neljapäev, 13. jaanuar 2011

ISSAND, MEIE ÕIGUS

„Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: "Issand, meie õigus".“ (Jeremija 23:5-6)

Keset raskeid aegu, mille sarnastega me ka tänapäeval silmitsi seisame, andis Jumal prohvet Jeremijale ilmutuse Jehoovast Tsidkenu’st (hääldatakse Je-HO-va Sid-KAY’-noo). Mida see meie jaoks tähendab? Milline on see õigus, mille Issand Ta on ja kuidas peaksime me tundma ja mõistma Jeesust keset seda rolli?

Piiblis on päris mitmeid kirjakohti, läbi mille Paulus annab meile aimu Jumala õigluse definitsioonist.

• "Aabraham uskus Jumalat, ja see arvestati talle õiguseks." (Roomlastele 4:3)
• „Aabrahamile arvestati usk õiguseks.“ (Roomlastele 4:9).
• "Aabraham uskus Jumalat ja see arvestati talle õiguseks", (Galaatlastele 3:6).

Kõik need salmid viitavad ühele ühisele nimetajale, mida Aabraham tegi saavutamaks õigust ja see oli see, et: ta uskus.

Lõpuks aga toob Paulus esile ka Issanda definitsiooni õigusest: „Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai vägevaks usus, ülistades Jumalat ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda, mida on tõotanud. Seepärast see arvestatigi talle õiguseks.“ (Roomlastele 4:20-22)

Enam selgemini ei saakski kogu teemat esitleda! Õigus tähendab uskuda Jumala tõotusi ja olla täiesti veendunud, et Ta peab oma sõna.