reede, 7. november 2014

PÜHA VAIMU KOOL

Miks kiskusid asjad Taaveti puhul kiiva? Sest ta oli Püha Vaimu koolis! Jumal töötas tema iseloomu kallal ja ainuüksi raskused olid need, mis aitasid seda kõige paremini voolida! Jumal ei tahtnud enam ühtegi Sauli – distsiplineerimatut ja koolitamatut iseloomutut kuju. Saul alustas küll õigesti, kuid vajus peagi ära, kuna teda ei pandud kunagi proovile. Seetõttu otsis Jumal nüüd meest, keda saaks usaldada; meest, kellele rajada oma püsiv koda.

Taaveti elus polnud hetkegi, mil Püha Vaim poleks olnud temaga. Jumal oleks küll võinud saata oma inglid; oleks võinud öelda vaid ühe sõna või saata terve taeva leegioni päästma Taavetit kõigist ta hädadest. Selle asemel lubas ta aga sel kõigel sündida, et Taavetist endast ei jääks midagi järgi ja ta usaldaks end täiega Jumala hoolde. Meil poleks ühtegi neist võrratutest Psalmidest, mis räägivad usaldusest ja usust, kui Taavetit poleks pandud proovile.

Osad teist on koos Taavetiga Siklagis või siis teel sinna! 1 Saamueli 30 peatükis on lugu sellest, kuidas amalekid vallutasid Jumala rahva, hävitades nii nende elud kui vara. Taavet oli suures meeleheites, kui ta oma rahvas kaalus tema kividega surnuks viskamist, kuna nad süüdistasid kõiges hädas teda. „Aga Taavet kinnitas ennast Issandas, oma Jumalas.“ (1 Saamueli 30:6). Pöördudes Issanda poole (salm 8), sai ta kinnitust, et kõik, mis oli kaotatud, saab jälle taastatud. Ja salmis 19 me ka näeme, kuidas „Taavet tõi kõik tagasi.“

Taavet sai tagasi nii oma pere kui varad, kuid lisaks sellele midagi veel palju enamat! Kõige tähtsaim neist oli see, et ta taastas oma usu ja kindluse Jumalasse; teadmise, et Jumal oli ikka veel temaga. Tema võidmise vägi sai uuendatud ühes uue vihaga vaenlase vastu. See oli päev, mil Taavet sai oma diplomi! Ta oli õppinud nii küsima küsimusi Jumala käest kui ka kinnitama end Jumalas. Sellest päevast alates muutus ta üha tugevamaks ja tugevamaks ning jäi lõpuni püsima.