laupäev, 2. aprill 2016

ET ME NEID EI ÄRRITAKS - Carter Conlon

„Aga et me neid ei ärritaks, mine järvele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb! Ja kui sa tema suu avad, leiad sa hõbeseekli. Võta see ning anna neile minu ja enese eest!” (Matteuse 17:27)

Kuigi Jeesus oli just äsja selgitanud oma jüngritele, et nad on vabad templimaksust, ütles Ta ometigi Peetrusele: „Aga et me neid ei ärritaks.“ Ehk teisisõnu: „Et meie tunnistus nende silmis ei kahaneks ja nad ei saaks meile tänaval näpuga näidata, öeldes: „Varganäod! Nad ei maksa templimaksu!““

Apostel Paulus väljendas seda sel moel: „Öeldakse: „Kõik on lubatud!” - Siiski kõigest ei ole kasu.“ (1 Korintlastele 10:23). Jah, me kristlikus elus võib ju olla asju, mis on lubatud, kuid samas peame siiski arvestama ka selle potentsiaalse mõjuga inimestele meie ümber.

Las ma tuua selle kohta ühe näite. Mees, kes mind Jumala juurde juhatas, käis nädalast nädalasse mu ukse taga, jagades minuga evangeeliumi ning rääkides sellest, kuidas ta oli kunagi olnud joodik, naistemees ja mängur. Ja kuigi ma väliselt olin tõrjuv ta jutu suhtes, ei saanud ma kuidagi eitada tõsiasja, et minu ees seisva mehe elu oli tänu Jumala armule täielikult muutunud. See oli midagi, mida lihtsalt pidin tunnistama. Pakkusin talle selle kontrolliks isegi korra õlut. Kui ta oleks selle vastu võtnud, või ma oleks läinud ta koju ja näinud seal laual kasvõi üht klaasikest alkoholi, ei pruugiks ma täna olla kristlane. Sest ma oleks arvanud, et ta on samasugune mees nagu ma ise, kes on oma ellu lisanud vaid religooni. Jah, ta oleks võinud ju öelda: „Oh, see on nii väike asi!“ Kuid minu arusaamist mööda olid asjad vaid kas mustad või valged. Kui ta tõesti oli uus loodu nagu ta kristlaste staatuse kohta selgitas, pidi ka kõik vana olema kadunud. Mis minu arvamusse puutus, siis mingit vahepealset võimalust lihtsalt polnud.

Seetõttu mõistan tänase päevani Jeesuse sõnade olulisust, kui Ta ütles: „Et me neid ei ärritaks.“

__________
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.