teisipäev, 26. aprill 2011

MEIE EKSIMUSED JA VEAD ON MEILE PROOVIKIVIKS

Selle mõttega ei pea ma silmas seda, nagu kristlaste tagasilangemine vanadesse pattudesse või maailma tagasipöördumine oleks nendeks proovikivideks. Kindlasti mitte. Nende usklike jaoks tähendab see nende usu hukku.

Küll aga hoiatas Peetrus kõiki: „…olge valvsad, et teid ei kistaks kaasa kõlbluseta inimeste eksitustega ja te ei langeksära oma kindlalt aluselt.“ (2 Peetruse 3:17). Peetrus hoiatab siin neid usklikke, kes kasvavad oma pühaduses ja on otsustanud järgida Issandat.

Vaatamata kõigile arengutele, mida olete kogenud oma elus Jumalaga, on teie seas siiski neid, kes on komistanud ja kukkunud. Kui ma küsiksin teie käest, mis selle kukkumise põhjustas?, vastaksite te ehk järgnevalt: „Vend Dave, see oli mu vihahoog. Mu pere näris mu kallal seni, kuni ma lihtsalt lahvatasin. Ma ei saa küll aru, kuidas see juhtuda võis, sestarvasin, et olen muutunud veidikenegi paremaks ja rohkem Jeesuse sarnasemaks, kuid…keegi lihtsalt vajutas valet nuppu ja ma kaotasin kontrolli.“ Või te võite öelda: „Ma olen ju kõigest inimene. Kui palju ma siis ikka kanda jõuan?“

Tegelikult pole vähimatki tähtsust, kas või kui palju sind provotseeriti või kas sul oli õigus või mitte! Provokatsioon oli lihtsalt järjekordne tõestus sellest, et sa vajad vabanemist. Piiblis on öeldud: „Kõik kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele eemale koos kogu kurjusega.“ (Efeslastele 4:31).

Jumal jätkab sinu proovilepanemist seni kuni sa ütled: „Minu sees on üks vaimsus, millest tuleb lahti saada.“ Kuni sa pole öelnud Jumalale: „Sul on õigus Issand, juuri see minust välja!“, ei näe sa ka mingit kasvu Kristuses ega koge rahu ei tööl ega kodus.

Kogedes proovilepanekuid kas selles või mõnes muus vallas, võid sa mõelda: „Ma tunnen end nii väärtusetuna. Ma olen nii palju eksinud ja seetõttu ka paljust ilma jäänud, mistõttu kas Jumal üldse veel armastab mind?“

Armas Jumala laps – kui sa oled tõeliselt meelt parandanud, pole sa ka millestki ilma jäänud! Jumal põimib oma armastavad käed su ümber ja ütleb: „Ma lasin sel kõigel sündida, et sa näeksid, mis on su südames. Aga sa teed juba edusamme. Sa oled öelnud, et tahad elada ja käia koos minuga, mistõttu ma õpetan sind. Ma tean, mis on su südames ja ma lasen sind senikaua läbi katsuda, kuni sa sellest lahti saad.“

Koged sa neid läbikatsumisi? Kui nii, siis palu järgnevalt: „Issand, sa oled viidanud teatud valdkondadele mu elus. Juuri need välja mu südamest. Julgusta mind, Issand, et ma ei läheks tagasi, vaid ainuüksi edasi ühes sinuga.“