VÕITLE TARGASTI

Millal iganes tõuseb vastuseis, kasvab hoobilt ka Jumala arm meie sees. Mõtle, mis juhtub puuga, kui suur torm seda meelevaldselt räsib? Tuul ähvardab juurida puu koos selle juurtega ja viia, kus see ja teine. Ta murrab puu oksi ja lennutab lehti; uuristab juuri ja kisub maha iga väiksemagi õiepunga. Ja kui torm vaibub, tundub kogu olukord täiesti lootusetuna.

Ometigi, lähimal vaatlusel selgub, et see sama torm, mis lõhestas maapinna puu tüve jalamil, aitas samal ajal juurtel tungida veelgi sügavamale maapinda. Selle tulemusena on nüüd puul täiesti uus ja sügavam ligipääs toidule ja veele. Samuti on ta puhtaks räsitud kõigist oma kuivanud okstest. Õienupud võivad olla küll murtud, kuid teised kasvad peagi asemele, olles veelgi ilusamad ja elujõulisemad. Usu mind, see puu on peale tormi palju tugevam, kasvades edasi nähtamatul viisil. Ja oota veel, kuni lõikusaeg saabub, sest siis saab ta kandma suurel hulgal vilja!

Võib-olla oled ka sina keset tormi just praegu? Tuul puhub vingelt ja räsib sind armutult ning sul on tunne, et seda sa küll üle ei ela. Kuid armas – ära muretse! Tea, et keset kõige suuremat möllu ja maru, juurduvad sinu vaimulikud juured veelgi sügavamale. Jumal on arendamas sinus üht sügavamat alandlikkust; muret ja valu patu pärast ning suuremat nälga Tema õigluse järele.

Jumal on vormimas sinust üht karastunud risti võitlejat – lahingust küll arme saanut, kuid samas tarka ja julget. Sa võid küll iseennast aegajalt nüpeldada, kuid Jumal ei tee seda iialgi! Iseenesest oleks Ta ju võinud iga kell su olukorda sekkuda ja sind su võitlustest päästa, kuid Ta ei teinud seda, sest Ta nägi ette seda suuremat nälga, mida need raskused sinus Tema järele esile tõid.

Roomlastele 5:3 ütleb, et: „Viletsus toob kannatlikkuse.“ See sõna „toob“ tähendab teisisõnu ka „saavutab“. 2 Korintlastele 4:17 võime me lugeda, et: „Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au.“