neljapäev, 7. aprill 2011

TÄNADES JUMALAT TEMA HEADUSE EEST

„Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!“ (Psalmid 145:7)

Me ei saa eitada Jumala üleskutset kiita Teda kõige Tema suuruse eest, kuid veelgi enam oleme me kutsutud kiitma ja tänama Teda Tema headuse eest.

Pange tähele, et psalmist ärgitab meid kiitma kõige täiega, tuletades meelde Isa headust. Nad laulsid heebrea keeles ülevoolavate sõnadega otsekui vesi või kosk, mis mühinal langeb mägedest.

Psalmis 107:8-9 kirjutab Taavet: “Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele, et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga.“

See tõde Jumala kiitmise kohta kõigi Tema mineviku heategude eest puudutas täiega mu südamekeeli ja on pannud mind tegema seda nõnda nagu Taavetki tegi. Meid on kutsutud tähistama Jumala headust.

Taavet avab selle headuse teema, öeldes: Jumal on oma loomult armuline ja tunneb kaasa kõigile meie katsumustele ja hädadele. Taavet laenas mõtteid 2Moosese 34:6, kus Jumal rääkis Moosesega: „Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: "Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest.”

Mu armsad, vaadake tagasi kõigele olnule ja meenutage, kui hea on Jumal olnud te vastu. Meenutage Tema kaastunnet, mis iialgi ei vedanud alt, aga kandis teid alati läbi. Mul on alati hea meel kiita Jumalat kõigi asjade eest, aga eriti Tema headuse eest. Ja seda mitte ainult minevikus osutatud headuse eest, aga kõige selle hea eest, mida näen igapäevaselt enda ümber – just nüüd ja praegu.

“Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.” (Psalmid 23:6)