TAAVET PÄÄSES OMA ORUST MEENUTADES JUMALA ANDESTAVAT LOOMUST

Peale kõike nutmist ja Jumala poole hüüdmist, jõudis Taavet lõpuks äratundmiseni: „...sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.“ (Psalmid 130:4). Püha Vaim hakkas täitma tema hinge mälestustega Jumala armust ja korraga meenus Taavetile kõik see, mida ta oli õppinud Isa andestava loomuse kohta. „Aga sina oled andeksandja Jumal, armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest...“ (Nehemja 9:17)

Taavet rõõmustas teadmise üle, et: „...sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.“ (Psalmid 86:5). „Tema annab andeks kõik su ülekohtu...“ (Psalmid 103:3). Jeremija kuulutuses peitub üks uue lepingu peamisi tõotusi: „Sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.“ (Jeremija 31:34). Paulus lisab sellele Uues Testamendis: „Andestades meile kõik üleastumised.“ (Koloslastele 2:13). Jumal on tõotanud andestada meile kõik meie patud!