PALVE USU SAAMISEKS
Ja apostlid ütlesid Issandale: „Kasvata meie usku!” (Luuka 17:5). Jeesus vastas oma jüngrite palvele usu kohta järgmiselt: „Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: „Tule kohe siia ja istu lauda!”? Eks ta pigem ütle talle: „Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!”…Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.” (Luuka 17:7-8, 10).
Kristus räägib siin meist kui oma sulastest ja Jumalast kui Isandast. Ta ütleb meile, et peame toitma Jumalat. Sa võid nüüd mõelda: „Huvitav, millist rooga küll tuua Jumalale? Mis küll rahuldaks Tema nälja? Kuidas me üldse peaks seda tegema?“ Piibel ütleb meile: Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane.“ (Heebrealastele 11:6). Ehk kõige lihtsamalt öelduna: Jumala jaoks on kõige enam naudingut pakkuvamaks roaks usk. See on see roog, mis Talle head meelt valmistab.
Näeme seda läbi kogu Piibli. Kui sõjapealik palus, et Jeesus tervendaks tema haige sulase ainuüksi oma sõna ütlemise läbi, „toitus“ Jeesus rõõmsalt selle mehe elavast usust. Ta vastas: „Tõesti, ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma leidnud Iisraelis ühelgi!“ (Matteuse 8:10). Jeesus ütles: „Siin on pagan, nö väljastpoolt tulija, kes toidab minu vaimu. Millise võrratu söömaaja selle mehe usk mulle pakub.“ Kui veritõbine naine (Luuka 8:43-48) trügis läbi rahvahulga ja puudutas usu läbi Jeesuse kuuepalistut, koges Jeesus koheselt tema usku ja ta sai terveks. Tema usk oli Jeesusele meelepärane.
Luuka 17:8 ütleb Jeesus otse ja omadega: „Valmista mulle õhtusöök…ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!” Ehk teisisõnu ütleb Ta: „Mitte sina ei söö esimesena, vaid mina.“ Ehk siis – me ei peaks kasutama oma usku vaid iseenda huvide ja vajaduste katteks, vaid pigem on me usk mõeldud Jumala nälja kustutamiseks.
Kristus räägib siin meist kui oma sulastest ja Jumalast kui Isandast. Ta ütleb meile, et peame toitma Jumalat. Sa võid nüüd mõelda: „Huvitav, millist rooga küll tuua Jumalale? Mis küll rahuldaks Tema nälja? Kuidas me üldse peaks seda tegema?“ Piibel ütleb meile: Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane.“ (Heebrealastele 11:6). Ehk kõige lihtsamalt öelduna: Jumala jaoks on kõige enam naudingut pakkuvamaks roaks usk. See on see roog, mis Talle head meelt valmistab.
Näeme seda läbi kogu Piibli. Kui sõjapealik palus, et Jeesus tervendaks tema haige sulase ainuüksi oma sõna ütlemise läbi, „toitus“ Jeesus rõõmsalt selle mehe elavast usust. Ta vastas: „Tõesti, ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma leidnud Iisraelis ühelgi!“ (Matteuse 8:10). Jeesus ütles: „Siin on pagan, nö väljastpoolt tulija, kes toidab minu vaimu. Millise võrratu söömaaja selle mehe usk mulle pakub.“ Kui veritõbine naine (Luuka 8:43-48) trügis läbi rahvahulga ja puudutas usu läbi Jeesuse kuuepalistut, koges Jeesus koheselt tema usku ja ta sai terveks. Tema usk oli Jeesusele meelepärane.
Luuka 17:8 ütleb Jeesus otse ja omadega: „Valmista mulle õhtusöök…ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!” Ehk teisisõnu ütleb Ta: „Mitte sina ei söö esimesena, vaid mina.“ Ehk siis – me ei peaks kasutama oma usku vaid iseenda huvide ja vajaduste katteks, vaid pigem on me usk mõeldud Jumala nälja kustutamiseks.