teisipäev, 19. aprill 2016

MITTE ÜKSKI TEINE NIMI

Kurjust täis inimeste südameis kasvab üha suurem viha Jeesuse nime vastu. Tulihingeline vihkamine Jumala Sõna vastu on kasvamas üle kogu maailma. Jumalatud inimesed põlgavad, pilkavad ja neavad Piiblit. Las ma küsida su käest: „Mis küll on Jeesuse nimes midagi sellist, mille ainuüksi mainimine õhutab üles nii palju viha? Mitte ükski teine nimi pole nii vihatud, kui Jeesuse oma ja samas ei leidu mitte ühtki teist nime, milles peituks pääste.“ „Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.” (Apostlite teod 4:12).

Me teame, et õelad on alati vihanud Jeesuse nime, kuid nüüd on see viha muutunud lausa deemonlikuks raevuks. Läbi erinevate seaduste kõrvaldatakse Jeesuse nime tasa, kuid kindlalt kogu ühiskonnast, lastes sel sündida üle kogu maailma.

Kuulsin ühest väga usaldusväärsest allikast ühe hämmastava arenduse kohta USA sõjaväes. Nimelt püütakse seal kehtestada seadust, kus mitte ükski sõjaväe kaplan – olgu ta protestant või katoliiklane – ei tohi kasutada ega mainida Jeesuse Kristuse nime. Põhjendus sellele on aga lausa uskumatu: „Pluralistlikus ühiskonnas tuleb omada vaimulikku küpsust.“ Milline pettus! Mõtle korra – keelata ära Jeesuse nime kasutamine ja öelda siis, et selle näol on tegu vaimuliku küpsusega. See kõik on ju otse põrgust!

Miks aga siis on nii palju viha ja raevu Jumala Poja vastu? Miks küll Tema nime mainimine õelates külmavärinaid tekitab? Aga seetõttu, mida Kristuse nimi esindab – vabanemist pattudest. Tema nimi tähendab vabadust patu valitsuse alt. See tähendab vana, langenud, patuse loomuse surma ning uuenenud ellu astumist. See tähendab väge hüljata kõik jumalakartmatud himud ja naudingud. Jumala Sõna ütleb, et inimlikust vihast sündinud pilge ja häving ei jää kauaks püsima. „Sest inimeste vihaleek peab sulle andma tänu; viimsegi vihaleegi jätte sa paned oma vööle.“ (Psalmid 76:10). Kuidas see kõik sünnib? Kõige lihtsamalt öeldes – mida tugevamaks inimeste viha muutub, seda enam Jumal oma armu välja valab. „Ent kus patt on suurenenud, seal on arm saanud ülirohkeks.“ (Roomlastele 5:20).