5). Heebreakeelne tähendus sellele salmile on järgmine: „Nõnda nagu emaslind sirutab oma tiivad oma poegade üle, nõnda sirutab Jehoova, kõikväeline Jumalgi, oma tiivad Jeruusalemma üle.“ Jumal ütles Iisraelile: „Kui tahate olla kaitstud vanlase rünnakute eest, varjuge minu tiibade alla. Mina turvan teid ja katan teid kui kanaema oma poegi. Te ei pea enam elama hirmus oma vaenlaste ees!“

Luba ma küsin su käest: oled sa mõnes suures lahingus just praegu? Seisad sa silmitsi vaenlasega, kes on liiga võimas su jaoks? Kui nii, siis kuidas arvad end jäävat püsima puhta, -ustava –ja Kristuse sarnasena, kui teised su paremal ja vasakul käel langevad? Kuidas saavutad võidu oma himude ja kiusatuste üle, kui Saatan möirgava lõvina su vastu tõuseb?

Kõik, mida Jumal sinu käest ootab, on see, et langetaksid oma mõõga ja usuksid, et Tema tõstab oma mõõga sinu eest. Ta tahab, et jõuaksid kohta, kus võiksid öelda: „Issand, ma tean, et see lahing pole enam minu. Olen juba niigi mitmeid kordi läbi põrunud, mistõttu tulen su ette lihtsas usus ja palun, et aitaksid mind.“

Issand julgustab sind: „Klammerdu minu külge keset kõiki oma võitlusi. Sinu võit sõltub ainuüksi sinu usust minu väesse ja tahtesse päästa sind. Kui vaenlane on sind tümaks teinud, siis tule ja vala oma hing välja mu ees. Otsi mind kogu oma südamest ja mina võitlen sinu eest.“

Lahing pole kunagi meie oma. See kuulub alati Issandale. „Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall. Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab.“ (Psalmid 91:4-5).