PEIGMEHE SÕBER by Gary Wilkerson
Ristija Johannes on piibellik näide sellest, kuidas seista vastu maistele häirivatele teguritele ja püüelda tõelise suuruse poole. Ta tunnistas: „Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja…on väga rõõmus peigmehe hääle üle. (Johannese 3:29). Jeesuse päevil tähendas toetav roll pulmas suurt au ja austust. Seda rolli täitev isik pidi olema igati väärikas ja vastutustundlik.
Peigmehe sõber oli täielikult vastutav kogu pulma eest. Tema oli see, kes kutsus külalised, planeeris ja korraldas pulmatseremoonia ja võõrustas ka pulmapidu, kandes hoolt selle eest, et kõik sujuks ladusalt. Ta korraldas isegi noorpaari mesinädalad, minnes nende eel paika, kuhu nad pidid minema, et kanda hoolt kõige vajaliku eest noorpaari saabumiseks. Ta oli ka see, kes kandis hoolt noorpaari uue kodu eest, valmistas selle ette nende sinna elama asumiseks. Ehk lühidalt öeldes – peigmehe sõber kandis hoolt kõige eest. Tema laiahaardeline töö ja panus oli algusest peale armastusest ja armust kantud.
Ristija Johannes ei öelnud: „Teoloogia pole tähtis.“ Mida ta ütles, oli: “Kuidas te saate keskenduda teoloogia kõige peenematele detailidele, keskendumata kõige olulisemale? Jeesus saab ohverdama oma elu, tõusma surnuist ja pöörduma tagasi oma Pruudi juurde, kes on usus –laitmatu ja plekita. Kas te tõesti ei näe, mida Jumal on tegemas teie keskel?“ Ristija Johannesel oli enam kui põhjust olla ise fokusseeritud, kuna kuningas Heroodes oli tea pea eest käinud välja suure lunatasu ja ta teadis, et ta elul on peagi kriips peal. Seetõttu ütles ta oma järgijaile: „Mul on vaid mõni päev jäänud, mistõttu tahan, et kõik see, mida teile õpetan ja ütlen, saaks pitseeritud kõige olulisemaga – pöörduge Jeesuse juurde! See on minu üks ja ainus kõige olulisem sõnum!“
Ristija Johannes oli haaratud vaid ühest ainsast asjast, mis kätkes endas seda ilusat salmi: „Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks.“ (Johannese 3:29). Teades, et ta oma aeg jääb lühikeseks, rõõmustas Johannes siiski ühest asjast – Jeesus oli tulnud kuulutama jumalariiki!
Me kõik täidame jumalariigis Johannese rolli, sillutades inimestele teed võtmaks Jeesus vastu oma ellu. Kui see on meie peamine fookus, loksuvad ka kõik muud asjad kenasti paika. Ühtlasi aga lubab Jumal anda meile kõike, mida tarvis Tema teenistuseks. Nii nagu Ristija Johannes tunnistaski: „See, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu!“ (Johannese 3:34).
Peigmehe sõber oli täielikult vastutav kogu pulma eest. Tema oli see, kes kutsus külalised, planeeris ja korraldas pulmatseremoonia ja võõrustas ka pulmapidu, kandes hoolt selle eest, et kõik sujuks ladusalt. Ta korraldas isegi noorpaari mesinädalad, minnes nende eel paika, kuhu nad pidid minema, et kanda hoolt kõige vajaliku eest noorpaari saabumiseks. Ta oli ka see, kes kandis hoolt noorpaari uue kodu eest, valmistas selle ette nende sinna elama asumiseks. Ehk lühidalt öeldes – peigmehe sõber kandis hoolt kõige eest. Tema laiahaardeline töö ja panus oli algusest peale armastusest ja armust kantud.
Ristija Johannes ei öelnud: „Teoloogia pole tähtis.“ Mida ta ütles, oli: “Kuidas te saate keskenduda teoloogia kõige peenematele detailidele, keskendumata kõige olulisemale? Jeesus saab ohverdama oma elu, tõusma surnuist ja pöörduma tagasi oma Pruudi juurde, kes on usus –laitmatu ja plekita. Kas te tõesti ei näe, mida Jumal on tegemas teie keskel?“ Ristija Johannesel oli enam kui põhjust olla ise fokusseeritud, kuna kuningas Heroodes oli tea pea eest käinud välja suure lunatasu ja ta teadis, et ta elul on peagi kriips peal. Seetõttu ütles ta oma järgijaile: „Mul on vaid mõni päev jäänud, mistõttu tahan, et kõik see, mida teile õpetan ja ütlen, saaks pitseeritud kõige olulisemaga – pöörduge Jeesuse juurde! See on minu üks ja ainus kõige olulisem sõnum!“
Ristija Johannes oli haaratud vaid ühest ainsast asjast, mis kätkes endas seda ilusat salmi: „Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks.“ (Johannese 3:29). Teades, et ta oma aeg jääb lühikeseks, rõõmustas Johannes siiski ühest asjast – Jeesus oli tulnud kuulutama jumalariiki!
Me kõik täidame jumalariigis Johannese rolli, sillutades inimestele teed võtmaks Jeesus vastu oma ellu. Kui see on meie peamine fookus, loksuvad ka kõik muud asjad kenasti paika. Ühtlasi aga lubab Jumal anda meile kõike, mida tarvis Tema teenistuseks. Nii nagu Ristija Johannes tunnistaski: „See, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu!“ (Johannese 3:34).