JEESUS JA TORMID

Jeesus andis oma jüngritele korralduse minna paati, mis oli liikumas vastu suurele tormile. Piiblis on öeldud, et ta lausa käskis neid astuma paati, mis suundus mässavale merele ja vastu lainete poolt pillutamisele. Jüngreid kaasati otsekui Titanicu huku minivarianti ja Jeesus teadis seda algusest peale.

„Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.“ (Matteuse 14:22)

Kus aga Jeesus ise oli? Ta oli üleval mäe peal, vaadates alla sellesama mere peale. Ta oli palumas seal, et nad ometigi ei kukuks läbi sellest testist, millest Ta teadis, et nad peavad läbi minema. Kogu see paadisõit, torm, mäslevad lained ja möll olid osa Isa katsumusest, mille Ta nende jaoks oli valmis pannud. Nad olid kohe kohe saamas osa oma suurimast õppetunnist, mida eales omandada ja see oli: kuidas tunda ära Jeesus keset oma torme?

Siiamaani olid jüngrid tundnud Jeesust kui imede kordasaatjat – kui meest, kes oli leivad ja kalad muutnud kui imetoiduks. Nad tundsid Teda kui patuste sõpra; kui kedagi, kes toob päästet kõigile rahvastele. Nad tundsid Teda kui kedagi, kes kannab hoolt nende vajaduste eest, tasudes isegi nende maksude eest kala suust saadud rahaga.

Nad tundsid Jeesust kui „Kristust, Jumala Poega“. Nad teadsid, et Temal on igavese elu sõnad ja et Tal on vägi kõigi Saatana tegude üle. Nad tundsid Teda kui õpetajat, kes õpetas neid, kuidas paluda, andestada, siduda ja lahti päästa. Kuid nad ei olnud kunagi näinud Teda kesk’ torme.

See on paljude meie murede juureks ka tänapäeval. Me usume Jeesuse võimesse saata korda imesid ja tervenemisi. Me usume, et Ta päästab meid ja andestab meile meie patud. Me vaatame Ta poole, kui kõigi oma vajaduste rahuldaja poole ja usume, et ühel päeval veedame me kogu igaviku koos Temaga. Kui aga mõni ootamatu torm meid tabab ja kõik tundub koost’ lagunevat, on meil raske näha Jeesust kusagil lähedal. Meil on raske uskuda, et Ta laseb tormidel tulla me ellu vaid selleks, et õpetada meile usaldamist. Me pole kunagi päris kindlad, et Ta ikka on me lähedal, kui asjad väga raskeks lähevad.

Selles tormis oli vaid üks õppetund, mille jüngrid pidid omandama – ainult üks! Üks lihtne ja mitte mingi sügav, müstiline, maid raputav õppetund. Jeesus lihtsalt tahtis, et nad usaldaksid Teda igas oma elu tormis kui oma Issandat. Ta tahtis vaid, et Ta jüngrid hoiaks alal rõõmu ja kindluse keset kõike pimedamat katsumustetundi – muud ei midagi!